2-18-120769/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2019, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-120769

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. B. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

633,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806;

asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-

post tarvo@plusplus.ee)

Kostja: L. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: xxxx xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja ja kostja vahel

23.11.2017

sõlmitud

kompromisslepingust

/

võlatunnistusest

/

vahekohtu

kokkuleppest nr xxxxxxxx tulenev võlgnevus summas kokku 546,29 eurot (millest

406,31 € põhivõlgnevus; 69,28 € põhivõlalt enne 23.11.2017 sissenõutavaks muutunud

viivis ja 70,70 € põhivõlalt perioodi eest 11.02.2018 kuni 28.11.2018 sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 29.11.2018 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis määras 0,060 % päevas põhivõla tasumata osalt

(otsuse tegemise seisuga 406,31 €).

4. Menetluskulud jätta L. B. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 317 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 €,

ja 192 € hageja esindaja põhjendatud kulud), mis mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-18-120769

2 (4)

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on L. B. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale L. B.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

Swedbank

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr: 2-18-120769

3 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

557,49

euro

saamiseks.

08.10.2018

tegi

kohus

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

14.11.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus 16.11.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.11.2018 Pärnu

Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt 15.05.2017

väikelaenulepingust nr xxxxxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 406,31 eurot ja viivised

summas 85,59 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2017 kompromissilepingu /

võlatunnistuse / vahekohtu kokkuleppe nr xxxxxxxx, millega hageja võimaldas kostjal tasuda

kohustus summas 475,59 eurot osamaksetena. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu

kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata

osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus

märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Pooled leppisid kokku, et

maksekohustuse rikkumisel on kostja kohustatud tasuma viivist 0,060 % päevas viivituses

olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui

kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.12.2018 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 07.12.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 27.12.2018 (TsÜS § 136 lg 8) ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 10.01.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue 23.11.2017 hageja ja

kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust / võlatunnistusest / vahekohtu kokkuleppest nr

24289564. Kostja ei ole täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust.

Tsiviilasi nr: 2-18-120769

4 (4)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, §

108 lg 1 § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse

summas täitmist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui

ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

8. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

9. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

10. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

28.11.2018 arve nr 128459 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu L. B.´i vastu

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel

tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13

p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg

10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik