2-16-16553/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedXX hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
Legislator headnote
AI generated2-16-16553/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019 .a. Tallinnas
Tsiviilasja number
2-16-16553
Tsiviilasi
XX hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
esindajad
3500 eurot
Hageja: XX (isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Elmer Muna (e-post:
elmer.muna@derling.ee)
Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood: 74002322)
Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper (e-
post: ants.nomper@ellex.ee) ja vandeadvokaadi abi Merlin Liis (e-
post: merlin.liis@ellex.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
31. jaanuar 2019
RESOLUTSIOON
XX hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta XX kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi
taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
25. septembril 2013 oli eetris Eesti Rahvusringhäälingu saade „Pealtnägija“, milles avaldati hageja
kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. 4. oktoobril 2013 pärast hageja
vastulause salvestamist palus hageja kostjalt võimalust 9. oktoobri 2013 saadet enne eetrisse
minemist hagejat puudutavas osas üle vaadata. Kostja eelnevast keeldus. 9. oktoobril 2013 oli eetris
Eesti Rahvusringhäälingu saade „Pealtnägija“, milles täpsustati mõningaid 25. septembri 2013 saate
aspekte. Saates avaldati jätkuvalt mitmeid hageja kohta käivaid ebaõigeid andmeid ja hageja au
teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid.
Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid ja
mittetäielikke, eksitavaid faktiväiteid:
(a)
Kostja on avaldanud hageja vastulause eelmisele 25. septembri 2013 „Pealtnägija“ saatele
üksnes osaliselt ja jätnud sellest meelevaldselt välja olulise osa hageja seisukohtadest. Hageja esitab
kohtule tema vastulause videosalvestise, millest nähtub, et kostja on avaldanud hageja vastulause
minutitel 6:21 kuni 7:29, jätnud välja vastulause 7:30 kuni 8:19, kajastanud jällegi 8:20 kuni 8:34
ning jätnud välja 8:35 kuni 9:01. Avaldatud saates on hageja vastulause avaldatud saate minutitel
17:24 kuni 18:40. Hageja vastulause kärpimisega on kostja meelevaldselt moonutanud hageja
seisukohtasid, mis on kaotanud oma sisu ja mõtte. Kostja on vastuolus Eesti ajakirjanduseetika
koodeksi punktiga 5.2 võtnud hagejalt õiguse avaldada tema kohta avaldatud süüdistustele
vastulause ja lükata ümber tema kohta avaldatud valeväited. Kokku monteeritud saate hagejale
näitamisest enne eetrisse minemist kostja keeldus, kuigi oleks sellega saanud ära hoida hageja
vastulause eksitava avaldamise.
(b)
„Hageja kasseerib suuri summasid suurt midagi tootmata“
Tegemist on eksitava faktiväitega, millest järeldub saate kontekstis, et hageja kasseerib riigilt raha
mitte millegi tegemise eest. Väide, et hageja ei ole põldudel mitte midagi teinud, tootnud ega
külvanud, on väär. Tegelikkuses on hageja põldudel kasutanud 5-aastast kultuuride
rotatsioonitsüklit ja põllud ei ole seisnud kasutuseta.
(c)
„Hageja on tugitoolipõllumees“
Tegemist on halvustava kaudse faktiväitega, mis viib keskmise mõistliku vaataja järelduseni, et
tugitoolipõllumehena hageja ei tee enda põldudel mitte midagi (analoog väljendiga
„tugitoolisportlane“, mis viitab spordiga täielikult mittetegelevale isikule). Tegemist on väära
väitega.
(d)
„Hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu kasvatamise eest“
Keskmine mõistlik vaataja mõistab saate kontekstis, et hageja sai riigilt ulatuslikke toetusi
muuhulgas siis, kui tema põldudel kasvas umbrohi. Tegemist on kaudse faktiväitega, millest
järeldub, et hageja sai toetusi mitte millegi tegemise eest. Väide, et hageja ei ole põldudel mitte
midagi teinud, tootnud ega külvanud, on väär. Tegelikkuses on hageja põldudel kasutanud 5-aastast
kultuuride rotatsioonitsüklit ja põllud ei ole seisnud kasutuseta.
(e)
Saate illustreerimiseks näidatakse kaadris (saate minutitel 20:02) hageja mahekohustusega
mitteseotud kõlvikut. Mõistlikus isikus tekitab see arusaama, et tegemist on hagejale kuuluva
umbrohtunud maaga, mille eest hageja on saanud mahepõllumajanduse toetust. Väide ei vasta tõele.
(f)
„2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks“
Tegemist on saate kontekstis eksitava faktiväitega, mis jätab mulje, et Eesti põllumehed (sh hageja)
tegutsesid üksnes toetuste saamise ajendil ning et see on kuidagi seotud ilma omaniku nõusolekuta
kellelegi teisele kuuluva põllumassiivi eest toetuse taotlemisega. Kostja jätab märkimata, et
tegelikkuses soovisid PRIA ja Taluliit abi põllumassiivide registri koostamiseks. 2004. aasta
kevadel, vahetult enne Euroopa Liitu astumist ja toetustaotluste vastuvõtmist koostati nn.
„põllumassiivide register“. Toetuste taotlemine ja põllumassiivide registreerimine on siiski kaks
sisuliselt erinevat tegevust. Üks oli registri loomine ja teine toetuste taotlemine. Kostja on
kasutanud ära televaataja teadmatust ning loonud avaldatud väitega hagejast negatiivse kuvandi.
(g)
„Hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks
oma naise ja poja“
Väide on väär, kuna hageja naine ja poeg ei ole kunagi olnud mahepõldurid, vaid muu
sihtotstarbega PRIA toetuste taotlejad. Tegemist on olulise sisulise erinevusega. Mahekohustus oli
ainult hagejal ja just seetõttu ei saanudki nn. hooldusniitude toetust hageja taotleda, kuna PRIA ei
luba FIE-l samaaegselt tegeleda nii mahe- kui mittemahe tegevusega. Hageja poeg võttis üle hageja
surnud ema ebasoodsate alade (ESA) kohustuse, sest hageja ei saanud seda mahekohustuslasena üle
võtta. Avaldatud väide jätab mulje, nagu hageja tegeleks millegi riskantse ja lubamatuga ning on
asetanud oma perekonnaliikmed olukorda, mis võib neile negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. Eelnev
kujutab hagejat kui hoolimatut ja oma perekonda ükskõikselt suhtuvat isikut.
(h)
Hageja suhtlemine SS on kajastatud puudulikult, mistõttu annab see edasi ebaõige ja
mittetäieliku ülevaate tegelikest asjaoludest. Kostja jättis märkimata, et hagejal oli SS suuline
kokkulepe maa kasutamiseks, millest viimane 2013. aasta kevadel taganes. Kontakti SS hagejal
kokkuleppe pikendamiseks saada ei õnnestunud. Tegelikkuses oli SS teadlik, et hageja suulise
kokkuleppe alusel tema maad kasutas. Kostja oleks minimaalselt pidanud seda saates mainima,
kuna sellisel juhul ei oleks televaatajates tekitatud väära arusaama, et hageja kasutas SS maad
omavoliliselt ja ilma mis tahes kokkuleppeta.
(i)
Intervjuu YY on kajastatult poolikult, mistõttu jääb selle pinnalt ekslik mulje, et hageja
kasutas V maid omaniku loata PRIA-lt toetuse saamiseks. Selline väide ei vasta tõele.
(j)
Kostja on teadlikult eksitavalt kokku monteerinud SS, YY ja UU väited (kasutades isikute
ütlusi vaid osaliselt) ning tekitanud sellega ebaõige ettekujutuse, et hageja on kasutanud teiste
isikute maid ilma vastavate (suuliste) kokkulepeteta ning pannud sellega toime karistusseadustikus
sätestatud süüteo (soodustuskelmuse KarS § 201 mõttes). Tegelike asjaolude ebatäieliku ja eksitava
esitamisega hagejale süüteo toimepanemise omistamine on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses
õigusvastane.
(k)
„Maaelu arengukavaga seoses tahetakse järgnevate aastate jooksul mahetoetusi veel 30
miljoni euro võrra tõsta“
Tegemist on eksitava ja mittetäieliku faktiväitega, kuna kostja jätab teadlikult mainimata, et
tegemist on ca 1,5% toetuste kogumahust. Kostja jätab saate kontekstis eksliku mulje, nagu toetaks
riik mahepõllumehi põhjendamatult suures ulatuses tavapõllumeeste arvelt sisuliselt mitte millegi
tegemise eest. Tegemist on mahepõllumehi (sh hagejat) solvava väitega.
Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta järgnevaid ebakohaseid
väärtushinnanguid:
(a)
„Hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse“
Tegemist on halvustava kõnekäändega, mis viitab isiku tahtele kellelgi halba teha ning ise selle
ohvriks langeda. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes hageja teisi isikuid kahjustav tegevus.
(b)
„Hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine“
Tegemist on halvustava hinnanguga, mis viitab hagejale, kui seadusi eiravale isikule, kes on toime
pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo (soodustuskelmuse KarS § 201 mõttes).
(c)
„Hageja teeb nii palju, kui palju on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem, kui see
hakkaks teda kurnama“
Saate kontekstis on tegemist hagejast negatiivset kuvandit loova hinnanguga, millest järeldub, et
hageja ei tegele põllumajandusega ning tema põllud seisavad kasutuseta ning hageja taotleb
põllumajandustoetusi mitte millegi tegemise eest. Avaldatud hinnang on hagejat kui põllumeest
solvav.
(d)
„Sarnane põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“, nagu seda härra X
järgi nüüd x vallas tuntakse, on üleriigiline probleem“
Põllumajandustoetustega slikerdama tähendab toetuse nõuetest mööda hiilima. Sellise negatiivse
väljendi seostamine hageja nimega või koguni sünonüümina presenteerimine on hageja au teotav ja
tema perekonnanime solvav.
Kostja on avaldanud hageja au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid, hagejat
halvustavaid väärtushinnanguid. Sellega on kostja käitunud õigusvastaselt ja rikkunud hageja
isikuõigusi. Sealjuures ei ole hagi rahuldamiseks vajalik tuvastada, et kõik hageja poolt nimetatud
faktiväited on ebaõiged või ebatäielikud ning väärtushinnangud ebakohased – hageja isikuõiguste
õigusvastane rikkumine väljendub juba kasvõi ühes ebaõiges või ebatäielikus faktiväites või ühes
ebakohases väärtushinnangus.
Kostja on tekitanud hagejale teda halvustavate väidete avaldamisega mainekahju. Hageja ei saanud
kahju tekkimist ära hoida, kuna kostja keeldus enne saate eetrisse minemist hagejale teda
puudutavat osa saatest näitamast.
Ebaõigeid, mittetäielikke faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava saate
avaldamisega teenis kostja tulu. Ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on
ERR-i tuluks tulud oma saadete ja meediateenuste ülekande- ja levitamisõiguse müügist. Seega ei
saa olla kahtlust, et kostja on seoses hageja isikuõiguste kahjustamisega teeninud tulu, mille ta on
kohustatud TsÜS § 150 lg 2 alusel välja andma. Arvestades, et konkreetselt hagejat puudutava saate
osa pealt teenitud tulu
täpne väljaselgitamine on keeruline
ning tähendaks
kostja
raamatupidamisdokumentide põhjalikku analüüsi, mis omakorda seondub ebamõistlike kuludega,
siis taotleb hageja, et kohus määraks hüvitise suuruse TsMS § 233 lg 1 ja 2 alusel oma
siseveendumuse alusel. Hageja hinnangul peaks mõistlik hüvitis vastama hinnanguliselt 3 500
eurole.
Kostja vastus
Kostja on seisukohal, et hageja hagi tuleb täies osas jätta rahuldamata.
Hageja hagiavalduses esitatud nõuded on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Seega palub hageja kohtul
kohaldada hageja nõuetele aegumist. Hageja on käesolevas asjas esitanud hagiavalduse seoses
09.10.2013 ETV eetris olnud saatega „Pealtnägija“. Hageja avaldatud väidete ja seisukohtade
pinnalt ei saa olla vaidlust selles, et hageja sai teada vaidlusalusest saatest ning seega ka võimalikust
kahju tekitamisest hagejale kostja poolt, saate eetrisolemise hetkel ehk 09.10.2013. 09.10.2013
„Pealtnägija“ saade oli jätkusaade 25.09.2013 „Pealtnägija“ saatele. 09.10.2013 saade salvestati
eelkõige hageja soovi tõttu. Hageja väitis, et 25.09.2013 „Pealtnägija“ saates avaldati tema kohta
ebaõigeid ja tema au teotavaid väiteid, mistõttu uuriti 09.10.2013 „Pealtnägija“ saates hagejaga
seotud sündmuseid täiendavalt. Seetõttu tehti saate jaoks hagejaga uus intervjuu ning saates avaldati
hageja esitatud vastuväited ja vastulaused 25.09.2013 saatele. Seega järelduvalt eeltoodust oli
hagejale teada, et 09.10.2013 on ETV saate „Pealtnägija“ eetris temaga seotud sündmusi kajastav
saatelõik ning asjaolude pinnalt ei ole vaidlust selles, et hageja vaatas 09.10.2013 „Pealtnägija“
saadet. Hagejale oli teada ka saate teinud isik, s.o Eesti Rahvusringhääling. Seega järelikult sai
hageja väidetavast kahjust ja kahju tekitanud isikust teada samaaegselt saate eetris olemise ajal ehk
09.10.2013. Seega oli viimane päev hagi esitamiseks 09.10.2013 saates väidetavalt avaldatud
ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja andmete avaldamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks
10.10.2016. Hageja esitas hagiavalduse 03.11.2016, s.o pärast aegumistähtaja möödumist.
Kokkuvõtlikult tugineb kostja seega aegumise vastuväitele ning palub kohtul kohaldada hageja hagi
nõuetele aegumist TsÜS § 150 lg 1 alusel.
Kostja ei ole 09.10.2013 „Pealtnägija“ saates avaldanud väidetega hageja õigusi rikkunud.
03.11.2016 hagiavalduses ja 11.04.2017 hagi täpsustuses tõi hageja välja „Pealtnägija“ 09.10.2013
saates avaldatud väited, mis hageja arvates rikuvad hageja õigusi, sest on ebakohased
väärtushinnangud VÕS § 1046 lg 1 alusel või ebaõiged faktiväited VÕS § 1047 lg 1 alusel.
Kostja leiab, et hageja vastulause osaline kärpimine oli põhjendatud ning hageja vastulause ei ole
esitatud eksitaval kujul. „Pealtnägija“ 09.10.2013 saade algas hageja vastulausega, milles hageja
avaldas, et „Pealtnägija“ esitab tema kohta ebaõigeid andmeid. Samuti avaldati saatelõigu jooksul
lõike hagejaga tehtud intervjuust ning hageja enda poolt filmitud videolõik, milles hageja esitas
täiendavad vastuväited „Pealtnägija“ esimeses saates avaldatud väidetele ning esimeses saates
näidatud kaadritele. Seega on hageja vastulausetest televaatajale üheselt arusaadav, et hageja ei
nõustu kostja avaldatud väidetega ning vaidleb nendele vastu. Seega ei ole kostja hageja vastulause
osalise kärpimisega rikkunud hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi.
Väited, mille järgi hageja kasseeris suuri summasid suurt midagi tootmata ning küsis PRIAlt suuri
toetusi sisuliselt umbrohi kasvatamise eest, ei olnud ebaõigeid väited. Tsiviilasjas nr 2-15-19648
tuvastati 25.09.2013 saate videosalvestise põhjal, et hageja ütles 25.09.2013 saates, et kasvatab
põldudel umbrohtu (Harju Maakohtu 04.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-19648 lk 8, punkt 20 ja
Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-1519648, lk 13, punkt 27). 25.09.2013
saates ütles hageja: „Praegu ma ei toodagi midagi muud peale mullahuumuse, ma ju seda rõhutasin.
Mina toodan mullaviljakust, sellepärast, et seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, ta kõduneb
mullaks ja see huumuse kiht muudkui tüseneb“ . Seega on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-
15-19648 tuvastatud, et hageja ise avaldas „Pealtnägija“ saates, et kasvatab põldudel osaliselt
umbrohtu ning saab umbrohu kasvatamise eest PRIA-lt mahetoetusi (Harju Maakohtu 04.11.2016
otsus tsiviilasjas nr 2-15-19648 lk 8, punkt 20 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsus
tsiviilasjas nr 2-15-19648, lk 13, punkt 27). Nagu selgitatud, siis „Pealtnägija“ 09.10.2013 saade oli
jätkusaade 25.09.2013 saatele. 09.10.2013 saates avaldatud väited, mille järgi kasseeris hageja
riigilt suuri summasid suurt midagi tootmata ning sai toetusi mh umbrohu kasvatamise eest,
tuginesidki hageja poolt 25.09.2013 saates avaldatule, mille kohaselt kasvatas hageja oma põldudel
osaliselt umbrohtu. Mõlemas saates andis hageja ka täiendavaid selgitusi umbrohu kasvatamise
kohta. Seega, kuna on tuvastatud, et hageja sai mahetoetusi osaliselt umbrohu kasvatamise eest, ei
ole ebaõige väide, mille järgi kasseeris hageja riigilt suuri summasid suurt midagi tootmata. Seega
ei ole kostja viidatud väite avaldamisega rikkunud hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi.
Väide, mille järgi nimetati hagejat tugitoolipõllumeheks, ei rikkunud hageja õigusi; hageja on
sellest nõudest loobunud tsiviilasja nr 2-15-19648 menetluses. Esiteks, hageja nimetamisega
tugitoolipõllumeheks avaldas kostja hageja kohta väärtushinnangu, mitte faktiväite, nagu väidab
hageja. Analoogselt on hageja nimetamine tugitoolipõllumeheks on hinnang, mida saab küll
põhjendada, aga mitte tõendada. Hageja nõudis väite, millega teda „Pealtnägija“ saates
tugitoolipõllumeheks nimetati, ümberlükkamist juba tsiviilasjas nr 2-15-19648 esitatud
hagiavalduse punktis 4, kuid 20.02.2017 toimunud Ringkonnakohtu istungil loobus sellest nõudest.
TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga
sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega, kuna hageja on loobunud
nõudest ümber lükata väide, millega nimetati teda tugitoolipõllumeheks, ei saa kohus hageja seda
nõuet uuesti menetleda.
Väide, mille järgi läks 2004. aastal lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks on õige
faktiväide; väide ei riku hageja subjektiivseid õigusi. Hageja on taotlenud hagis 09.10.2013 saates
avaldatud väite „2004. aastal läks lahti vilgas deklareerimine toetuste saamiseks“ ümberlükkamist.
Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostja selgitab, et „Pealtnägija“
25.09.2013 ja 09.10.2013 saadetes käsitles kostja, kuidas PRIA poolt väljastatavate
põllumajandustoetuste süsteemi seoses mahepõllumajanduse toetuste taotlemisega kuritarvitatakse.
„Pealtnägija“ saated kajastasid avalike vahendite ebaseaduslikku kasutamist ning mahetoetuste
tasumise süsteemi kitsaskohti, kusjuures teemat kajastati laiemalt kui üksnes hagejaga seotud
sündmused. Esiteks, väide, mille järgi 2004. aastal esitati varasemast rohkem taotlusi mahetoetuste
saamiseks, ei ole ebaõige faktiväide. 25.09.2013 saate (mida tuleb vaadata koostoimes 09.10.2013
saatega) 19. minutil avaldatud kaadrites selgitab „Pealtnägija“ saatejuht R. J., kuidas mahemaa pind
on Eestis aja jooksul suurenenud ning on avaldanud erinevat PRIA-ga seotud statistikat, sh
statistikat seoses PRIA-le mahepõllumajandusliku tootmise toetuste taotluste esitamisega.
25.09.2013 saate lõpus on saatejuht .ajaks vormistatud põhjusel, et hageja ei saanud ise kohustust
mahekohustuslasena üle võtta. Seega on hageja ise tunnistanud, et vormistas oma poja toetuse
saajana nö riskide maandamiseks, sest hageja ei saanud kõiki maasid oma nimele kehtivate PRIA
toetutuste reeglite saamise tõttu vormistada. Kuna arusaadavalt ei tegele põllutöödega 14-aastane
laps iseseisvalt, siis ei ole ebaõige väide, mille järgi vormistas hageja osa maad oma poja nimele
riskide maandamiseks. Hageja antud selgituste kohaselt ei saa olla vaidlust selles, et hageja poeg on
toetuse saajana märgitud eesmärgiga varjata tõelist toetuse saajat, kelleks on hageja. Kostja ei ole
saates väitnud, nagu käituks hageja hoolimatult oma perekonna suhtes, nagu väidab hageja ning
hageja selline tõlgendus kostja avaldatud väidetele on meelevaldne. Seega järelikult ei ole kostja
hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid VÕS § 1047 lg 1 järgi.
Intervjuud SS, YY ning UU ei ole esitatud eksitavalt. Hageja heidab kostjale ette, et 09.10.2013
saates on avaldatud intervjuud SS, YY ja UU poolikult, mistõttu on tekitatud intervjuude
avaldamisega hagejast ebaõige mulje. Esiteks, kostja vaidleb vastu, et on avaldanud intervjuusid
SS, YY ja UU poolikult selliselt, et avaldatud intervjuudes oleks jäetud hagejast eksitav mulje.
Kostja on avaldanud saates nimetatud hageja naaberpõllumeeste arvamusi täpselt sellisena nagu
naaberpõllumehed kostjale intervjuus avaldasid ning intervjuusid ei ole monteeritud selliselt, et
televaatajatele jääks intervjueeritavate poolt tegelikult avaldatust erinev mulje. Arusaadavalt ei ole
saate pikkust arvestades avaldatud kõiki intervjuusid täismahus, kuid intervjuud ei ole eksitavad.
Kostja väide, mille järgi on intervjuud avaldatud poolikult ei saa olla eluliselt usutavad, sest kostja
ei olnud viidatud intervjuudes intervjueeritav ega viibinud intervjuude andmise juures. Seega on
kostja väide, mille järgi intervjuud on avaldatud poolikult pahatahtlik, sest kostjal ei saa olla
teadmist sellest, kas ja mida naaberpõllumehed kostjale täiendavalt lisaks saadetes näidatule
avaldasid. Teiseks, hageja etteheide, mille järgi ei ole kostja saates avaldanud hageja seisukohta,
mille järgi võis hageja kasutada SS maad suulise kokkuleppe alusel, ei ole õige. Kostja avaldas
09.10.2013 saates hageja selgitused selle kohta, et hageja ja SS pidasid SS. maa müügi osas
läbirääkimisi. SS avaldas saates selgelt ja üheselt arusaadava selgituse selle kohta, et hagejal ei
olnud õigust tema maad kasutada ning vastav kokkulepe poolte vahel SS maa kasutamiseks puudus.
Kolmandaks, saates avaldatud intervjuudes on naaberpõllumehed avaldanud enda arvamusi ja
seisukohtasid hageja tegude kohta. Seega on intervjueeritavad avaldanud väärtushinnanguid VÕS §
1046 lg 1 alusel. Samuti on televaatajatele üheselt arusaadav, et avaldatud väited on
intervjueeritavate enda väited. Olenemata sellest, kas avaldatud väärtushinnangud on kohased või
mitte, ei saa väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 1 alusel nõuda. Kokkuvõtlikult
on kostja seisukohal, et saates avaldatud intervjuud hageja naaberpõllumeestega ei riku hageja
õigusi VÕS § 1047 lg 1 ega VÕS § 1046 lg 1 järgi.
Väide, mille järgi tahetakse mahetoetusi tõsta veel 30 miljoni euro võrra ei ole ebaõige faktiväide
ega riku hageja õigusi. Hageja heidab kostjale ette väite avaldamist, mille järgi mahetoetusi
tahetakse tõsta 30 miljoni euro võrra, heites kostjale ette, et kostja ei ole täpsustanud, et tegemist on
ca 1,5% toetuste kogumahust. Viidatud väite avaldamisega ei ole kostja avaldanud hageja kohta
ebaõigeid faktiväidet ega ebakohast väärtushinnangut. Tegemist on statistilise infoga, mis ei käi
hageja kohta. Seega ei saa viidatud väide rikkuda hageja õigusi ning hageja ei saa nõuda väite
ümber lükkamist või täpsustamist VÕS § 1047 lg 1 järgi.
Väide, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse, ei ole ebakohane
väärtushinnang. Hageja heidab kostjale ette 09.10.2013 saate alguses avaldatud väidet, mille järgi
kaevas hageja teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse. Vaidlust ei ole selles, et avaldatud väite näol
on tegemist väärtushinnanguga. Kostja selgitab, et juba pärast „Pealtnägija“ 25.09.2013 saadet
selgus ja asjas ei ole vaidlust selles, et hageja rikkus osaliselt mahepõllumajanduse toetuse saamise
tingimusi ning taotles mahetoetusi osaliselt võõrale maale, mille kasutamiseks vastustajal õiguslik
alus puudus. PRIA avaldas pärast 25.09.2013 saadet ja 09.10.2013 saates, et hageja on toetusi
taotlenud osaliselt ebaõigesti. Selle tõttu küsis PRIA pärast „Pealtnägija“ saadete eetris olemist
PRIA hagejalt osa makstud toetusi tagasi. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja kuritarvitas PRIA
mahetoetuste saamise süsteemi. Samuti avaldasid hageja naaberpõllumehed 09.10.2013 saates, et
hageja kasutas nende maasid ilma õigusliku aluseta ning sai toetusi võõra maa kasutamise eest.
Väide, mille järgi kaevas hageja teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse, viitaski sellele, et hageja
kuritarvitas mahetoetuste saamise süsteemi, mh seoses võõra maa kasutamisega ja ebakohaste
taotluste esitamisega. Seega ei ole kostja avaldanud saates hageja kohta ebakohast väärtushinnangut
VÕS § 1046 lg 1 järgi seoses sellega, et on avaldanud väite, mille järgi kaevas hageja teistele auku,
aga kukkus ise sinna sisse.
Väide, mille järgi hageja tegevus on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine ei ole
ebakohane väärtushinnang. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on avaldanud hageja kohta
halvustava hinnangu, mis viitab hagejale kui seadusi eiravale isikule, kes on toime pannud
karistusseadustikus sätestatud süüteo KarS § 201 alusel. Esiteks, saates ei ole avaldatud väidet,
mille järgi on hageja KarS §-is 201 sätestatud kuriteo. Saate kontekstis tähendab sõna „pettus“ või
„kelmus“ mahetoetuste süsteemi kuritarvitamist. Samuti ei ole saates väidetud, et hageja pani
kindlasti toime kelmuse, vaid saates on vahendatud Eesti Põllumeeste Keskliidu juhi UU arvamust,
kes on hageja tegevusi kommenteerides öelnud: „Kui see puhtalt nii on, siis see on kergelt
kelmuselõhnaline lugu“. Teiseks, nagu käesolevas menetlusdokumendis eelpool selgitatud, siis on
pärast saadete eetris olemist selgunud, et hageja kuritarvitas PRIA mahetoetuste saamise süsteemi
ning PRIA küsis hagejalt osa makstud toetusi tagasi. Seega, kuna hageja osaliselt kuritarvitas PRIA
mahetoetuste saamise süsteemi, ei avaldanud kostja hageja kohta ebakohast väärtushinnangut.
Väide, mille järgi ei tee hageja rohkem kui, see hakkaks teda kurnama, ei ole ebakohane
väärtushinnang. Saates on avaldatud hageja naaberpõllumehe NN arvamust, kes on väitnud:
„Midagi ta teeb. Ta teeb nii palju, kui on vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem kui see
hakkaks teda kurnama.“ Põhjendamatu on hageja hagi täpsustustes selgitatud arusaam, mille
kohaselt on selle väite avaldamisega avaldanud kostja seisukoha, millest järeldub, et hageja ei
tegele üldse põllumajandusega ning tema põllud seisavad täielikult kasutuseta ning hageja taotleb
põllumajandustoetusi mitte millegi tegemise eest. Kostja on vahendanud naaberpõllumehe
arvamust, kes on selgelt öelnud, et midagi hageja teeb, kuid mitte rohkem kui hakkaks teda
kurnama. Seega ei ole kostja avaldanud, et hageja ei tee mitte midagi. Kuna hageja on ka ise
tunnistanud, et kasvatab osaliselt umbrohtu ja mullahuumust ning osa PRIA toetusi on hagejalt
tagasi küsitud, sest hageja on toetusi kasutanud mittesihipäraselt, ei ole avaldatud väide ebakohane
väärtushinnang.
Väide, mille järgi nimetatakse põllumajandustoetustega slikerdamist „vakerdamiseks“ ei ole
ebakohane väärtushinnang. Hageja heidab kostjale ette, et väide, millega põllumajandustoetustega
slikerdamist nimetatakse vakerdamiseks on hageja au teotav, sest sõna slikerdama selles kontekstis
tähendab põllumajandustoetuste nõuetest mööda hiilimist. Nagu selgitatud, siis hageja on osaliselt
rikkunud mahepõllumajanduse toetuse saamise tingimusi ning taotlenud mahetoetusi osaliselt ka
võõrale maale. Eeltoodu tõttu on PRIA küsinud hagejalt osaliselt talle makstud toetused tagasi.
Seega ei ole ebakohane öelda, et hageja on põllumajandustoetuste nõuetest mööda hiilinud, sest
hageja on seda teinud. Kostja on saates vahendanud, et x vallas kasutatakse nimetust „vakerdama“.
Kuna x vallas kasutatakse sellist nimetust ning hageja on varasemalt põllumajandustoetuste saamise
nõuetest mööda hiilinud, ei ole kostja sellise väite vahendamisega avaldanud kostja kohta
põhjendamatut ebakohast väärtushinnangut.
Esiteks on kostja seisukohal, et ta ei ole hageja õigusi seoses 09.10.2013 eetris olnud saatega
rikkunud. Isegi juhul kui kostja oleks hageja õigusi rikkunud, ei ole hageja kostja arvel rikastunud.
Seega järelduvalt eeltoodust tuleb hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas
3500 eurot jätta rahuldamata.
Kohtu põhjendused
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning
toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Hageja leiab, et kostja on avaldanud 10.oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ hageja kohta ebaõigeid
faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kostja on tekitanud hagejale teda halvustavate
väidete avaldamisega mainekahju, st mittevaralist kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista tulu,
mille kostja on hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu teeninud. Hageja palub rahalise hüvitise
suuruse kindlaks määrata kohtul TMS § 233 lg 1 järgi vastavalt oma äranägemisele. Hageja hindab
õiglasest hüvitise suuruseks 3500 eurot.
Hageja on hagi esitanud käesolevas asjas seoses 09. oktoober 2013 ETV eetris olnud saatega
„Pealtnägija“. Vaidlust pole selle üle, et 09. oktoobril 2013 ETV eetris olnud saade oli jätkusaade
ETV eetris 25. septembril 2013 olnud saatele „Pealtnägija“. Vaidlust pole selle üle, et hageja väitis,
et 25. september 2013 eetris olnud saates avaldati tema kohta ebaõigeid ja au teotavaid väiteid,
mistõttu uuriti 9. oktoobri 2013 saates hagejaga seotud sündmuseid täiendavalt. Seetõttu tehti saate
jaoks hagejaga uus intervjuu ja avaldati hageja esitatud vastuväited ja vastulaused 25.09.2013
saatest. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt pidi hagejale olema teada, et 09.10.2013 ETV eetris
olevas saates „Pealtnägija“ on eetris hagejaga seotud sündmusi kajastav saatelõik. Hagejale oli
teada ka saate teinud isik, so Eesti Rahvusringhääling. Seega pidi hageja teada saama väidetavast
kahju ja kahju tekitanud isikust samaaegselt saate eetris olemise ajaga ehk 09.10.2013. TsÜS § 150
lg 1 kolmeaastane tähtaeg hõlmab kõiki võlaõigusseaduse 52. peatükis nimetatud kahju hüvitamise
nõudeid, sh delikti üldkoosseisul põhinevaid süüliselt õigusvastaselt kahju tekitatud hüvitamise
nõudeid VÕS § 1043 järgi. Kohus leiab, et kuna hageja pidi temale tekkinud väidetavast kahjust
teada saama 09.10.2013, siis oli ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega
hagejale põhjustatud kahju hüvitamise nõude hagi esitamise tähtaeg 10.10.2016. Hageja on hagi
esitanud kohtule 03.11.2016. Kostja on palunud kohaldada hageja kahju hüvitamise nõudele
aegumist TsÜS § 150 lg 1 alusel. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud.
Hageja nõuab kostjalt TsÜS § 150 lg 2 alusel hageja arvel alusetult saadu välja andmist alusetu
rikastumise sätete järgi. Nimelt TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on
õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lg-s 1
sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi.
Õiguskirjanduses on leitud, et TsÜS § 150 lg 2 annab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale
täiendava nõude, mis ei välista alusetu rikastumise väljaandmisest tulenevaid nõudeid. Eeldused on
aga samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, st kohustatud isik peab (erinevalt alusetu
rikastumise nõuetest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles ka süüdi, kannatanu
aga saanud kahju (VÕS § 1043). Seega tuleb kohtul esmalt nõue kindlaks teha üldiste
deliktiõiguslike põhimõtete järgi. Muu hulgas tuleb kindlaks teha, kas kannatanu on saanud kahju.
Lisaks tuleb aga tuvastada, kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud VÕS § 1037 lg 1, §
1039 järgi. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 486, p
3.3). Sama seisukoha on märkinud Riigikohus tsiviilasja 3-2-1-45-10 02.06.2010 otsuse p-s 13.
Riigikohus on tsiviilasja 2-16-9016 19.12.2017 määruse p-s 10 märkinud, et TsÜS § 150 lg 2
sätestab õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõude, mille sisuks on alusetust rikastumisest
saadu väljaandmine ning kõnealuse nõude eeldused on samad lepinguvälise kahju hüvitamise
nõudega. Materiaalõiguslikult on tegu eri liiki deliktilise nõudega, kuid menetluslikult on tegu sama
nõudega, kus sama tulemust samadel asjaoludel põhjendatakse lihtsalt õiguslikult erinevalt.
Põhimõtteliselt peab kohus esitatud asjaoludel kontrollima nõude rahuldamise võimalikkust kõigil
võimalikel õiguslikel alustel, kuid selle tegemata jätmine ei õigusta uue hagi esitamist samal
(faktilisel) alusel. Kolleegiumi arvates saab kostja rikastumist TsÜS § 150 lg 2 mõttes eeldada
olukorras, kus tõendatud on nii muud nõude eeldused kui ka asjaolu, et keegi on rikkumisest kasu
saanud ja on usutav, et selleks võib olla kostja. Sel juhul peab kostja tõendama, et tema ise ei ole
rikastunud. Tõendamiskoormuse ümberpööramine ei või aga olla üllatuslik (vt ka Riigikohtu 12.
märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 14).
VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isiku (kahju tekitaja)
peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastustab kahju tekitamise eest vastavalt
seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see
tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu
hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu
puutumatuse rikkumine või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole
sätestatud teisiti. VÕS § 1047 lg 1 alusel on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või
kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist
laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei
teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning
avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-
95-05 p 25). Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud 10. oktoobri 2013 ETV saates
„Pealtnägija“. Seega on kostja avaldajaks.
Riigikohus on leidnud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on
kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või
vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on
küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud
väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon
ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta
sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese
arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11). Ebaõigeteks
faktiväideteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida avaldatust küll sõnaselgelt ei
nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13).
Faktiväide võib olla isiku au teotav seetõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse
hinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 17). Mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna
positiivset hinnangut inimese suhtes ning inimese suhtumist iseendasse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-
123-97).
Kuivõrd hageja väidab, et temale on tekkinud kostja poolt 9. oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“
andmete avaldamisega mainekahju, st mittevaraline kahju, siis tuleb kohtul käesoleva vaidluse
lahendamisel kontrollida kostja poolt 9. oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ avaldatud faktiväidete
tõesust/väärust ja väärtushinnangute kohasust/ebakohasust.
Hageja heidab kostjale ette, et kostja on 10. oktoobri 2013 saates“ Pealtnägija“ avaldanud hageja
vastulause eelmisele 25. septembri 2013 „Pealtnägija“ saatele üksnes osaliselt ja hageja vastulause
kärpimisega on kostja meelevaldselt moonutanud hageja seisukohtasid, mis on kaotanud oma sisu ja
mõtte. Hageja väitel kokku monteeritud saate hagejale näitamisest enne eetrisse minemist kostja
keeldus, kuigi oleks sellega saanud ära hoida hageja vastulause eksitava avaldamise. Kohus
tuvastab, et 09.10.2013 „Pealtnägija“ saate minutitel 17:23 kuni 18:40 on avaldatud hageja
vastulause 25.09.2013 eetris olnud saatele „Pealtnägija“. Nimetatud vastulausest nähtuvalt ei nõustu
hageja 25.09.2013 saates „Pealtnägija“ tema kohta avaldatuga. Hageja on 11.04.2017
menetlusdokumendiga kohtule esitanud vastulause videosalvestise, mis on 09:38 minutit pikk.
Nimetatud videosalvestisest nähtuvalt lisaks hageja poolt ette loetud vastulausele hageja vestleb
veel mõnda aega saatejuhi R. J. saate teemal, räägib ka K. V. ja U. V. poolt teises saates avaldatust
ning muudel teemadel. Kuna 9. oktoobril 2013 avaldatud vaidlusaluse saatelõigu pikkus oli
ligikaudu 12 minutit, siis kohus nõustub kostjaga, et teema igakülgse käsitlemise huvides tuli saates
avaldada ka teiste isikute seisukohti ja arvamusi. Kohus leiab, et hageja vastulause kärpimine oli
põhjendud, sest suur osa hageja vastulausest seisnes hageja üldistel seisukohtadel Euroopa
põllumajandustoetuse kohta ja põlluharimise osas üldiselt ning ei sisaldanud hageja vastuväiteid 25.
septembril 2013 saates avaldatud osas. Lisaks sellele hageja ei ole välja toonud, kuidas moonutab
hageja vastulause kärpimine hageja avaldatud seisukohtasid või millise olulise osa hageja
vastulausest on kostja jätnud 9. oktoobri 2013 saates avaldamata. 21.jaanuaril 2019 toimunud
kohtuistungil on ka hageja esindaja selgitanud, et 11.04.2017 hagi täpsustuse punkt a on
sissejuhatus järgnevalt eraldi välja toodud faktiväidetel b, c, d.
Hageja on leidnud, et kostja on käitunud vastuolus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktiga 5.2
võttes ära hagejalt õiguse avaldada tema kohta avaldatud süüdistustele vastuolusse ja lükata ümber
tema kohta avaldatud valeväited. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1. järgi, kui kellegi
kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust
samas numbris või saates. Käesoleval juhul on kostja andnud hagejale võimaluse kommentaaride ja
vastulause esitamiseks nii 25. septembri 2013 kui ka 9. oktoobri 2013 saates. Kohus leiab, et kostja
on täitnud kohustuse anda hagejale vastulause esitamise võimaluse koheselt ning arvestades saate
formaati ja pikkust oli hageja vastulause kärpimine osaliselt ka põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt
asub kohus seisukohale, et hageja vastulause kärpimisega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi VÕS
§ 1047 lg 1 järgi.
Hageja väitel on kostja avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja kasseerib suuri
summasid midagi tootmata. Hageja leiab, et tegemist on eksitava faktiväitega, millest järeldub, et
hageja kasseerib riigilt raha mitte millegi tegemise eest. Samuti leiab hageja, et kostja on avaldanud
hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja küsib PRIA-lt suuri toetus sisuliselt umbrohu
kasvatamise eest. Hageja arvab, et keskmine mõistlik vaataja mõistab saate kontekstis, et hageja
sai riigilt ulatuslikke toetusi siis, kui tema põllul kasvas umbrohi. Kostja hinnangul on tegemist
õigete faktiväitega.
Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatud väidete näol on tegemist faktiväidetega. Kohtu
hinnangul mõistab keskmine mõistlik vaataja saate kontekstis, et hageja saab riigilt suuri toetusi,
kuid hagejal puudub tootmine, hageja kasvatab vaid umbrohtu. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-
19648 04.11.2016 tehtud otsuses on kohus 25.09.2013 saate videosalvestise põhjal tuvastanud, et
hageja ütles 25.09.2013 saates, et ta kasvatab vahekultuuriks umbrohtu, mille ta künnab sisse, ja
hageja möönab, et tema toetusi võidakse seetõttu vähendada 15,20,25%. 25.09.2013 saates on
hageja ütelnud: „Praegu ma ei toodagi midagi muud peale mullahuumuse, ma seda rõhutasin. Mina
toodan mullaviljakust, et seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, ta kõduneb mullaks ja huumuse
kiht muudkui tüseneb„. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsuse punktis 27 on kohus
tuvastanud, et toetust sai hageja ka põldude eest, kui nendel kasvas umbrohi. Seega on tsiviilasjas nr
2-15-19648 tuvastamist leidnud, et hageja on „Pealtnägija 25.09.2013 saates ise avaldanud, et
kasvab põldudel osaliselt umbrohtu ning saab umbrohu kasvatamise eest PRIA-lt toetust.
Hageja väidab, et väide, et ta ei ole põldudel midagi teinud, tootnud ega külvanud, on väär, sest
tegelikkuses on hageja kasutanud 5-aastat kultuuride rotatsioonitsüklit ja põllud ei ole seisnud
kasutuseta. Kohus leiab, et mõistlik inimene mõistab põllumajandusliku tootmise all piima,
kartulite, teravilja jne tootmist. Mõistlik inimene ei mõista tootmise alla umbrohu kasvatamist.
Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks 10. oktoobril 2013 Pealtnägija saate
eetrisse mineku ajal põldudel midagi tootnud. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2017 otsuse punktis
27 on kohus tuvastanud, et maakohtu 24.05.2016 kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja
leidnud, et mahekasvatusel on mitmeaastane rotatsioon, hageja kasvatas enne põllul rapsi ja
järgmisel aastal on mõte panna valge mesika seemet. Kogu asi oleks päädinud kartuli
kasvatamisega, mis aga katkestati. Käesolevas tsiviilasjas 21.01.2019 toiminud kohtuistungil on
hageja väitnud, et ta on peaasjalikult kartuli kasvataja. Seoses saatega hagejal tsükkel katkes,
hagejal oli soov kasvatada mahekartulit ja mahekartuli kasvatamine oli vastavalt külvitsüklile
planeeritud vist 2015-2016. Seega 2013 aastal hageja põldudel midagi ei tootnud. Kuna hageja on
saanud toetust ka nende põldude eest kus kasvas umbrohi, siis tegemist ei ole valeväitega.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja poolt avaldatud väited, et hageja kasseerib
suuri summasid midagi tootmata ja hageja küsib PRIA-lt suuri toetusi sisuliselt umbrohu
kasvaamise eest, näol on tegemist õigete faktiväidetega.
Hageja väitel on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja tugitoolipõllumees. Hageja leiab, et
tegemist on halvustava kaudse faktiväitega, mis viib keskmise mõistliku vaataja järelduseni, et
tugitoolipõllumehena hageja ei tee enda põldudel mitte midagi. Kostja on seisukohal, et tegemist on
kohase väärtushinnanguga. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus
leiab, et sõnal tugitoolipõllumees eesti keeles seletus puudub, kostja on ise andnud sellele sõnale
sisu. Kostja on selgitanud, et analoogselt tugitoolisportlasele on hageja nimetamine
tugitoolipõlumeheks hinnang, mida saab küll põhjendada, kuid ei saa tõendada. Poolte vahel ei
vaidlust ei ole selle, et PRIA on hagejale määranud erinevaid põllumajandustoetusi ning hiljem on
neid toetusi hageja nõuete täitmata jätmise või rikkumise tõttu vähendatud või on talle toetus üldse
välja maksmata jäetud. Ka on hageja saates möönnud, et umbrohu kasvatamise tõttu võidakse tema
toetusi vähendada. Kostja on selgitanud, et sõnaga tugitoolipõllumees on kostja kirjeldanud
olukorda, kus isik (antud juhul hageja) võtab vastu mahetoetusi, samas mahetoodang puudub ja
toetuse saajal tuleb tagasi maksta osa toetustest. Kohus leiab, et teatud kriitika on hageja suhtes
tema tegevuse tõttu põhjendatud ja hageja nimetamise tugitoolipõllumeheks ei saa antud kontekstis
lugeda ebakohaseks väärtushinnanguks ja seega hageja au teotavaks.
Hageja leiab, et saate illustreerimiseks näidatakse kaadris (saate minutitel 20:02) hageja
mahekohustusega mitteseotud kõlvikut. Hageja hinnangul mõistlikus isikus tekitab see arusaama, et
tegemist
on
hagejale
kuuluva
umbrohtunud
maaga,
mille
eest
hageja
on
saanud
mahepõllumajandustoetust, kuid see väide et vasta tõele. 21.01.2019 kohtuistungil on kostja
tunnistanud, et „Pealtnägija“ saates on näidatud valet maatükki, mis ei kuulu hagejale ja see
asjaolud on tuvastatud asjas nr 2-15-19648. Saate alguses on avaldatud hageja vastulause, kus
hageja ütles, et eelmises näidati osaliselt vale põllumaad ja kostja on seda tunnistanud. Seega on
kohtu hinnangul kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide kostja poolt ka saates ümber lükanud.
Hageja väidab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et 2004 aastal läks lahti vilgas
deklareerimine toetuste saamiseks. Hageja leiab, et tegemist on saate kontekstis eksitava
faktiväiteega, mis jätab mulje, et Eesti põllumehed (sh hageja) tegutsesid üksnes toetuste saamise
ajendil ning et see on kuidagi seotud ilma omaniku nõusolekuta kellelegi teisele kuuluva
põllumassiivi eest toetuse taotlemisega.
Kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, samas kohtu hinnangul nimetatud väide ei riku hageja
subjektiivseid õiguseid. 9. oktoobril 2013 „Pealtnägija“ saatejuht R.J. YY tehtud intervjuu vahepeal
selgitab, et Y meenutab, et 2004. aastal läks lahti vilgas maade deklareerimine Euroliidu
põllumajandustoetuste saamiseks. Kohus leiab, et nimetatud väite kohaselt 2004. aastal hakati
põllumajandustoetusi rohkem taotlema. Nimetatud väitest ei saa mõistlik isik teha järeldust, et
hageja oleks tegutsenud üksnes toetuste saamise ajendil ning see on seotud hageja poolt ilma
omaniku nõusolekuta teisele isikule kuuluva põllumassiivi eest toetuse taotlemisega. Kuna
nimetatud väide ei ole esitatud hageja kohta, siis selle väite avaldamisega ei ole rikutud hageja
subjektiivseid õiguseid ning kostja ei ole nimetatud väite avaldamisega rikkunud hageja õiguseid
VÕS § 1047 lg 1 järgi.
Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja on riskide hajutamiseks ja toetuste
suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja. Hageja väitel on nimetatud väide
väär, kuna hageja naine ja poeg ei ole kunagi olnud mahepõldurid, vaid muu sihtotstarbega PRIA
toetuste taotlejad. Kostja leiab, et isegi kui kostja väitis „Pealtnägija“ 09.10.2013 saates ekslikult, et
hageja vormistas oma naise ja lapse mahepõlduriteks, polnud saates käsitletud teema kontekstis
oluline, kas hageja on oma naise ja lapse vormistanud just mahepõlduriteks, vaid oluline oli, et
hageja vormistas oma naise ja lapse PRIA toetuste saajana PRIA toetuste saamise süsteemi
kuritarvitades. Saates täpsustas kostja, et hageja on PRIA registri andmetel oma perekonnaliikmete
nimele registreerinud ligi 200 ha suuruses toetusealast maad.
Kohus nõustub hagejaga, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, et hageja on riskide
hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja. Kostja ei
ole tõendanud, et hageja naine ja laps oleks vormistatud mahepõllumajanduse toetuse saajaks.
Kostja on ka ise oma eksimust tunnistanud ja selgitanud, et „Pealtnägija“ 25.09.2013 ja 09.10.2013
saates käsitles kostja, kuidas PRIA poolt väljastatavate põllumajandustoetuste süsteemi seoses
mahepõllumajanduse toetuste taotlemisega kuritarvitatakse. Kohus leiab, et tegemist on kostja poolt
avaldatud ebaõige faktiväitega.
Hageja leiab, et intervjuud SS, YY ning UU ning on esitatud poolikult, mistõttu on tekitatud
intervjuude avaldamisega hagejast ebaõige mulje. Kostja vaidleb vastu, et ta on avaldanud
intervjuud eelnimetatud isikutega poolikult selleks, et avaldatud intervjuudes oleks jäetud hagejat
eksitav mulje. Kohus märgib, et kohtule jääb arusaamatuks hageja väide, intervjuud on avaldatud
poolikult, sest hageja ei ole olnud nimetatud intervjuudes intervjueeritav ega viibinud intervjuude
andmise juures. Sellest tulenevalt ei saanud hagejal olla ka teadmist sellest, kas ja mida
naaberpõllumehed kostjale „Pealtnägija“ saates avaldatud intervjuudele täiendavalt on avaldanud.
Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks avaldanud
intervjuusid poolikult, mistõttu on tekitatud intervjuude avaldamisega hagejast ebaõige mulje.
Lisaks sellele ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt hageja on kasutanud SS maad
suulise kokkuleppe alusel. 9.oktoobri 2013 saates „Pealtnägija“ on kostja avaldanud hageja
selgitused selle kohta, et hageja ja SS pidasid SS maa müügi osas läbirääkimisi. Hageja on väitnud,
et temal oli juttu SS maa kasutamise osas, kuid hageja ei ole kinnitanud, et tal oleks olnud
kokkulepe SS. SS on saates avaldanud selgelt ja üheselt arusaadava selgituse selle kohta, et hagejal
ei olnud õigust tema maad kasutada ja vastav kokkulepe poolte vahel SS maa kasutamiseks puudus.
Samuti ei ole hageja esitanud ühegi tõendit, et tal oleks olnud kokkulepe YY maa kasutamiseks
PRIA toetuse saamiseks. YY on saates kinnitanud, et hageja on deklareerinud tema maid ja
naaberkinnistu omaniku maid ilma antud naaberkinnistu omaniku teadmata ja sellest on ta teada
saanud alles PRIA-lt kontrollkirja saamisel ja uurimisel selgus, et YY maid on deklareeritud hageja
poolt. Seega nähtub ka YY poolt antud intervjuust selgelt, et tema ei ole kunagi andnud hagejale
nõusoleku tema maade deklareerimiseks hageja poolt PRIA toetuste saamiseks. Kohus leiab, et
kostja ei ole avaldanud ebaõigeid väiteid, et hageja on kasutanud SS, YY maid ilma nende
nõusolekuta. Tegemist on õigete faktiväidetega.
Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, et maaelu arengukavaga seoses tahtetakse
järgnevate aastate jooksul mahetoetuse veel 30 miljoni võrra tõsta. Hageja hinnangul on tegemist
eksitava ja mittetäieliku faktiväitega, sest kostja jätab teadlikult mainimata, et tegemist on ca 1,5 %
toetuste kogumahust. Kohus leiab, et nimetatud väitega ei ole avaldatud hageja kohta ebaõigeid
andmeid ega ebakohast väärtushinnangut. Tegemist on statistilise infoga, mis ei käi hageja kohta
ning seega ei saa see ka rikkuda hageja õigusi. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et asjaolu, et
kostja ei ole maininud, et mahetoetutuste maht moodustab ca 1,5 % põllumajandustoetuste
kogumahust, ei muuda see kostja väidet, et maaelu arengukavaga seoses tahtetakse järgnevate
aastate jooksul mahetoetuse veel 30 miljoni võrra tõsta, ebaõigeks. Seega ei ole kostja avaldanud
hageja kohta ebaõiget faktiväidet.
Hageja leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, et hageja kaevas
teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse. Hageja hinnangul on tegemist halvustava kõnekäändega,
mis viitab isiku tahtele kellelgi halba teha ning ise selle ohvriks langeda. Vaidlust pole selle üle, et
tegemist on väärtushinnanguga. Kostja on selgitanud, et väide, mille järgi kaevas hageja teistele
auku, aga kukkus ise sinna sisse, viitas sellele, et hageja kuritarvitas mahetoetuste süsteemi, mh
seoses võõra maa kasutamisega ja ebakohaste taotluste esitamisega. Kohus leiab, et kui kostja on
nimetatud väärtushinnangu avaldanud seoses sellega, et hageja on kuritarvitanud mahetoetuste
süsteemi, mh seoses võõra maa kasutamisega ja ebakohaste taotluste esitamisega, siis tegemist on
ebakohase väärtushinnanguga. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud kõnekäänd viitab isiku tahtele
kellelegi teisele halba soovida ning ise selle ohvriks langeda. Kostja ei ole selgitanud, milles on
seisnenud hageja tegevus, mille eesmärk oleks olnud teistele isikutele kahju tekitada. Kohus
märgib, et olukorras, kus hageja on kahjustanud mahetoetuste süsteemi, ei tähenda see seda, et ta
oleks seda teinud eesmärgiga kellelgi otseselt kahju tekitada, pigem on olnud hageja eesmärk sellelt
ise kasu saada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tegemist on kostja poolt avaldatud
ebakohase väärtushinnanguga.
Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: hageja tegevus
on kas pettus või mahetoetuse mõtte kuritarvitamine. Hageja arvab, et tegemist on halvustava
hinnanguga, mis viitab hagejale kui seadusi eiravale isikule, kes on toime pannud
karistusseadustikus sätestatud süüteo. Kohus tuvastab, et hageja poolt viidatud väide on
„Pealtnägija“ saates avaldatud UU arvamusena, kes on öelnud järgmist: „Kui see puhtalt nii on, siis
on kergelt kelmuselõhnaline lugu“. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on kostja poolt avaldatud
väärtushinnanguga. Samas ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist on ebakohase väärtushinnangu.
Kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo. Kostja
ei ole väitnud, et hageja oleks toime pannud kelmuse, vaid saates on kostja vahendanud Eesti
Põllumeeste Keskliidu juhi UU arvamust, kes on kommenteerinud hageja poolt põllumaade teistele
isikute kuuluvate põllumaade deklareerimist PRIA toetuse saamise eesmärgil. Kuna kohus on
eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudus nõusolek teistele isikutele kuuluva maa kasutamiseks ja
hageja on ilma nende nõusolekuta PRIA-lt antud maatükkide osas toetust küsinud ja hageja on ise
tunnistanud, et PRIA on temalt osa mahetoetuseks makstud raha tagasi küsinud. Tegemist on UU
põhjendatud arvamusega, mille avaldamine oli õiguspärane. Sellest tulenvalt on kohus seisukohal,
et kostja ei ole avaldanud ebakohast väärtushinnangut ja see ei teota hageja au.
Hageja väidab, et kostja on avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: Hageja teeb nii palju,
kui vaja toetuse saamiseks, aga ta ei tee rohkem, kui see hakkaks teda kurnama. Hageja leiab, et
tegemist on hagejast negatiivset kujundit loova hinnanguga, millest järeldub, et hageja ei tegele
põllumajandusega ning tema põllud seisavad kasutuseta ning hageja taotleb põllumajandustoetusi
mitte millegi tegemise eest. Hageja kui põllumehe jaoks on avaldatud hinnang solvav.
Kohus tuvastab, et 09.10.2013 „Pealnägija“ saates on kostja poolt avaldatud hageja
naaberpõllumehe NN arvamus, mille kohaselt: „Midagi ta teeb. Ta teeb nii palju, kui on vaja toetuse
saamiseks, aga ta ei tee rohkem kui see hakkaks teda kurnama“. Kohus nõustub hagejaga, et
tegemist on väärtushinnanguga. Kohus leiab, et nimetatud väite avaldamisega ei ole kostja
avaldanud, et hageja ei tegele üldse põllumajandusega ja tema põllud seisavad täielikult kasutuseta.
Kostja on vahendanud naaberpõllumehe NN arvamust, kes on selgelt öelnud, et hageja midagi teeb,
kuid mitte rohke kui hakkaks teda kurnama. Hageja on ka ise tunnistanud, et kasvatab osaliselt
umbrohtu ning osakuselt mullahuumust ja osa PRIA toetusi on hagejalt tagasi küsitud, sest hageja
on toetusi kasutanud mittesihipäraselt. Seega tegi nii vähe, et osa toetust küsiti hagejalt tagasi.
Eeltoodust tulenevalt ei ole NN poolt 09.10.2013 saates „Pealtnägija“ avaldatud väide ebakohane
väärtushinnang.
Hageja leiab, et kostja on avaldanud järgmise ebakohase väärtushinnangu: Sarnane
põllumajandustoetustega slikerdamine või siis „vakerdamine“ nagu seda härra X järgi nüüd x vallas
tuntakse, on üleriigiline probleem. Hageja hinnangul põllumajandustoetustega slikerdama tähendab
toetuse nõuetes mööda hiilima ja sellise negatiivse väljendi seostamine hageja nimega või koguni
sünonüümina presenteerimine on hageja au teotav ja tema perekonnanime solvav.
Kohus leiab, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja
on osaliselt rikkunud mahepõllumajandustoetuse saamise tingimusi ning taotlenud mahetoetusi ka
võõrale maale, mistõttu on PRIA küsinud hagejalt osaliselt talle makstud toetused tagasi. Sellest
tulenevalt ei ole kohu hinnangul ebakohane öelda, et hageja on põllumajandustoetuste saamise
nõuetest mööda hiilinud, sest hageja on seda teinud. Kostja on saates vahendanud, et x vallas
kasutatakse nimetust „ vakerdama“. Kuna x vallas kasutatakse sellist nimetatust ja hageja on
varasemalt põllumajandustoetuste saamise nõuetest mööda hiilinud, siis asub kohus seisukohale, et
kostja ei ole selle väite vahendamisega avaldanud hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut.
Vakerdamine näol on tegemist küll negatiivse väljendiga, kuid sellise väljendi kasutamise on hageja
ise oma tegevusega põhjustanud.
Kohus on eelnealt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõige faktiväite, et hageja on
riskide hajutamiseks ja toetuste suurendamiseks vormistanud mahepõlduriteks oma naise ja poja
ning ebakohase väärtushinnangu, et hageja kaevas teistele auku, aga kukkus sinna ise sisse.
Hagejale väitel on tekkinud temale mittevaraline kahju. Hageja maine on kahjustatud. 21.jaanuaril
2019 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et tema tervis on kostja poolt eelnimetatu
väidete avaldamisega halvenenud. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud eelnimetatud väidete
avaldamisega on rikutud hageja isiklikke õigusi ja hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest
tulenvalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Kohus
leiab, et kostja oma õigusvastase käitumisega on hagejale mittevaralise kahju tekkimises süüdi.
VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 järgi eeldab kostja vastutus isikuõiguste rikkumise korral tema süüd.
VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju
tekkimises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju
tekkimises süüdi. Kohus leiab, et kostja on hageja suhtes ebaõige faktiväite ja ebakohuse
väärtushinnangu avaldamisega olnud vähemalt hooletu. Samas on kohus asunud eelnevalt
seisukohale, et hageja isiklike õiguste rikkumisega soetud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on
aegunud.
Hageja väitel on kostja hageja isiklikke õiguseid rikkuva saate „Pealtnägija“ avaldamisega saanud
tulu, mis kuulub väljamõistmisele TsÜS § 150 lg 2 alusel. Seega tuleb kohtul TsÜS § 150 lg 2
kohaldamiseks tuvastada, et kostja on hageja arvel VÕS § 1037-1039 alusel rikastanud.
Hageja väitel teenib kostja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §7 lg 5 p 2 alusel tulu oma saadete ja
meediateenuste ülekande- ja levitamisõiguse müügist. Kostja 2013. aasta majandusaasta aruande
kohaselt oli kostja tulud kaupade ja teenuste müügist 2013. aastal 1 604 406 eurot ja tulu ERR
toodangu ja arhiivimaterjali müügist 206 315 eurot. Majandusaasta aruandes on kinnitatud, et
„Pealnägija“ oli ETV sügishooaja üks vaadatumaid saateid. Eelnevast hageja järeldab, et kostja on
teeninud „Pealtnägija“ näitamisega tulu ja kuna 9. oktoobri 2013 saade kajastas ka hagejat ja selles
avaldati hageja kohta eksitavaid ja ebakohaseid väiteid, siis on järelikult kõnealuse „Pealtnägija“
saate näitamisega teenitud tulu saadud osaliselt hageja isikuõiguste kahjustamise arvelt.
Kohtule esitatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et kostja
oleks 9. oktoobris 2013 hagejat käsitleva saate avaldamisega teeninud tulu. Vaidlust ei ole selle üle,
et saade oli eetris ETV-s. Samuti pole vaidlust selle üle, et telekanal ETV on vabalevis ja ning ETV
programmi levitamise eest ei küsi kostja tasu. Saadet „Pealnägija“ levitab kostja tasuta nii telekanali
ETV kaudu kui ka enda veebiportaalis. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja teeniks saate
„Pealtnägija“ levitamise eest tulu. Kohtule esitatud Eesti Rahvusringhäälingu 2013 majandusaasta
aruande kohaselt maksis 2013. aastal kostja Levirale ERR programmide edastamise eest teenustasu
2 170 117 eurot (tlk 121). Kostja 2013 majandusaasta aruandest nähtuvalt olid kostja programmi
tootmis- , edastus- ja arhiveerimiskulud kokku 25 059 391 eurot (tlk 122). Seega saate „Pealtnägija“
levitamine on kostja jaoks kulu ja kostja ei teeni saate „Pealtnägija“ levitamisega tulu.
Kostja 2013 majandusaasta aruandest nähtuvalt olid kostja tulud 2013 riigieelarvest 25 366 740
eurot ja tulud kaupade ja teenuste müügist 1 604 406 eurot (tlk 122). Hageja väitel on 2013 aastal
kostja teeninud arhiivimaterjali müügist tulu 206 315 eurot ja vastavalt kostja 2013 -2015
arengukavale on kostja kinnitanud, et kostja vahendab oma arhiivides leiduvaid materjale nii
tulunduslikul kui mittetulunduslikul eesmärgil. Kuna alates 2013 aastast on kostja taganud saadete
arhiiviteenuse uuemates internetiga ühendatud Samsungi nn smartteleviisorites, mida toetab
telekvaliteedis internetivoog programmide otse-ja järeltarbimiseks, siis järelikult teenib kostja
kõikide omasaadete arhiiviteenuse müügist tulu ka arhiivimaterjali esitamisõiguse müügist. Kostja
on selgitanud, et kostja võib sõlmida litsentsilepingu isikuga, kes soovib kostja arhiivides leiduvaid
materjale kasutada. Kostja väitel ei ole ta hagejaga seotud saadet „Pealtnägija“ tasu eest
litsentseerinud. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja
oleks alusetult rikastunud hageja arvel hagejaga seotud arhiivimaterjalide müümise kaudu.
Hageja on ka väitnud, et kostja teenib hageja arvel tulu veebilehel https://pood.err.ee/ müüdavate
toodetega, sest „Pealtnägija„ saate populaarsusest sõltub, kui palju satub inimesi kostja veebilehel
asuvasse poodi. Kohus nõustub kostjaga, et selline hageja tuletuskäik on meelevaldne. Veebilehel
https://pood.err.ee/ müüb kostja omatoodangu saadete ja filmide, samuti muusika, DVD-sid ja CD-
plaate. Mitte üski toode ei ole seotud saatega „Pealtnägija“. Kostja on selgitanud, et saade
Pealtnägija on järelvaadatav veebis aadressilt https://etv.err.ee/elusaated/pealtnagija ja „Pealtnägija„
veebileht ei suuna kasutajaid kostja veebipoodi ning Pealtnägija veebilehel ei tehta reklaami kostja
veebipoele. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja veebipoe tulu oleks seotud saatega
„Pealtnägija“ ja kostja oleks hageja arvel rikastunud veebipoes tehtud müügi kaudu.
Hageja on väitnud, et kuigi hageja isiklikke õigusi rikkuvas saates ei edastatud vahetult
spondeeritud sisu, siis võib eeldada, et kostja on teeninud hagejat käsitleva saatega „Pealtnägija“
sponsorluse tulu. Kohtu jaoks hageja nimetatud väide on arusaamatu. Kuna nagu hageja on ka ise
väitnud, et hagejat käsitlevas saates ei edastatud spondeeritud sisu, siis ei saanud kostja hageja arvel
rikastuda ka spondeeritud tulu kaudu.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hageja
arvel 09.10.2013 „Pealtnägija“ saate avaldamisega VÕS § 1037-1039 sätete järgi rikastunud. Sellest
tulenevalt tuleb hageja aluseta rikastumise nõue jätta rahuldamata.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral
määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus
jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse
jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik