2-19-3024/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-3024 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik AngE Abol Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3024 Tsiviilasi V J hagi E J vastu 21.01.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas 2- 13-35766 kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V J (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: I K (e-post: xxx) Kostja: E J (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja seaduslik esindaja: D N (IK xxx; elukoht: xxx)

Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast V J hagi E J vastu 21.01.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-13-35766 kehtetuks tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Saata määrus hageja esindajale teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD V J esitas 25.02.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse 21.01.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-13- 35766 kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavaldusest nähtub, et hagejalt oli Viru Maakohtu 21.01.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-35766 kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis. Viru Maakohus tegi ka 29.09.2016 otsuse tsiviilasjas

2-19-3024 2(3)

2-16-8080, millega hagejalt on samuti kostja kasuks välja mõistetud elatis. Hilisemas otsuses ei ole märgitud, et sellega muudetakse varasemat otsust.

Praegusel ajal on algatatud täitemenetlus 21.01.2014 otsuse tsiviilasjas 2-13-35766 alusel, kuigi on olemas hilisem otsus tsiviilasjas 2-16-8080. Hageja palub tunnistada seega kehtetuks Viru Maakohtu 21.01.2014 otsust tsiviilasjas 2-13-35766.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohus on teinud kaks otsust (tsiviilasjad 2-16-8080 ja 2-13-35766), millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis. Tsiviilasjades 2-16-8080 ja 2-13-35766 tehtud otsused on jõustunud. 21.01.2014 otsus tsiviilasjas 2-13-35766 on täitmisel täitemenetluses nr 008/2018/2533.

TsMS § 456 lg-te 1 ja 2 p 1 alusel kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

TsMS § 459 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagis esitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus ei saa tühistada ega kehtetuks tunnistada enda tehtud otsuseid. Kuna kohtuotsus tsiviilasjas 2-13-35766 on jõustunud, ei saa seda enam tühistada ka ringkonnakohus.

Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja on pöördunud kohtutäituri poole hilisema otsusega või kas hageja on palunud kohtutäituril hilisemat otsust täita. Seega ei ole praegusel ajal teada, millist otsust hakkab kohtutäitur täitma ning kas kohtutäitur arvestab hilisemas otsuses märgitud elatise suurusega.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Kohus selgitab, et juhul, kui hageja leiab, et varasem otsus täitmisele ei kuulu, on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2-19-3024 3(3)

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/digitaalallkiri/ AngE Abol kohtunik