2-17-128971/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-128971

Tsiviilasi

KÜ

Xxx

3

hagi

P

Pi

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

621,52 eurot, lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KÜ Xxx 3 (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Margus Saulep (e-post:

margus.saulep@ekyl.ee),

Kostja: P P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

09.01.2019

1. Võtta vastu KÜ Xxx 3 osaline loobumine hagist P Pi vastu põhivõlgnevuse 437,76

euro osas.

2. Lõpetada menetlus KÜ Xxx 3 hagis P Pi vastu võlgnevuse 437,76 euro osas.

3. Hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt P Pilt hageja KÜ Xxx 3 kasuks välja

arvete 10.04.2017 ja 09.05.2017 majandamiskulude põhivõlgnevus 90 eurot ning

viivised 85,04 eurot arvestusperioodi 01.03.2017 – 22.01.2019 kohta.

4. Jätta hagi rahuldamata viivisenõue summas 8,72 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda ja 1 % ulatuses hageja kanda.

Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hageja nõue, põhjendused ja seisukohad vastuväidetele

2

Hagiavalduse kohaselt omab kostja hageja poolt majandatavas elamus korteriomandit nr 77.

Kostja on jätnud hageja ees maksekohustused täitmata. Hageja hinnangul püüab kostja jätta

eksitavat muljet, et maksekohustuse rikkumine on tingitud arvete mittesaamisest. Arved on

pandud regulaarselt kostja postkasti (xxx) ning arveid on dubleerivalt saadetud ka kostja e-posti

aadressile xxx. Kostja on maksekäsu avaldusele esitatud vastuväites viidanud varasemalt

saadud arvetele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub

kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi

majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva

kaasomandiosa suurusega. Põhikirja p 3.2 lg 7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma

regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu

ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste /…/ eest makseid juhatuse

poolt kehtestatud korras. Vastavalt hageja põhikirja p 3.2 lg-le 10 võib hageja

majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist 0,07% maksmata

jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

05.11.2018 hageja arvamuses leiab hageja, et talle jääb arusaamatuks, millised haginõudega

seotud arved on ebakorrektsed ja millised oleksid kostja arvates korrektsed arved. Ka kostja

väited selle kohta, et hageja nõue hõlmab viivistelt viiviste arvestamist ja eelmise tsiviilasja

menetluskulusid, on alusetud. 12.03.2018 on hageja esitanud selgitava tabeli. Samuti ei ole

hageja esitanud suvalisi arveid. Peale tsiviilasjas nr 2-16-102006 otsuse saamist tegi hageja

oma arvestuses korrektuurid, tehes võlajäägilt mahaarvamise 176,48 euro ulatuses. Hageja

leiab, et kui kostja väidab, et ta ei ole arveid saanud, tuleks tal tõendada arvete küsimist.

06.02.2018 kirjas on KÜ haldur selgitanud kostjale, et arved on saadetud kostjale nii postkasti

kui e-posti aadressile. Kuni 12.06.2018 kasutas korterit üürnik, mistõttu saab eeldada, et

arvetest sai kostja teada üürniku vahendusel. Kostja väidab, et hageja arved on ebakorrektsed ja

ta arvestab ise õiged summad. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks arveid kätte saanud, siis

puuduks tal alus seda väita. Kostja heidab kostja hagejale ette, et arved ei kajasta laekumisi.

Hageja sellega ei nõustu, lisades, et arved vastavad raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele ja

hageja ei nõua kostjalt eelmise võlaperioodi katteks tasutud summasid. 25.01.2019 edastas

hageja osalise hagist loobumise avalduse, kuna menetluse jooksul on kostja osaliselt hageja

nõude täitnud. Kuivõrd kostja on menetluse käigus võlgnevuse 437,76 euro ulatuses

likvideerinud, loobub hageja vastavas ulatuses enda nõudest ning palub põhinõudena välja

mõista 90 eurot (527,76 - 437,76). Kuivõrd menetluse kestel on viivised suurenenud, palub

hageja mõista viivised välja 22. jaanuari 2019 seisuga, so 93,76 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja esitatud hagiavaldusega ei nõustu. Varasemalt ei toimetanud hageja arveid kostjale kätte

ja seetõttu on osad arved kostjale tänaseni esitamata. Nimetatud probleemi tõttu on pooled juba

korduvalt kohtuvaidlusi pidanud (viimati tsiviilasi nr 2-16-102006). Hageja jaoks on olnud

ületamatuks raskuseks arvete elektronpostiga saatmine. Samuti lisab hageja kostja arvetele

täiesti alusetuid viiviseid, viivistelt arvestatud viiviseid, isegi kohtus tasutud riigilõivusid jms.

Kostja on veendunud, et tegemist on tahtliku kiusuga, mille eesmärgiks on saada korteriühistus

lahti liikmest, kes esitab küsimusi juhatuse tehtud kulutuste jms kohta. Pärast tsiviilasjas nr 2-

16-102006 tehtud kohtuotsust pöördus kostja esindaja hageja poole palvega teatada

arvelduskonto, millisele jõustunud kohtulahendi alusel summad üle kanda. Selle asemel, et

teatada konto nr, pöördus hageja pahatahtlikult täituri poole. Kostja esindaja palus ka ümber

teha järjekordse ebaõige arve nr 77/09.06.2017. Kostja märgib siinkohal, et kostjale saadetud

arve nr 77/09.06.2017 ei ole sama, mis on hagiavalduse lisa nr 4 leheküljel 5 kohtule esitatud

arve. Kohtule esitatud arvet näeb kostja esmakordselt. Kostja hinnangul on tegemist järjekordse

valetamise ja võltsimisega. Arveid esitatakse ja muudetakse täiesti suvaliselt /…/. Kui hageja

ise esitab arve nr 77/09.06.2017 sellisena nagu see on hagi lisa nr 4 leheküljel 5, siis on kogu

hagiavalduses esitatud nõue ebaõige. Hageja enda esitatud arve kohaselt oli juuni 2017

3

kuumaks kokku -140,33 eurot ehk tegemist oli ettemaksuga. Hagiavalduses ei ole aga

miinusega summat arvesse võetud. Kuna hagiavalduses esitatud arvutused on hageja enda

esitatud arvete alusel ebaõiged ega kattu arvetel esitatud summadega, on ebaõige ka igasugune

viiviste arvestus. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja arvates on tema nõue selline nagu

hagiavalduse punktis 1.6. või peaks nõue kokku tulema lisana nr 4 esitatud arvetest. Hageja

esitatud arvete totaalset segadust näitab ka see, et mitte ühelgi arvel ei ole märgitud laekumisi.

Samas on kostja tasunud jõustunud kohtulahendi alusel summasid (1 294,21 eurot), mis

peaksid laekumisena kajastuma. Selle asemel, et kajastada laekumisi korrektselt, esitas hageja

jätkuvalt alusetult suurte summadega arveid ning arvestas nendelt alusetuid viiviseid. Kostja on

korduvalt hagejalt kõigi arvete esitamist ja arvetelt alusetute summade eemaldamist nõudnud.

Kuna hageja ei ole suvatsenud kostjale korrektseid arveid esitada, on kostja tasunud arveid

selliselt, et arvestab ise kokku arvel oleva õige summa ning tasub selle. Selliselt on kostjal

siiski võimalik tasuda vaid neid arveid, mis on talle esitatud. Kostja juhib siinkohal tähelepanu

asjaolule, et hageja on esitanud e-kirjad arvete esitamise kohta alles alates juunist 2017. Hageja

väidab, et kostja on alles kohtumenetluses öelnud, et pole arveid saanud. Kostja sai hagi

materjalid (sh arved) kätte 19.09.2018. Kostja esitas hagi vastuse lisadena 1, 3 ja 4 kirjad, mis

on hagejale saadetud vastavalt 7.07.2017, 12.06.2018 ja 25.06.2018. Kõik need kirjad on

esitatud enne hagiavalduse saamist ja kõigis neis on palutud esitada arved. Hageja ise on

esitanud tõendi selle kohta, et ta ei ole saatnud 2017 veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuli kohta

kostjale arveid. Nimetatud arved sai kostja kätte alles koos hagiavaldusega. Kostja ei nõustu

hageja käsitlusega, et ta oleks pidanud ise aktiivselt arveid taga nõudma.

Kostja märgib siinkohal, et maksab ka 90 eurot, mille mittemaksmisele hageja viitab. Tegemist

oli eksitusega, mis tingitud sellest, et kostja kirjutas summas 9 asemele 0-i. Kostja rõhutab

siinkohal, et ta ei ole kunagi vastu vaielnud põhisummade maksmise kohustusele. Kostja ei

nõustu hageja arvestatud summas viiviste nõudmisega. Viiviseid saab nõuda juhul, kui arve on

selle saajale esitatud. Seega saab viiviseid nimetatud kuude arvete puhul põhimõtteliselt

arvestada alles hagi kättesaamisest alates, millele on lisatud 20 päeva maksetähtaega nagu

arvetel lisatud on (10. kuupäev kuni kuu viimane päev).

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2

sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist

loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 527,76 eurot ja viivised

100,07 eurot. 25.01.2019 edastas hageja osalise hagist loobumise avalduse. Kuivõrd kostja on

menetluse käigus võlgnevuse 437,76 euro ulatuses likvideerinud, loobub hageja vastavas

ulatuses enda nõudest ning palub põhinõudena välja mõista 90 eurot (527,76 - 437,76). Kostja

ei ole vastuväiteid hageja hagist osalisele loobumisele esitanud.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks

hagist osaline loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude

iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku

huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab

hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhinõude 437,76 euro osas.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

4

eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit aadressil xxx

alates 28.09.2001 (kd tl 20); 2) xxx elumaja haldab KÜ Xxx 3 registrikandega alates

30.01.1998 (kd tl 14); 3) kostja on KÜ Xxx 3 liige.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal on kostja suhtes nõudeõigus majandamiskulude

arvete 10.04.2017 ja 09.05.2017 (osaliselt maksmata) eest.

Hageja nõuab aprill – mai 2017 majandamiskulude võlgnevust, sellel perioodil kehtis veel

KÜS. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu

majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise

kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on

majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning

tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 kohustab korteriomanikke tegema majanduskava

alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2a võimaldab

korteriühistu põhikirjaga ette näha sellest erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu.

Xxx tn 3-77 korteriomandi omanikuna on kostja KÜ liige ja kohustatud tasuma

majandamiskulude eest. Kostja ei ole menetluse käigus vaielnud vastu põhivõla tasumise

kohustusele ja on 07. veebruari 2019 seisukohas omaks võtnud, et põhivõla suurus on 90 eurot.

Seega tuleb hagi põhivõla nõude osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

nõutud põhivõlg 90 eurot.

KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus

nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates.

Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses.

Hageja väitel on ta saatnud kostjale arved nii kostja postkasti (xxx) kui ka kostja e-posti

aadressile xxx. Kostja väitel sai ta 2017 veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuli arved alles koos

hagimaterjalidega 19.09.2018. Kostja leiab, et hageja jaoks on olnud ületamatuks raskuseks

5

arvete elektronposti kaudu saatmine ning arvete kättetoimetamise probleemi tõttu on peetud

varemgi kohtuvaidluseid (2-17-102006). Hageja leiab, et hagi lisas 6 on hageja

meeldetuletused. Samuti on kostja maksekäsu avaldusele esitatud vastuväites viidanud

varasemalt saadud arvetele.

Kohus leiab, et 2-16-102006 asjaolud ei ole antud vaidlusele kohaldatavad. Tsiviilasjas

2-16-102006 leidis kohus, et hageja ei olnud saatnud kostjale arveid e-posti teel, kuigi oli

tõendatud, et kostja ei ela Xxx tänaval. Hageja lisanud 05.11.2018 tõendi (tl 80), mille kohaselt

elas korteris üürnik xxx perioodil 01. november 2017 – 12. juuni 2018. See langeb perioodi

pärast vaidlusaluste arvete mittesaamist, mistõttu ei saa sellega tõendada vaidlusaluste arvete

kättesaamist. Antud tsiviilasjas on hageja saatnud arved e-posti aadressile xxx, kuid hagejal

puuduvad tõendid arvete veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juulis 2017 e-posti aadressile xxx

saatmise kohta. Need ei tulene ka hagi lisast 6. Juunis 2017 e-posti aadressile xxx esitatud arve

kohta on olemas tõend hagi lisas 6 (tl 42). Kohus leiab, et hiljemalt selleks ajaks pidanuks

kostja teadma kogu võla suurust, mistõttu tuleb viivist hakata arvestama eelmistelt arvetelt

(alates 10 veebruari 2017 arvest) vähemalt alates 09.06.2017, sest kui kostja oleks nimetatud

arve siis tasunud, ei oleks lisavõlgnevust viivise alusel rohkem tekkinud, isegi kui kostja sai

nimetatud arved kätte alles talle koos menetlusse võtmise määrusega septembris 2018.

10.07.2017 arve pealt arvestab kohus viivist alates 10.08.2017, sest 10.08.2017 arves oli näha

võlgnevuse suurus.

Seega tuleb viivist arvestada järgnevalt: 10.02.2017 arve 70,69 eurot maksetähtajaga

28.02.2017 perioodi 09.06.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 10,19 eurot ja

perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,79 eurot.

10.03.2017 arve 68,65 eurot maksetähtajaga 31.03.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest

viivisemääraga 0,07 % päevas 9,90 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest

seadusejärgse viivisemääraga 5,63 eurot.

10.04.2017 arve 64,62 eurot (mis oli veel 22.01.2019 seisuga tasumata) maksetähtajaga

30.04.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 9,32 eurot ja

perioodi 01.01.2018 - 22.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,48 eurot.

09.05.2017 arve 57 eurot (mis oli veel 22.01.2019 seisuga osaliselt tasumata) maksetähtajaga

31.05.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 8,22 eurot ja

perioodi 01.01.2018 – 08.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 4,66 eurot ning perioodi

09.01.2019 - 22.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga summalt 25,38 eurot on viivis 0,08

eurot.

09.06.2017 arve 36,15 eurot maksetähtajaga 30.06.2017 perioodi 01.07.2017 – 31.12.2017 eest

viivisemääraga 0,07 % päevas 4,66 eurot, perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse

viivisemääraga 1,25 eurot.

10.07.2017 arve 30,36 eurot maksetähtajaga 31.07.2017 perioodi 10.08.2017 - 31.12.2017 eest

viivisemääraga 0,07 % päevas 3,06 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest

seadusejärgse viivisemääraga 2,49 eurot.

10.08.2017 arve 35,62 eurot maksetähtajaga 31.08.2017 perioodi 01.09.2017 – 31.12.2017 eest

viivisemääraga 0,07 % päevas 3,04 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest

seadusejärgse viivisemääraga 1,23 eurot.

10.09.2017 arve summas 30,74 eurot maksetähtajaga 30.09.2017 perioodi 01.10.2017 –

31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 1,98 eurot ja perioodi 01.01.2018 - 07.06.2018

eest seadusejärgse viivisemääraga 1,06 eurot.

10.10.2017 arve summas 33,95 eurot maksetähtajaga 31.10.2017 perioodi 01.11.2017 –

31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 1,45 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018

eest seadusejärgse viivisemääraga 1,18 eurot.

6

10.11.2017 arve summas 42,16 eurot maksetähtajaga 30.11.2017 perioodi 01.12.2017 –

31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 0,91 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018

eest seadusejärgse viivisemääraga 1,46 eurot.

11.12.2017 arve summas 57,82 eurot maksetähtajaga 31.12.2017 perioodi 01.01.2018 –

07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 2 eurot.

Seega on viivised kokku 85,04 eurot

Kostja on väitnud, et talle 09.06.2017 esitatud arve ei ole sama, mille on hageja esitanud

kohtule. Kostja arvab, et arveid esitatakse ja muudetakse täiesti suvaliselt. Ka on kostja ette

heitnud ebaõiget viivisearvestust. Hageja selgituse järgi tegi ta pärast tsiviilasjas nr

2-16-102006 otsuse saamist korrektuurid arvestuses. Samuti on hageja teinud mahaarvamisi

vastavalt kostja poolt tasutule. Kohus leiab, et viivisearvestus ei ole ebaõige. Kohus on

kontrollinud viivisearvestust ja palunud hagejal enne menetlusse võtmist eraldada haginõude

aluseks olevatest arvutustest kõik tsiviilasja nr 2-16-102006 menetlusega seonduva, mis tekitas

segadust, sest see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja

ei ole teinud mõistlikke pingutusi arvete e-mailile saatmiseks. Kostja on esitanud tõendi, et ta

on soovinud saada arveid e-postile 10.10.2018 menetlusdokumendis, kuid nimetatud kiri on

saadetud hagejale alles 12.06.2018, so 1 aasta ja mitu kuud peale esimest mitte kätte saadud

arvet (10.02.2017 arve). Olenemata asjaolust, et kostja väitel eelmises majanduskulusid

puudutavas tsiviilasjas nr 2-16-102006 leidis kohus, et hagejal tulnuks saata arved kostja e-

postile, oleks kohtu arvates mõistlik olnud kostja poolt uurida, miks arveid e-postile ei saadeta,

mitte lihtsalt ootama jääda, sest on iseenesest mõistetav, et majapidamiskulude eest esitatakse

arveid iga kuu. Ka oli kostjal võimalik teha hagejale ettemaks mõistlikus summas, et

võlgnevuse tekkimist vältida.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivised 85,04 eurot ja jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 8,72 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Arvestades hagi rahuldamise protsenti, tuleb menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja

kanda. Samuti tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta loobutud nõude osas menetluskulud kostja

kanda, sest kostja on võlgnevused tasunud alles pärast hagi esitamist. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik