3-17-1976/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2018. a Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Legislator headnote
AI generated3-17-1976/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: juuni 2018. a Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja
Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1976
Haldusasi
XX
kaebus
Tallinna
Linnaplaneerimise
Ameti
26.05.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00242 ja Tallinna
Linnavalitsuse
30.08.2017
korralduse
nr
1310-k
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Toomas
Pikamäe
Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva
Vanamb
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2018. a
otsus haldusasjas nr 3-17-1976 muutmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises
lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-1976
2(10)
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. XX esitas ehitisregistrile ehitusteatise nr 1711201/04960 Tallinnas Nõmme linnaosas
asuva Põllu tn 21/2 hoones ehitustööde teostamiseks.
2. Ehitusteatis tagastati 05.04.2017 läbi vaatamata põhjusel, et see esitati elamu
ümberehitamiseks, mistõttu tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. Vastuseks XX
05.04.2017 e-kirjale ehitusprojekti nõudmise õigusliku aluse kohta selgitas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet (TLPA) 11.04.2017 kirjaga, et ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt
tuleb see esitada üle 5 m kõrge hoone ümberehitamisel. XX vastas 11.04.2017 e-kirjas, et
hoone kõrgus on alla 5 m.
3. TLPA leidis 12.04.2017 kirjas, et ehitusteatisest ei ole arusaadav, milliseid ehitustöid
soovitakse teostada, ning edastas seetõttu EhS § 36 lg 5 alusel täiendavad nõuded (seletuskirja
ja jooniste, sh asendiplaani esitamine, millelt oleks näha projekteeritav elamu). Lisaks paluti
muude Põllu tn 21 asuvate hoonete seaduslikkust tõendavaid dokumente.
4. XX teatas 12.04.2017 kirjas, et linnavalitsuse arhiivis on olemas asendiplaan, millelt on
näha Põllu tn 21/2 asuva rekonstrueeritava hoone paiknemine, ning esitas selgitused
kavandatavate tööde osas. Teiste krundil asuvate hoonete osas selgitas XX, et neid kasutavad
kinnistu teised omanikud.
5. XX alustas oma sõnul 24.04.2017 Põllu tn 21/2 ehitustegevust.
6. TLPA teatas 24.05.2017 e-kirjas, et on tuvastanud Põllu tn 21 aadressil vähemalt 5 hoonet
ning küsis selgitusi abihoonete ehitamise asjaolude kohta, samuti küsis TLPA selgitusi Põllu
tn 21/1 hoone kohta.
7. TLPA teostas 26.05.2017 Põllu tn 21 paikvaatluse.
8. TLPA tegi XX-le korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel 26.05.2017 ettekirjutuse nr
1712899/00242 kõikide ehitustööde koheseks peatamiseks. TLPA märkis ettekirjutuses, et
Põllu tn 21/2 toimuvatel ehitustöödel (ehitise ümberehitamine ja laiendamine) on tulenevalt
EhS lisast 1 nõutav ehitusteatis ehitisealuse pinnaga 20‒60 m2 ja kuni 5 m kõrguse hoone
puhul. Seisuga 26.05.2017 ei ole ehitustööde tegemiseks TLPA-le ehitusteatist esitatud. TLPA
leidis, et võttes arvesse riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendeid ning EhS
regulatsiooni, on ehitustööd tõlgendatavad ümberehitamise ja laiendamisena. TLPA nõudis
koheselt kõigi ehitustööde peatamist. Ettekirjutusele oli lisatud samal kuupäeval allkirjastatud
paikvaatluse akt, milles on kirjeldatud, et Põllu tn 21/2 hoones käivad põhjalikud ehitustööd,
hoone on tõstetud talade peale ja maja alla on kaevatud suur auk, laiendatud on naabri poole.
Ettekirjutuse
kohaselt
rakendatakse
ettekirjutuse
saaja
suhtes
ettekirjutuse
nõude
mittetäitmisel 5 päeva jooksul sunniraha 1000 eurot.
9. XX esitas 30.05.2017 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tallinna
Linnavalitsus jättis 30.08.2017 korraldusega nr 1310-k rahuldamata.
3-17-1976
3(10)
Kuna TLPA teavitas vaide esitajat vajadusest esitada andmete kontrollimiseks täiendavaid
materjale, siis ei olnud vaide esitajal õigust ehitamisega alustada. Esitatud teatisest ei olnud
võimalik üheselt tuvastada, millise Põllu tn 21 kinnistul paikneva hoone kohta on see esitatud
ning milliseid töid soovitakse teostada. Paikvaatlusel tuvastati, et kinnistul asuva vaide esitaja
kasutuses oleva elamu osas käib ehitustegevus, mida ei saa käsitada pelgalt olemasoleva
ehitise üksikute osade vahetamisena, ja mis eeldab vähemalt ehitusteatise esitamist ning selle
aktsepteerimist pädeva asutuse poolt. Paikvaatlusel tuvastati, et hoonet on oluliselt laiendatud
maa alla. Paikvaatluse aktist on näha, et hoone on tõstetud talade peale, maja alla on kaevatud
suur auk ja vundament on viidud oluliselt kõrgemale. Ehitisregistri andmetel on ehitise maht
126 m2 ja ehitisealune pind 45 m2. Kuivõrd paikvaatluse fotodelt nähtuvalt on hoone
vundamenti süvendatud enam kui 2 m võrra, võib eeldada, et hoonet laiendatakse ca 90 m3
võrra, mis on märksa enam, kui 33% hoone esialgsest mahust. Olukorras, kus tehtavad
vundamenditööd on naaberkinnistu piirile niivõrd lähedal, on vaja lisadokumentidega näidata
tööde täpne maht, mis võimaldaks hinnata naaberkinnistu omaniku õiguste võimalikku riivet
ning vajadusel kaasata nad menetlusse. TLPA ei ole vaide esitaja 05.04.2017 esitatud
ehitusteatist aktsepteerinud. Seetõttu ei tekkinud vaide esitajal õigust ehitamisega alustada.
Vaide esitaja oli teadlik nii võimalike omavoliliste abihoonete osas läbiviidavast
järelevalvemenetlusest kui ka ameti seisukohtadest kavandatava ehitustegevuse osas, samuti
asjaolust, et ehitusteatis nr 1711201/04960 tagastati läbi vaatamata. TLPA ei ole sunniraha
hoiatuse tegemisel tegutsenud vastuolus asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg-
st 3 tuleneva põhimõttega. Ettekirjutuses tehtud hoiatus ei ole isikut ebamõistlikult kahjustav.
Hoiatus sunniraha kohaldamiseks on vajalik tagamaks, et isik ettekirjutust ka täidaks.
Sunniraha ei ole käsitletav trahvi vms karistusena. Ehitustööde peatamise ajal on lubatud
isikul ehitis konserveerida selliselt, et siiani tehtud tööd säiliksid.
10. XX esitas 28.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.11.2017) TLPA
26.05.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00242 ja Tallinna Linnavalitsuse 30.08.2017 korralduse
nr 1310-k tühistamiseks.
Korralduses põhjendatakse ettekirjutuse õiguspärasust asjaoludega, millele ettekirjutuses ei
viidatud (TLPA ei olnud ehitusteatist aktsepteerinud; TLPA oli teavitanud kaebajat vajadusest
esitada täiendavaid materjale, mistõttu kaebajal ei olnud õigust ehitustöödega alustada; hoone
laiendamine üle 33%, millega kaasneb EhS lisa 1 kohaselt ehitusprojekti esitamise kohustus).
Ettekirjutuses tugineti üksnes ehitusteatise esitamata jätmisele. Korralduses esitatud
põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, lähtudes analoogiast kohtumenetluses esitatavate
põhjenduste lubamatusega. Ettekirjutuses ei tuginetud paikvaatlusega seonduvatele
asjaoludele.
Ebaõige on korralduse väide ehitusteatise esitamata jätmisest. Ehkki ehitusteatis oli kaebajale
05.04.2017 tagastatud, esitas TLPA 12.04.2017 EhS § 36 lg 5 alusel täiendavaid nõudeid,
mida ilma ehitusteatise esitamiseta poleks saanud kehtestada. Seetõttu oli põhjendatud
järeldada, et TLPA võttis 03.04.2017 ehitusteatise menetlusse.
Kaebaja alustas Põllu tn 21/2 ehitustöödega 24.04.2017, st pärast seda, kui oli möödunud
rohkem kui 10 päeva alates 12.04.2017 e-kirja saatmisest TLPA-le. Kuna TLPA ei võtnud
kaebajaga pärast kaebaja 12.04.2017 e-kirja ühendust, oli kaebaja seisukohal, et TLPA-l ei ole
ehitusteatise kohta rohkem küsimusi ning ta võib EhS § 36 lg 2 alusel ehitada. Ebaõige on
väide, et TLPA ei olnud ehitusteatist aktsepteerinud või nõudis kaebajalt täiendavate
dokumentide esitamist, mistõttu kaebajal ei olnud õigust ehitustöödega alustada. Kehtivast
õigusest ei tulene nõuet oodata ära pädeva asutuse heakskiit.
3-17-1976
4(10)
Ebaõige on väide hoone mahu laiendamisest üle 33%. Kaebaja teavitas 12.04.2017 e-kirjas, et
ta ei soovi hoone mahtu suurendada. Paikvaatlusel tuvastatud augu kaevamine ning hoone
tõstmine taladele oli tingitud vajadusest tõsta ja kindlustada hoone vundament. Kuna Põllu tn
21/2 hoone vundament ulatus enne ehitustöid 1 m sügavuselt maa alla, pidas kaebaja
tulenevalt majavammist ning 31.01.2014 Antivamm Ehitus OÜ koostatud analüüsiprotokolli
nr 2014/002 soovitustest põhjendatuks kaevata hoone vundament välja vähemalt 2 m
sügavuselt. Tekkinud süvend on plaanis täita majavammiga mitte nakatunud pinnasega,
misläbi saab auk täidetud. Majandus- ja taristuministri 05.06.2016 määruse nr 57 „Ehitise
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 34 lg 3 ls 2 järgi arvutatakse hoone puhul
maa-aluse osa maht kuni kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda pinnani ja
selle mõttelise pikenduseni keldriseina välispinnal. Augul ei ole põrandat ning seda pole ka
kavandatud ehitada, samuti pole kavatsetud ehitada keldrit. Seega ei saa ka hoone maa-alust
mahtu ajutiselt tekitatud augu alusel suurenenuks lugeda või teha automaatset järeldust, et
33% mahupiirangut kavatsetakse ületada. Ärakuulamisõiguse tagamisel saanuks kaebaja seda
selgitada. Kuna kaebaja esitas TLPA-le ehitusteatise, oli kaebaja täitnud kõik EhS-s sätestatud
hoone omaniku kohustused. TLPA ei ole välja selgitanud, kas Põllu tn 21/2 hoone laieneb
naaberkinnistule või mitte. Seega ei saa üksnes vastavale tõenäosusele tuginemisega
põhjendada ehitustööde peatamist.
TLPA rikkus ärakuulamisõigust. Ettekirjutusest ega korraldusest ei nähtu, et nõue peatada
ehitustööd oli tingitud ülekaalukast avalikust huvist, sh vajadusest vältida kahju inimeste
elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on käsitatav
sedavõrd olulise rikkumisena, mis toob endaga kaasa haldusakti õigusvastasuse (vt Riigikohtu
20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 20). Väide ärakuulamisõiguse tagamiste piiratud
võimalustest on paljasõnaline ega selgita selle tagamata jätmist praegusel juhul. Kutses tulla
selgitusi andma ei sisaldunud ainsatki viidet kavatsusele ehitustegevus peatada. Seega ei saa
kutse saatmist pidada ärakuulamisõiguse võimaldamiseks. Kaebaja teavitas, et tal ei ole
võimalik 25.05.2017 vastustaja ametiruumidesse tulla, ning vastas 30.05.2017 vastustaja poolt
24.05.2017 saadetud küsimustele. Ka 24.05.2017 e-kirjas ei viidanud TLPA kavatsusele
ehitustegevus peatada või ehitusteatise puudustele.
Pärast ettekirjutuse tegemist koostatud teises paikvaatluse aktis sisalduvad asjaolud ei oma
tähtsust ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel.
11. TLPA palus 01.11.2017 vastuses (täiendatud 07.05.2018) jätta kaebus rahuldamata.
Nii ettekirjutuses kui korralduses tugineti asjaolule, et kaebaja ei olnud esitanud nõuetele
vastavat ehitusteatist ning TLPA ei olnud seda heaks kiitnud. Mõlemas viidati ka ulatuslike
ehitustööde tuvastamisele, mida ei saa pidada ehitise vanade osade vahetamiseks
samaväärsete uute vastu. Vaideotsuses võib vaideorgan esitada kaalutlusi vaide rahuldamata
jätmiseks.
Ehitusteatis tagastati põhjusel, et ümberehitamiseks on vaja esitada ehitusprojekt.
Haldusmenetlust läbiviival haldusorganil on õigus nõuda täiendavaid andmeid ja
dokumentatsiooni (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1). 26.05.2017 paikvaatlusel
tuvastati, et Põllu tn 21/2 hoones toimuvad põhjalikud ehitustööd. Kuna ehitusteatis oli
05.04.2017 läbivaatamatult tagastatud ning uut ei olnud esitatud, oli ettekirjutuse lause
ehitusteatise esitamata jätmise kohta õige. Seda ei muuda asjaolu, et vastustaja oli kaebajalt
küsinud täiendavat infot. Igal juhul ei ole õige kaebaja käsitlus, et vastustaja oli ehitusteatist
aktsepteerinud. Ehitamisega võib alustada pärast ehitusteatise heaks kiitmist. Heakskiitmisel
ilmub ehitisregistrisse kanne „Teavitatud“, mida praegusel juhul kaebaja ehitusteatise kohta ei
ilmunud. Lisaks tekib 10 päeva jooksul ehitamise õigus juhul, kui pädev asutus 10 päeva
3-17-1976
5(10)
jooksul andmete täiendava kontrollimise vajadusest ei teavita. Praegusel juhul teavitas
vastustaja kaebajat sellisest vajadusest. Pärast kaebaja esitatud ehitusteatise läbivaatamatult
tagastamist ei esitanud kaebaja uut ehitusteatist ega ehitusprojekti. Vastustaja ei ole üheski
kirjavahetuse dokumendis väljendanud, et tagastatud ehitusteatis võetakse uuesti menetlusse.
Ehitisregistri 05.04.2017 tagastamisteate tekstist ega vastustaja 12.04.2017 e-kirja tekstist ei
nähtu, et ehitusprojekt või selgitavad dokumendid tulnuks lisada läbivaatamatult tagastatud
ehitusteatisele, vaid silmas peeti uue ja korrektse ehitusteatise esitamist.
Ehitise alla oli kaevatud suur auk ja ehitist laiendatud naabri poole. Tallinna Linnavalitsus
eeldas ehituse laiendamist rohkem kui 33% oma 30.08.2017 korralduses, võrreldes
ehitisregistri andmeid ehitise kohta ja paikvaatluse fotodelt nähtuvat ehitustööde mahtu.
Ettekirjutusega nõuti ehitamise peatamist ning selgitati, et edasised juhised tegevuseks annab
TLPA peale täiendavate asjaolude selgitamist. Laiendamise ulatus tehakse kindlaks edasise
menetluse käigus.
Ehitamise peatamise ettekirjutuse tegemisel on ärakuulamisõiguse tagamise võimalused
piiratud, et vältida viivitust. Kaebajale saadeti siiski 18.05.2017 kutse tulla seoses
ehitustegevusega selgitusi andma. Kaebaja ei soovinud selgitusi andma tulla. Seega loobus ta
ärakuulamisõiguse kasutamisest. Samuti oli kaebaja saanud põhjalikult oma seisukohti esitada
e-kirjavahetuses. Kaebaja esitas ka 30.05.2017 täiendavaid seisukohti, kuid need ei muutnud
fakti, et õiguspärast ja teavitatuks loetud ehitusteatist ei olnud esitatud.
08.06.2017 paikvaatluse aktist nähtub, et ettekirjutust ei ole täidetud, sest ehitustegevust on
jätkatud. 08.06.2017 viidi paikvaatlus läbi mitte ettekirjutuse õiguspärasuse tuvastamiseks,
vaid tuvastamaks, kas ettekirjutust täidetakse või ei.
Käimasoleva ebaseadusliku ehitamise tuvastamisel on tavapärane halduspraktika, et
viivitamatult koostatakse ettekirjutus ebaseaduslike ehitustööde koheseks lõpetamiseks.
Ebaseadusliku ehitustegevuse puhul tuleb eeldada, et see võib olla ohtlik. Ehitustööde
ohtlikkusele viidatakse ka Põllu tn 21/2 kinnistu osas 16.05.2017 esitatud taotluses
ehitusjärelevalve algatamiseks.
12. Tallinna
Halduskohus
jättis
25.06.2018
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Vastustaja leiab, et 12.04.2017 seisuga ei olnud ehitusteatist esitatud ning seetõttu ei saanud ei
sel ajal ega ka ettekirjutuse tegemise ajal toimuda ehitusteatise menetlust. Kui aga lugeda
ehitusteatis 05.04.2017 läbivaatamatult tagastatuks, jääb arusaamatuks, mis menetlus sellele
järgnes ning millise menetluse raames toimus vahepealne suhtlus kaebajaga, sh täiendavate
dokumentide küsimine, vastustaja viidatud ärakuulamisõiguse võimaldamine, vaideotsuses
viidatud võimalik vajadus kaasata menetlusse naaberkinnistu omanikud. Järgnevad
menetlustoimingud ei saanud aset leida riikliku järelevalvemenetluse raames, sest ettekirjutuse
sõnastusest saab järeldada, et riikliku järelevalvemenetluse alguseks oli 26.05.2017 toimunud
paikvaatlus ning seda kinnitas vastustaja ka kohtuistungil.
Vastustaja selgituste kohaselt tulenes täiendavate tõendite kogumise õigus HMS § 38 lg-st 1,
ent seegi säte eeldab mingi haldusmenetluse toimumist. Arvestada tuleb sedagi, et ehkki
vastustaja hinnangul oli 12.04.2017 e-kirja sisuks üksnes kaebajale selgituste ja juhiste
andmine järgmiste menetluste tarbeks, on selles e-kirjas selgesõnu tuginetud EhS § 36 lg-le 5,
mis võimaldas mõistlikult järeldada, et hoolimata ehitisregistri kannetest oli vastustaja asunud
ehitusteatist sisuliselt menetlema. Hea halduspraktikaga kooskõlas olevaks ei saa pidada
olukorda, kus ehitusteatise läbivaatamatult tagastamisele järgnevas e-kirjavahetus ehitusteatise
3-17-1976
6(10)
esitajaga nõutakse täiendavate andmete esitamist EhS § 36 lg 5 alusel, st seoses sama
ehitusteatisega.
Vaideotsuses on leitud, et kuivõrd kaebajat teavitati vajadusest esitada andmete
kontrollimiseks täiendavaid materjale, siis 10-päevane tähtaeg ei kehtinud. Samuti märgitakse,
et täiendavate andmete nõudmine oli vajalik, kuna teatisest ei olnud võimalik aru saada,
millise hoone kohta on see esitatud ning milliseid töid soovitakse teostada. Eeltoodust
tulenevalt jätkas vastustaja sisuliselt ehitusteatise menetlemist vastavalt EhS § 36 lg-le 6.
Ettekirjutuses on õigesti viidatud, et EhS § 19 lg 1 p-i 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud
tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate
teavituste ja teadete esitamise. Sama on selgitatud ka vaideotsuses, kus on rõhutatud, et kuna
TLPA oli teavitanud XX vajadusest esitada andmete kontrollimiseks täiendavaid materjale, ei
olnud tal õigust ehitamisega alustada. EhS § 130 lg 2 p-dest 2 ja 3 tuleneb, et korrakaitseorgan
kontrollib ehitamise nõuetele vastavust ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu. Seega
ei saa praegusel juhul pidada ettekirjutuse faktiliseks aluseks mitte kitsalt ehitusteatise
esitamata jätmist, vaid ehitamist ilma ehitamise õiguseta. Seejuures ei oma määravat tähtsust,
kas ehitamiseks oli nõutav üksnes ehitusteatise või ehitusteatise ja –projekti esitamine.
Kaebaja leiab, et kuna TLPA-l ei olnud peale 12.04.2017 kaebaja saadetud e-kirja
ehitusteatise kohta rohkem küsimusi, võis ta EhS § 36 lg 2 alusel ehitada. Selline kaebaja
käsitus ehitusteatise aktsepteerimisest ning 10 päeva möödumisel ehitamise õiguse
tekkimisest on ebaõige. EhS § 36 lg 2 käsitleb üksnes olukorda, kus pädev asutus ei teavita
ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises
esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Praegusel juhul teavitati kaebajat täiendavate
nõuete esitamisest 12.04.2017. Kaebaja sai kujunenud olukorras mõistlikult järeldada seda, et
tema ehitusteatis on tagastatud või on talle ehitusteatise menetluses esitatud täiendavaid
nõudeid EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel. Ka kaebaja ise selgitab, et ta järeldas toimunust, et
ehitusteatis võeti menetlusse. Kummalgi juhul ei näe seadus ette ehitamise õiguse tekkimist
10-päevase ooteaja möödumisel, mis ühtlasi tähendab, et ehitamine oli igal juhul formaalselt
õigusvastane.
Kaebajale on õigesti ette heidetud ilma ehitamise õiguseta ehitamist kui korrarikkumist (KorS
§ 5 lg-d 1 ja 2). Ehitusõiguse kontekstis on tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st
tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde (vt EhS seletuskiri, § 152). Kuna
ettekirjutuse tegemisega samal päeval tuvastati paikvaatlusega ehitustegevuse toimumine, oli
tuvastatud jätkuv korrarikkumine.
Vastustaja on selgitanud, et ebaseadusliku ehitamise korral on ehitustööde viivitamata
peatamise ettekirjutuse tegemine tavapärane halduspraktika. Arvestades, et ehitamise
seaduslikkuse vastu esineb tungiv avalik huvi, ei saa sellist seisukohta pidada meelevaldseks
või valitud meedet ülemääraseks. Sellest tulenevalt ei oleks ka järelevalvemenetluse raames
kaebaja ärakuulamine saanud kaasa tuua kaebaja jaoks soodsamat tulemust. Praegusel juhul
on ärakuulamata jätmise näol tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei mõjutanud asjas
tehtud otsustust (HMS § 58).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13. XX palub 24.07.2018 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus
otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase poolt
kantud menetluskulud.
3-17-1976
7(10)
Kaebaja nõustub halduskohtuga, et ehitusteatis ei olnud läbivaatamatult tagastatud ning TLPA
jätkas ehitusteatise menetlemist. Seega on tegelikkusele mittevastav ettekirjutuses toodud
ehitustööde peatamise alus – ehitusteatise esitamata jätmine seisuga 26.05.2017. Järelikult on
ettekirjutus õigusvastane ja kaebus oleks tulnud rahuldada.
Ebaõige ja põhjendamata on kohtu väide, et ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel on võimalik
arvesse võtta muu hulgas ettekirjutust käsitleva vaideotsuse selgitusi. Halduskohtu viidatud
Riigikohtu 20.04.2018 otsusest nr 3-15-443 ei selgu, millised on need juhtumid, mille puhul
on võimalik ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel arvestada ka ettekirjutust käsitleva vaideotsuse
selgitusi.
Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ettekirjutuse faktiliseks aluseks ei saa pidada mitte kitsalt
ehitusteatise esitamata jätmist, vaid ehitamist ilma õigusliku aluseta, kusjuures ei oma
määravat tähtsust, kas ehitamiseks oli nõutav üksnes ehitusteatise või ehitusteatise ja –projekti
esitamine. Ettekirjutuse järgi on ehitustegevuse peatamise põhjuseks ehitusteatise esitamata
jätmine. Ettekirjutuses ega korralduses ei mainita kordagi, et ettekirjutuse tegemise põhjuseks
on ehitamine ilma õigusliku aluseta üldiselt. Ka 25.06.2018 kohtuistungil ei esitanud
vastustaja sellekohast väidet. Seega on halduskohtu eelnev seisukoht üllatuslik.
Ettekirjutus peatada ehitustööd on kaalutlusotsus HMS § 4 lg 1 mõttes. Sisustades
vaidlustatud haldusakte põhjendustega, mida need ei sisalda, rikkus halduskohus HKMS §
158 lg 3 lauseid 1 ja 3. Lisaks peab ettekirjutus olema selge ja üheselt mõistetav ning
ettekirjutuse esemeks olevat korrarikkumist peab tõendama järelevalveasutus (Riigikohtu
20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p-d 12 ja 20). Olukorras, kus kohus põhjendab vaidlustatud
haldusakte põhjendustega, mida need ei sisalda, ei ole kumbki osundatud nõue täidetud.
Halduskohus ei kontrollinud, kas ettekirjutuse tegemise ajal oli olemas õigusrikkumine. Kui
lähtuda sellest, et TLPA esitas 12.04.2017 e-kirjaga EhS § 36 lg 5 alusel kaebajale täiendavad
nõuded, võis kaebaja alustada ehitamisega 30 päeva möödumisel alates nõuete esitamisest, st
alates 12.05.2017 (EhS § 36 lg-d 5 ja 6, § 42 lg 5). Kuna ettekirjutus anti 26.05.2017, siis oli
kaebaja ehitustegevus ettekirjutuse tegemise ajal igal juhul õiguspärane (vt HMS § 54, HKMS
§ 158 lg 2 ls 2). Ühtlasi puudus alates 12.05.2017 jätkuv õigusrikkumine, mistõttu on
ettekirjutus vastuolus KorS § 28 lg-ga 1. Kui TLPA pidas 12.04.2017 e-kirjaga alustatud
kontrollimenetluse tulemusena vajalikuks keelata kaebajal ehitustegevus, oleks amet pidanud
hiljemalt 12.05.2017 tegema kaebajale vastava haldusakti (EhS § 36 lg 6), mida aga ei tehtud.
Seega, alates 12.05.2017 ei olnud kaebaja ehitustegevus õigusvastane. Halduskohus on jätnud
tähelepanuta ka EhS eelnõu teise lugemise jätkamise teksti seletuskirja muudatusettepaneku nr
8 (kaebaja 13.11.2017 täiendava seisukoha lisa).
Kohus hindas ebaõigesti ärakuulamisõigusega seonduvat. Vaidlustatud ettekirjutus kahjustas
vaieldamatult kaebaja õigusi. Järelikult pidi TLPA enne ettekirjutuse tegemist andma
kaebajale võimaluse oma seisukohti selgitada (HMS § 40 lg-d 1 ja 2). Ettekirjutusest ega
korraldusest ei nähtu, et nõue peatada hoone ehitustööd oli tingitud ülekaalukast avalikust
huvist. Seega ei ole HMS § 40 lg-s 3 loetletud alused asjakohased.
Korralduses põhjendatakse ettekirjutust täiendavalt sellega, et paikvaatlusel tuvastatud
asjaoludel (hoone ulatuslik laiendamine maa alla) võib eeldada, et ehitist laiendatakse üle
33%, millega kaasneb EhS lisa 1 kohaselt ehitusprojekti esitamise kohustus. Halduskohus ei
võtnud selle väite osas seisukohta. Kaebaja on Põllu 21/2 hoone väidetava maa alla
laiendamisega seonduvat selgitanud halduskohtule esitatud kaebuses ja jääb nende
põhjenduste juurde.
3-17-1976
8(10)
14. Tallinna linn palub 06.09.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata
ja menetluskulud kaebaja kanda.
HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et
haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui
eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul on kohus sisuliselt
lähtunud vaid ettekirjutuses toodud põhjendustest, mida korraldusega on pikemalt lahti
seletatud – vaideotsus eraldiseisva haldusaktina eeldabki vaideotsuse enda põhjendamist.
Ettekirjutuses on selle tegemise põhjusi piisava põhjalikkusega selgitatud. Ehitustegevust
lubavat ehitusteatist ettekirjutuse tegemise ajaks kaebaja esitanud ei olnud. Ehitusteatis
tagastati kaebajale ja talle esitati täiendavaid nõudeid. Ehitisregistris ei olnud ettekirjutuse
tegemise seisuga ühtki märget nõuetekohase ehitusteatise esitamise kohta ega selle kohaliku
omavalitsuse poolt teavitatuks lugemise kohta. EhS § 61 lg 2 kohaselt on taotlustel,
projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutusel õiguslik tähendus.
Seega niikaua, kui ehitisregistris puudub nõuetekohane ehitusteatis, puudub isikul õigus
ehitama asuda.
Ettekirjutus on tehtud KorS § 28 lg 1 alusel ja sellest ilmneb selgelt, et see on tehtud
ebaseaduslike ehitustööde peatamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei saa
ettekirjutuse faktiliseks aluseks pidada mitte kitsalt ehitusteatise kui sellise esitamata jätmist,
vaid ehitamist ilma ehitamise õiguseta.
EhS 36 lg 6 kohaselt juhul, kui esinevad sama paragrahvi lg-s 5 sätestatud alused, siis
lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa
andmisest keeldumise alustest. See tähendab, et lihtne teavitamiskohustus asendub EhS § 36
lg-s 5 sätestatud aluste esinemisel loamenetlusega ehk isik ei saa asuda ehitama enne, kui
kohalik omavalitsus on selleks loa andnud. Automaatset ehitusõiguse tekkimist mingi aja
möödumisel ei saa tekkida, kuna lihtne teavitusmenetlus oli muutunud lisanõuete esitamise
tõttu loamenetluseks. Kaebaja esitatud konstruktsioon, nagu oleks vastustaja pidanud andma
ettekirjutust ennetava ehitustegevust keelava haldusakti, jääb arusamatuks.
Kaebajale võimaldati ärakuulamist – vastustaja saatis kaebajale 18.05.2017 kutse, et kaebaja
tuleks seoses Põllu tn 21 kinnistul toimuva ehitustegevusega selgitusi andma. Kaebaja kutsele
ei reageerinud. Täiendavate kutsete saatmine kaebaja ärakuulamiseks ei oleks muutnud fakti,
et kaebaja ehitas õigusliku aluseta. Ebaseadusliku ehitamise korral on ehitustööde kohene
peatamine tavapärane halduspraktika, arvestades ebaseadusliku ehitamisega kaasneda võivaid
ohte. Ehitamise seaduslikkuse vastu esineb tungiv avalik huvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ning selle tühistamiseks ei ole alust.
Ringkonnakohus vastab apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
16. Selleks, et XX oleks saanud õiguspäraselt ehitama asuda, pidi (sõltuvalt sellest, kas ehitist
asuti laiendama üle 33% või mitte) olema täidetud vähemalt järgmine õiguslik eeldus –
esitatud ehitusteatis ning see ehitusteatis pidi olema kohaliku omavalitsuse poolt loetud
teavitatuks ehk aktsepteeritud (EhS §-d 35 ja 36). Niisiis ei piisanud ehitama hakkamiseks
kehtiva õiguse kohaselt lihtsalt ehitusteatise esitamise faktist kui sellisest, vaid ehitamine
ehitusteatises esitatud teabe alusel pidi olema kohaliku omavalitsuse poolt lubatud. EhS § 36
lg 2 sätestab, et kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast
ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks,
3-17-1976
9(10)
siis võib alustada ehitamist. Kui kohalik omavalitsus kiidab ehitusteatise heaks (loeb
teavitatuks), ilmub ehitusteatise kohta ehitisregistrisse märge „teavitatud“. Praeguses asjas
nähtub esitatud tõenditest, et XX esitas ehitusteatise 05.04.2017. Puudub vaidlus, et selle
ehitusteatise kohta ei ole kunagi ehitisregistrisse kantud märget „teavitatud“. Vastupidi, läbi
ehitisregistri saadeti samal päeval kaebajale teade, et ehitusteatis tagastati kaebajale läbi
vaatamata ning viidati, et elamu ümberehitamiseks on vajalik ehitusprojekt. XX ei ole sama
objekti kohta esitanud ehitisregistrile ka uut ehitusteatist koos nõutud dokumentatsiooniga,
mis oleks kohaliku omavalitsuse poolt loetud teavitatuks. Seega puudus XX-l igasugune alus
arvata, et ta võib ehitamisega alustada, sõltumata sellest, kas ta arvas, et ehitusteatise menetlus
kestab edasi või ehitama asumiseks tuleks tal alustada uut menetlust, st esitada uus
ehitusteatis. Asja materjalidest nähtub, et TLPA poolt nõutud dokumentatsiooni ei olnud XX
esitanud ka 26.05.2017 ettekirjutuse tegemise aja seisuga, mistõttu oli ka sel hetkel tegemist
ebaseadusliku ehitustegevusega. Asjaolu, et isik ei ole nõus TLPA ametnike seisukohtadega,
ei anna talle õiguslikku alust ehitustegevusega algust teha. Niisiis anti ettekirjutus
ehitustegevuse koheseks peatamiseks seetõttu, et XX ehitas õiguslikku alust omamata, mis
väljendubki selles, et esitamata oli aktsepteeritud ehk teavitatuks loetud ehitusteatis. Seega on
ettekirjutus antud õigel faktilisel alusel.
17. Ettekirjutus on tehtud ka õigel õiguslikul alusel. KorS § 28 lg 1 alusel on TLPA-l ohu või
korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu
tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda § 28 lg-tes 2 või 3
nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses
määratud tähtaja jooksul. 26.05.2017 läbiviidud paikvaatluse fotodelt (tl 30‒31) ja kaebaja
naabrite tehtud fotodelt (tl 81‒90) ei jää kahtlust, et tegemist võis olla potentsiaalselt ohtliku
ehitustegevusega, arvestades, et: tegemist oli ebaseadusliku ehitamisega; XX oli varasemas
menetluses keeldunud ehitamise kohta esitamast mistahes dokumentatsiooni (ehitusprojekt,
seletuskiri, joonised, asendiplaan); naabrid olid 16.05.2017 esitanud taotluse ehitusjärelevalve
algatamiseks. Muu hulgas on naabrite taotluses (tl 80) märgitud, et XX on omaalgatuslikult
alustanud kinnistul ulatuslikku ehitustegevust, mitte remonti. Korteri alla on kaevatud korteri
välispiiride ulatuses üle 2-meetrine korrus. Nihutatud on kande- ja jäigastatavaid
konstruktsioone; maja seisab õhus, toetudes vaiadele. Ehitusplats on avatud ja ohtlik.
Taotlusele on lisatud naaberkinnistu omaniku toetuskiri, millest nähtub, et ehitustegevus on
toimunud aprilli algusest 2017. Ehitis on tõstetud ajutistele tugedele, selle käigus on tagakülg
deformeerunud. Hoone alla on kaevatud 2-meetrine õõnsus, millesse on rajatud
betoonplokkidest seinad. Lisatud fotod ja TLPA poolt 26.05.2017 täiendavalt tehtud fotod
kinnitavad taotlejate väiteid. Lisaks on naaberkinnisasja omanikul tekkinud kahtlus, et maja
sein on osaliselt ehitatud tema maale.
18. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et sõltumata sellest, kas ettekirjutuse
tegemise ajaks oli veenvalt tuvastatud ehitusprojekti (ehitise laiendamine üle 33%) esitamise
kohustus või mitte, oli ettekirjutus õiguspärane, sest oli antud õigel faktilisel ja õiguslikul
alusel. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks kaebaja etteheited TLPA poolt täiendavate
dokumentide nõudmise kohta, sest kui ehitusteatisest nähtuvalt võib olla vajalik kontrollida
täiendavalt ehitamisega seonduvat, tuleneb TLPA-le EhS § 36 lg-st 5 vastav õigus ja lai
diskretsioon otsustamaks, kuidas täpselt oma kontrollipädevust teostada. Praegusel juhul ei
nähtu kohtule, et TLPA oleks kaebajat koormanud menetluses ebamõistlikult. Vastupidi,
esitatud materjalidest nähtub, et asjas võib esineda üks või mitu EhS § 36 lg-s 5 sätestatud
asjaolu, mis toob EhS § 36 lg 6 kohaselt kaasa ehitusteatise menetluse asendamise ehitusloa
menetlusega. Viimane ei tähenda, et kaebaja oleks võinud ehitamist alustada 30 päeva jooksul
pärast TLPA 12.04.2017 kirja saamist EhS § 42 lg 5 alusel, vaid pärast seda, kui kohalik
omavalitsus on pidanud ehitamist lubatavaks (olenevalt asjaoludest, kas ehitusteatis on loetud
3-17-1976
10(10)
teavitatuks või välja on antud ehitusluba). Neid seisukohti ei muuda ka apellatsioonkaebuses
tsiteeritud EhS eelnõu seletuskirja katked. Tuleb tähele panna, et kaevatud ettekirjutus on
riikliku järelevalve akt, mitte ehitusteatise või ehitusloa menetluses tehtud lõplik otsus.
19. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks kaebaja seisukohad seoses vaideotsuse ja
kohtuotsuse põhjendamisega. Vaideotsuse eesmärk ongi vastata vaide esitaja poolt vaides
esitatud seisukohtadele, mistõttu ei saa ettekirjutuse ja vaideotsuse põhjendused olla täiesti
kattuvad. Oluline on ka, et ettekirjutus on riikliku järelevalve menetluse akt, mis sageli
tehakse suurema ohu ennetamiseks ja olukorras, mis nõuab viivitamatut sekkumist (ka
praegusel juhul tehti paikvaatlus ja anti ettekirjutus samal kuupäeval). Seepärast on mõistetav
ka sellise akti põhjenduste lakoonilisus võrrelduna vaideotsuse põhjendustega. Ettekirjutus oli
õiguspärane, sõltumata vaideotsuses esitatud täiendavatest põhjendustest. Arusaamatu on ka
etteheide halduskohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele. Halduskohus ei ole sisustanud
ettekirjutust TLPA asemel, vaid vastanud otsuses kaebuse väidetele, lähtudes ettekirjutuse ja
vaideotsuse põhjendustest.
20. TLPA ei ole riikliku järelevalve menetluse raames rikkunud ärakuulamisõigust määral,
mis tooks kaasa ettekirjutuse tühistamise. Kaebajal oli eelneva haldusmenetluse käigus
võimalus korduvalt oma seisukohti ja tõendeid esitada ning TLPA poolt pakutud
kokkusaamisele ta tulla ei soovinud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, nähtus riikliku
järelevalve menetluse materjalidest potentsiaalselt ohtlik ehitustegevus, millest tuleneva ohu
ennetamiseks ja vähendamiseks ettekirjutus anti. See nähtub nii ettekirjutuse õiguslikust kui
ka faktilisest alusest. Nii võis TLPA jätta kaebaja riikliku järelevalve menetluses ära
kuulamata, tuginedes HMS § 40 lg 3 p-le 1.
21. Kõike eelnevat arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et XX apellatsioonkaebus
on alusetu ja jääb rahuldamata HKMS § 200 p 1 alusel.
22. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel
ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)