3-18-1741/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1741

Haldusasi

A.K.u kaebus AS SmartCap kohustamiseks väljastada

16.05.2018 teabenõudes nõutud teave ja Andmekaitse

Inspektsiooni

07.08.2018

vaideotsuse

nr

2.1-

3/2018/2016 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.K.

Vastustaja I – AS SmartCap, volitatud esindajad

vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Merlin Liis

Vastustaja II – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindaja Raavo Palu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Kohustada AS SmartCap täitma A.K.u 16.05.2018 teabenõuet, arvestades võimalikke

seadusest

tulenevaid

juurdepääsupiiranguid,

ning

tühistada

Andmekaitse

Inspektsiooni 07.08.2018 vaideotsus nr 2.1-3/2018/2016.

3. Mõista AS-lt SmartCap A.K.u kasuks välja menetluskulud summas 7,50 eurot. Mõista

Andmekaitse Inspektsioonilt A.K.u kasuks välja menetluskulud summas 7,50 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Arengufond (Arengufond) asutati 2006. a Eesti Arengufondi seaduse alusel (EAFS)

eesmärgiga toetada Eesti majanduskasvu, mh läbi investeerimistegevuse. Arengufond asutas

01.03.2011 tütarettevõtte AS SmartCap (SmartCap), kelle ülesandeks oli tegeleda riskikapitali

investeeringutega. SmartCap valitses 2012. a moodustatud riigile kuuluvat lepingulist

riskikapitalifondi Early Fund II (EF II), kelle nimel investeeriti Eesti innovaatilistesse varase

faasi ettevõtetesse.

2. Seoses investeerimistegevuse ümberkorraldamisega kuulutasid Arengufond ja SmartCap

25.08.2016 välja konkursi, et leida erafondivalitseja riigi otseinvesteeringute portfellile.

Osalemiskutse kohaselt oli tulevase erafondivalitseja ülesandeks luua uus fond, hallata

olemasolevaid investeeringuid ja teha jätkuinvesteeringuid. Valikumenetluses osutus edukaks

Tera Ventures OÜ (Tera Ventures), kelle asutatud fondile anti 2017. a lepinguga üle

otseinvesteeringute portfell ja jätkuinvesteeringuteks täiendava kapitali juhtimine.

3. 29.06.2016 jõustus arenguseire seadus (ASeS), kus nähti ette Arengufondi tegevuse

lõpetamine likvideerimise teel ja investeerimistegevuse üleandmine riigi loodud sihtasutusele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), SA KredEx (KredEx) ja Arengufondi

kolmepoolse lepinguga anti muu hulgas SmartCapi aktsiad üle KredExile ja EF II osakud

riigile, kuigi need jäid Kredexi kasutusse. SmartCapist sai KredExi tütarettevõte, kes teeb

investeeringuid erafondivalitseja juhitavatesse fondidesse, jätkates tegevust väikefondi

valitsejana. EF II ise on investoriks Tera Ventures’i asutatud usaldusfondis.

4. A.K. esitas KredExile 16.05.2018 teabenõude, milles soovis saada koopiat dokumentidest,

millega anti Arengufondile kuulunud investeerimisportfelli juhtimine üle Tera Ventures’le ja

neid dokumente muutvatest dokumentidest, samuti teavet selle kohta, kas ja kelle osas on

KredEx või SmartCap andnud nõusoleku EF II fondi investeerimiseks või kui nõusolek selle

kohta puudub, siis edastada otsus nõusolekust loobumise kohta. Osas, milles KredEx teavet ei

valda, palus kaebaja teabenõudele vastata KredExi omanduses oleval tütarettevõttel SmartCap.

5. KredEx ja SmartCap vastasid teabenõudele ühiselt 23.05.2018, leides, et esimene ei valda

teabenõudes küsitud teavet ning teise näol pole tegemist teabevaldajaga avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 5 lg 2 mõistes. SmartCap ei täida avalikke ülesandeid. Asjaolu, et SmartCap on

KredExi tütarettevõte, ei laienda talle teabevaldaja kohustusi. Isegi kui SmartCap oleks

teabevaldaja, ei saaks talle küsitud teavet – erafondivalitseja konkursiga seotud teavet –

väljastada, kuna see ei puuduta avaliku ülesande täitmist. Isegi kui tegemist oleks avaliku

ülesande täitmisega, on teave kaitstud ärisaladusega.

6. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) jättis 23.05.2018 vastuse peale esitatud vaide 07.08.2018

vaideotsusega nr 2.1-3/2018/2016 rahuldamata.

AKI lahendas SmartCapi vastusele esitatud vaiet, kuna ühe vaideotsusega ei saa lahendada

erinevate asutuste tegevuse peale esitatud vaiet. KredExi vastusele esitatud vaide lahendas AKI

eraldi.

Vaideotsuse kohaselt ei ole SmartCap teabevaldaja. Riik ega Arengufond pole SmartCapile

pannud seaduse või haldusaktiga kohustusi, mille lõppvastustajaks oleks riik või avalik-õiguslik

juriidiline isik. Isegi kui selline kohustus tulenes SmartCapile EAFS-st, on tänaseks seadus

kehtivuse kaotanud ning avaliku ülesande täimine ei saa sealt enam tuleneda. Asjaolu, et

SmartCap kuulub 100% riigile, ei tee teda teabevaldajaks. SmartCapi ülesandeks on fondi

valitsemine ja investeerimine riskikapitali fondidesse. Eraldi tuleb vaadata fondi valitsemise

alast (juhtimisalast) tegevust ja investeerimist ettevõtlusesse, millega sooviti elavdada

majandusalast tegevust. SmartCap on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab, kuhu ja milliseid

investeeringuid on riigile kuuluvast varast tehtud. Kaebaja nõudis aga teavet konkursi kohta,

3(8)

mille eesmärgiks oli leida fond, millesse SmartCap saaks investeerida, ja selle fondi valitseja.

See ülesanne ei ole avalik ülesanne, vaid ettevõtte äritegevus. Avalik teave ei ole see, millistel

tingimustel investeeringud teostati, sh millistel tingimustel investeeriti varad Tera Ventures I

Usaldusfondi. Kuna vaie jääb rahuldamata, puudub vajadus hinnata, kas ja mis ulatuses

sisaldavad küsitud dokumendid SmartCapi või kolmandate isikute ärisaladust.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.09.2018 A.K.u kaebus KredExi ja SmartCapi

16.05.2018 teabenõude täitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, KredExi ja SmartCapi

kohustamiseks täita teabenõue ning AKI 07.08.2018 vaideotsuse tühistamiseks.

8. Kohus võttis kaebuse 13.09.2018 määrusega menetlusse nõudes kohustada SmartCappi

väljastama 16.05.2018 teabenõudes nõutud teave ja tühistada AKI 07.08.2018 vaideotsus.

Kohus ei pidanud tuvastamiskaebuse esitamist lubatavaks. Kohustamisotsuses tehakse kindlaks

kaebaja õiguste rikkumine kohustamiskaebuse aluseks oleva keeldumisega. Kohus tunnistas

samas vastustajaks SmartCapi ja AKI.

9. Kohus rahuldas 16.11.2018 määruses AKI taotluse ning piiras kaebaja õigust toimikuga

tutvuda 17.03.2017 Tera Ventures’i, TeraVCapital OÜ, Arengufondi ja SmartCapi vahel

sõlmitud Tera Ventures I ühingulepingu (Limited Partnership Agreement relating to Tera

Ventures Limited Partnership Fund I UÜ) osas ja 03.05.2017 Arengufondi, SmartCapi ning

Tera Ventures’i vahel sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingu (Agreement of Transfer of

non-monetary contribution) osas täies ulatuses.

10. Kohus jättis 14.01.2019 määrusega läbi vaatamata vastustaja I taotluse piirata kaebaja

õigust tutvuda piiratud juurdepääsuga dokumentide tõlgetega, leides, et originaaldokumendid

ja nende tõlked moodustavad ühtse terviku. Kaebaja õigust toimikuga tutvuda piirati

16.11.2018 määruses. Kui on piiratud õigust tutvuda originaaldokumendiga, tähendab see, et

piiratakse ka õigust tutvuda dokumendi tõlkega. Vastupidine tõlgendus poleks kooskõlas ka

menetlusökonoomia põhimõttega.

POOLTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et teabenõude täitmisest keeldumine on õigusvastane. SmartCap on

teabevaldaja.

11.1. SmartCap täidab avalikku ülesannet. Arengufond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis

loodi EAFS-ga. Arengufond loodi avalikes huvides EAFS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärkide

täitmiseks – selleks, et elavdada investeeringutega Eesti majandust. Investeeringute tegemiseks

tulid vahendid riigilt ning neid tuli kasutada sihipäraselt, investeerides EAFS § 35 lg-s 1

sätestatud tingimustele vastavatesse ettevõtjatesse. Arengufondi tegevus piirdus avalik-

õiguslike eesmärkide täitmisega. Arengufond asutas SmartCapi 2011. a endale kuuluva

tütarettevõttena. SmartCapil ei olnud muid eesmärke kui Arengufondil. Seda kinnitavad

SmartCapi ja EF II majandusaasta aruanded, kust nähtub, et SmartCapi ainsaks

majandustegevuseks oli Arengufondi investeeringute valitsemine ja Arengufondi nõustamine

investeerimisküsimustes. Arengufondi lõpetamine ning varade ja tegevuse üleandmine MKM,

KredExi ja Arengufondi kolmepoolse lepingu alusel ei muuda seda järeldust. KredEx võttis üle

Arengufondi investeerimistegevusega seotud varad ja ülesanded, sh EF II osakud ja SmartCapi

aktsiad. SmartCap on KredExi tütarettevõte. EAFS-s sätestatud avaliku ülesande täitmine

jätkub ning seda tuleb sisustada, lähtudes EAFS-st. Sisuliselt on KredEx sõlminud lepingu Tera

Ventures’ga. Avaliku ülesande täitja ei vabane teabevaldaja kohustustest, asutades endale

kuuluva eraõigusliku juriidilise isiku, kellele volitab omakorda avaliku ülesande täitmise.

Ülesanne jääb avalik-õiguslikuks, sõltumata sellest, kas see delegeeritakse mõnele riigiametile,

riigi asutatud sihtasutusele või äriühingule.

4(8)

11.2. SmartCap ei ole vastu vaielnud, et ta tegeleb Arengufondi investeerimistegevuse

haldamisega, kuuludes 100% KredExile. Sisuliselt on SmartCap KredExi struktuuriüksus.

SmartCap ei tegele ise vahetult investeerimistegevusega, vaid kasutab selleks konkursiga

edukaks kuulutatud erasektori partnerit. Kaebaja soovib saada teavet tingimuste kohta, mille

alusel SmartCap andis EF II valitsemise üle Tera Ventures’ile. Konkurss oli avalik. Kaebaja ei

ole nõudnud teavet lepingu täitmise kohta

11.3. Avaliku ülesande täitmine ei nõua, et eraõiguslik juriidiline isik oleks seaduses või

lepingus nimetatud. Kui eraõiguslik juriidiline isik võtab endale lepinguga kohustuse täita

avalik-õiguslikku ülesannet, tulevad talle AvTS-st ka kohustused.

11.4. Arengufondi likvideerimisega ei muutunud Arengufondi vahenditega seotud

investeerimistegevus eraõiguslikuks. Investeerimistegevuse olemus jäi endiseks. ASeS-s

puuduvad sätted, mis võimaldaks asuda vastupidisele seisukohale. Investeerimistegevust

puudutavat ei saanud kopeerida ASeS-sse, kuna ülesannete olemus ei muutunud.

Investeerimistegevuse sisustamisel saab lähtuda EAFS-st. Alusetu on SmartCapi tõlgendus

justkui annaks ASeS SmartCapile õiguse kasutada Arengufondi investeerimistegevusega

seonduvaid vahendeid mis tahes eesmärkidest lähtuvalt.

11.5. Teabenõudes küsitakse üksnes teavet, mis on saadud avaliku ülesande täitmisel.

Tegemist on avaliku teabega osas, mis puudutab tingimusi, mille alusel SmartCap andis EF II

juhtimise üle Tera Ventures’ile ja EF II juhtimisega seotud lepingust tulenevate kohustuste

täitmine. Teabe andmise kohustusega seonduvat tuleb tõlgendada laiendavalt.

11.6. Kui ärisaladust sisaldab vaid osa dokumendist, tuleb muus osas dokument väljastada.

Teabenõude täitmata jätmine viitega ärisaladusele peab olema põhistatud. Avalikud

konkursitingimused ei saa olla ärisaladus, mis olid juba enne avalikud ja mis peavad olema

vormistatud osana lepingust. Kaebaja eest võib varjata konkreetseid lepingu punkte, mis on

Tera Ventures’i ärisaladuseks. SmartCap ei ole näidanud, mis ohustab ärisaladuse kahjustamist.

12. SmartCap on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12.1. SmartCap ei ole teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 tähenduses. SmartCap ei täida avalikke

ülesandeid. Avalikud ülesanded – ülesanded, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi riik

või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik – saavad tuleneda vahetult seadusest või olla

seaduse alusel pandud riigile, kohalikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule. Eraõiguslikule juriidilise isikule saab avalike ülesannete täitmist anda õigusakti või

lepinguga. SmartCap ei täida avalikku ülesannet, mis oleks talle pandud seaduse, haldusakti või

lepinguga. Investeerimine kui kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus on eraõigusliku

iseloomuga teenus. Isegi kui Arengufond täitis avalikku ülesannet ja talle laienesid AvTS-st

tulenevad kohustused, ei saa teabevaldaja kohustused laieneda automaatselt SmartCapile.

AvTS-st tulenevaid kohustusi tuleb eraõigusliku juriidilise isiku puhul sisustada kitsendavalt,

laiendamata seda suhtes emaettevõte-tütarettevõte. EAFS on tänaseks kehtivuse kaotanud,

seega ei ole tähtsust sellel, kas sellega pandi avalikke ülesandeid SmartCapile. SmartCap ei ole

MKM, Arengufondi ja KredExi vahelise lepingu pool. Avalik huvi SmartCapi tegevuse vastu

ei tähenda, et ta täidaks avalikku ülesannet. Avalikuks ülesandeks muutub teenus juhul, kui

seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.

12.2. Isegi kui SmartCap lugeda teabevaldajaks, on teabenõudes nõutud teavet, mis ei kuulu

AvTS § 5 lg 2 toimealasse. Teabenõudes küsiti teavet konkursi kohta, millega sooviti leida

fond,

millesse

SmartCap

investeeris

osa

oma

varadest,

samuti

fondivalitseja.

Konkursitingimused on avalikult kättesaadavad. Sealt nähtub, et SmartCap soovib teenida tulu

eraõigusliku iseloomuga suhtes. Avalikkusel ei ole õigust teada, millistel tingimustel

investeeringuid teostati, s.o millistel tingimustel investeeriti varad Tera Ventures I

Usaldusfondi.

5(8)

12.3. Kui SmartCap lugeda teabevaldajaks, on teabenõudes küsitud teave ärisaladus, mis

tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel. Küsitud teave

sisaldab tingimusi, mis olid aluseks Tera Ventures’i konkursi võitjaks tunnistamisele, samuti

andmeid Tera Ventures I Usaldusfondile üle antud vara väärtuse kohta ning varade hulka

kuulunud portfelliettevõtjate kohta, mis kogumis moodustab terviku, mis ei ole üldteada, sh

konkurentidele. Dokumentide avalikustamine võib kahjustada lepingu osapoolte huvisid. Isegi

kui tegemist poleks ärisaladusega, on tegemist teabega, mis võib ärisaladust kahjustada – ka

selline teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

13. AKI palub jätta kaebus rahuldamata.

13.1. SmartCap ei täida avalikku ülesannet AvTS § 5 lg 2 ega 3 mõistes. Avalikku ülesannet

saab tuletada vaid kehtivast seadusandlusest, mitte kehtivuse kaotanud seadusest. SmartCapile

ei tulene avalikku ülesannet ühestki haldusaktist, lepingust või õigusaktist, mille eest

lõpptulemusena vastutaks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asjaolul, et Arengufond loodi

avaliku ülesande täitmiseks, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Käesolevaks ajaks on

Arengufondi tegevus lõpetatud, tema vara ja tegevused anti ASeS 3. ptk alusel ja MKM,

KredEx ja Arengufondi vahel sõlmitud kolmepoolse lepinguga üle KredExile. Praegu sellist

avalikku ülesannet ei ole. Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad olla teabevaldajaks vaid

AvTS § 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Kui mingi tegevuse vastu on avalik huvi, ei

tähenda see, et tegemist oleks avaliku ülesandega.

13.2. SmartCap ei ole KredExi eraldiseisev struktuuriüksus. Nii SmartCap kui KredEx on

eraldiseisvad eraõiguslikud juriidilised isikud. Üks ettevõte ei saa olla teise struktuuriüksus.

13.3. Vaideotsuses ei ole võetud seisukohta selle kohta, kas nõutud teave sisaldab ärisaladust,

kuna see oleks eeldanud, et SmartCap on teabevaldaja. Kaebajale saab võimaldada juurdepääsu

vaid AvTS § 38 lg-s 2 sätestatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

15. Sisuliselt on kaebaja soovinud koopiat lepingutest, mille Arengufond ja SmartCap sõlmisid

25.08.2016 välja kuulutatud konkursi võitjaga, s.o Tera Ventures’iga. Lepingud puudutavad

usaldusfondi asutamist ning sinna tehtud mitterahalisi sissemakseid.

16. Kaebaja adresseeris oma teabenõude KredExile ning osas, milles see teavet ei valda, palus

teabenõude suunata vastamiseks SmartCapile. KredExi ja SmartCapi vastuse kohaselt KredEx

teavet ei valda, SmartCapil puudub aga kohustus teave väljastada, kuna ta pole teabevaldaja

AvTS § 5 lg 2 mõistes. Tulenevalt vaidluse esemest – kaebaja soovib saada SmartCapi valduses

olevat teavet, mille väljastamisest see oli keeldunud – tunnistas kohus vastustajaks SmartCapi.

17. Avalikule teabele juurdepääsu ja selle võimaldamisest keeldumise aluseid reguleerib

AvTS. Teabenõudjal on õigus nõuda ja teabenõudjale tuleb väljastada üksnes avalik teave

(AvTS § 4 lg 1, § 9 lg 1 ja lg 2 p 1, § 23 lg 2 p 2). Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes

teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või

selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Teabe

muudab avalikuks teabeks seega tekkimine seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Siit tuleneb ühtlasi, et avalikku teavet ei saa vallata igaüks,

vaid üksnes isik, kellele on seaduse või selle alusel vastu võetud õigusaktiga – üld- või

üksikaktiga – antud avaliku ülesande täitmine.

Sellest põhimõttest lähtuv teabevaldaja regulatsioon on sätestatud ka AvTS §-s 5. Mõistagi on

AvTS § 5 lg 1 p 1 kohaselt teabevaldajaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kelle

olemuslikuks ülesandeks on riigivõimu teostamine ja riigi valitsemine. Nimetatud asutuste

6(8)

puhul on avaliku ülesande täitmist soovitatud tõlgendada ka laiendavalt. Selliselt on riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutused teabevaldajaks kogu teabe ulatuses, sh teabe osas, mis on

tekkinud nende eraõiguslikus vormis toimuvast tegevusest (vt Tallinna Ringkonnakohtu

22.02.2018 otsus haldusasjas nr 3-16-2097, p 11). Iseküsimus on muidugi, kas sellele teabele

on seaduses sätestatud alusel avalikkuse juurdepääsu piiratud. AvTS § 5 lg 1 p 2 kohaselt on

teabevaldajaks ka muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Arvestades, et avalik-õiguslik

juriidiline isik on loodud avalikes huvides selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, võib

eeldada, et see on loodud seaduses sätestatud ülesande täitmiseks.

Eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud saavad olla jälle teabevaldajaks üksnes

teabe osas, mis puudutab neile seaduse või halduse üksikaktiga pandud avaliku ülesande

täitmist, sh haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muude avalike teenuste osutamist (AvTS § 5 lg

1 p 3 ja lg 2). AvTS § 5 lg-s 3 sätestatakse täiendavalt kaks erandit, mil eraõiguslik juriidiline

isik võrdsustatakse teabevaldajaga. Tegemist ei ole teabevaldajatega AvTS mõistes, vaid

juhtudega, mil isikule laienevad seaduses sätestatud teabevaldaja kohustused tema erilise

positsiooni või riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest saadavast toetusest tuleneva eelise

tõttu.

18. SmartCap on eraõiguslik juriidiline isik. Seega saab ta olla teabevaldaja vaid AvTS § 5 lg

1 p-s 3 ja lg-s 2 ning lg-s 3 sätestatud juhtudel.

19. Selleks, et SmartCap oleks teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel, peab ta kaebaja

küsitud teabe osas täitma avalikke ülesandeid.

19.1. Kaebaja leiab, et SmartCap täidab avalikku ülesannet. SmartCap asutati Arengufondi

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kuigi Arengufondi tegevus on lõppenud, täidab

SmartCap neid ülesandeid edasi. Investeerimistegevuse olemus ei muutunud Arengufondi

lõppemisega. SmartCapi hinnangul ta avalikku ülesannet ei täida: seda pole talle pandud

seaduse, haldusakti ega lepinguga. Kuna EAFS on tänaseks kehtivuse kaotanud, ei ole tähtsust

sellel, kas sellega kunagi pandi SmartCapile avalikke ülesandeid. AKI märgib, et avaliku

ülesande täitmine saab tuleneda vaid kehtivast seadusandlusest.

19.2. Avaliku ülesande mõistet ei ole seaduses defineeritud. Küll on seda sisustatud

kohtupraktikas. Riigikohus on oma 19.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-14 märkinud,

et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded, sõltumata

sellest, mis vormis neid täidetakse. Avalikku teenust, nagu alushariduse andmist ja lastehoiu

koha pakkumist, ei muuda avalikuks ülesandeks mitte see, et vastava teenuse suhtes esineb

avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku

isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–14).

Oma varasemas praktikas on Riigikohus olnud seisukohal, et avalikud ülesanded võivad olla

õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud. Vangistusõigust puudutavas asjas tõlgendas

Riigikohus vangistusseadust, leides, et kui vangistusseadusega tagatakse kinnipeetavale õigus

isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjas sätestatud korras osta vanglas lubatud kaupu, peab

vangla ühtlasi tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise võimaluse kas vahetult vangla või

eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. See ülesanne on osa avalikust ülesandest luua ja tagada

kinnipeetavatele normaalsed elutingimused. Ühtlasi ei tähenda avalik ülesanne tingimata seda,

et tegemist on täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu

sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik juriidiline isik (Riigikohtu 16.02.2010 määrus

haldusasjas nr 3-3-4-1-10, p 5).

19.3. Kohus nõustub vastustajatega, et teabenõude esitamise ajal ei olnud SmartCapile

seaduse või selle alusel vastu võetud õigusaktiga antud avaliku ülesande täitmist. Õige on ka

7(8)

see vastustajate seisukoht, et avalik ülesanne saab tuleneda vaid kehtivast seadusest. See tuleneb

otseselt PS § 3 lg-s 1 sätestatud legaalsuse printsiibist.

19.4. Erinevalt vastustajatest on kohtu hinnangul siiski oluline tuvastada, kas SmartCap on

kunagi täitnud avalikku ülesannet. AvTS § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 tuleneb iseenesest, et eraõiguslikule

juriidilise isikule laienevad teabevaldaja kohustused avaliku ülesande täitmist puudutavas osas,

mis justkui viitab sellele, et teabevaldaja kohustused saavad sellisele isikule laieneda vaid

avaliku ülesande täitmise ajal. AvTS ka ei nõua, et eraõiguslik isik säilitaks avaliku ülesande

täitmisel tekkinud avalikku teavet. Samas, kui avalik teave on eraõiguslikul isikul olemas, st

teave on tema valduses – AvTS § 4 lg 1 kohaselt tuleb teabevaldajal tagada juurdepääs tema

valduses olevale avalikule teabele –, siis on AvTS eesmärgiga kooskõlas, kui eraõiguslik isik

lugeda selle teabe osas teabevaldajaks ka ajal, mil ta avalikku ülesannet enam ei täida. Teabe

olemus avaliku ülesande lõppemisest ei muutu. Avalikkusele peab jääma ka võimalus vähemalt

mingi aja pärast avaliku ülesande täitmise lõppemist kontrollida avaliku ülesande täitmist.

Praegu puudub vaidlus, et Arengufond oli avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle ülesanded

tulenesid EAFS-st. EAFS § 2 lg 2 p 1 kohaselt oli Arengufondi ülesandeks oma eesmärkide

saavutamiseks investeerida käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti

ettevõtlusse

ning

pakkuda

vastavatele

ettevõtjatele

vajaduse

korral

muud

tuge.

Investeerimistegevuse sisu konkretiseeris EAFS 5. ptk. Iseenesest ei ole investeerimistegevuse

näol tegemist n-ö traditsioonilise avaliku ülesande ega avaliku teenusega, mis oleks otseselt

seotud ühiskonna üldise heaolu tagamisega. Kuna see ülesanne anti seadusega avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule, s.o isikule, kes on loodud tema kohta käiva seaduse alusel

avalikes huvides kindla ülesande täitmiseks, võib seda siiski pidada avalikuks ülesandeks.

Ühtlasi võib investeerimistegevuses näha osa innovaatilise majanduskeskkonna loomise

eesmärgist, mille saavutamiseks Arengufond asutati. Riigil on õigus otsustada, mida mingil

ajahetkel pidada avalikuks ülesandeks ja mida mitte. Igal juhul ei võimalda kohtupraktikas

avalikule ülesandele antud tähendus jõuda praegu teistsugusele järeldusele. Ka SmartCapi

viidatud Riigikohtu 19.06.2014 lahend haldusasjas nr 3-3-1-19-14 ei ole kohaldatav,

puudutades avaliku teenuse osutamist. Igal juhul rõhutas Riigikohus viidatud lahendis, et

avaliku teenuse puhul on oluline tuvastada, kas seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest

tuleneva kohustuse täitmiseks (p 12).

Arengufond asutas 2011. a investeerimistegevuse elluviimiseks tütarettevõtte SmartCap.

Arengufondi investeerimissuunaga tegeleski alates 2012. aastast SmartCap. Formaalne volitus

lisati EAFS § 33 lg-sse 41 2015. a jõustunud muudatustega. SmartCapi asutamise eesmärk on

seega otseselt olnud seotud Arengufondi seaduses sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmisega.

SmartCap pole seda ülesannet võtnud endale vabatahtlikult turu tingimustel, tema asutamine

on otseselt seotud Arengufondi seadusest tuleneva kohustuse täitmisega.

Investeerimistegevuse ümberkorraldamine ning Arengufondi tegevuse lõpetamine ja

likvideerimine osutab, et ajaga investeerimistegevuse fookus nihkus. ASeS eelnõu seletuskirja

kohaselt on võrreldes Arengufondi asutamise aegse ajaga riigi sekkumise vajadus muutunud,

mistõttu on otstarbekas kasutada teisi riikliku sekkumise ja ettevõtlust toetavaid meetmeid

(näiteks fondifondid, varasema investeerimisfaasi toetamine). Enam tähelepanu tuleb pöörata

riskikapitali suuremale pakkumisele, keskendudes samas otseinvesteeringutelt fondifondi

struktuurile liikumisele (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/425645b3-9bcc-

4c92-acf3-27ade0573181/Arenguseire%20seadus). Investeerimistegevus jäi Arengufondi ja

seadusest tuleneva volituse alusel SmartCapi ülesandeks siiski investeerimisvara üleandmiseni

(ASeS § 8 lg 3). Investeerimisvara üleandmine toimus 03.05.2017 lepinguga. Seega selle ajani

täitis SmartCap avalikku ülesannet ning selle ajani olid tal ka ülesande täitmise osas AvTS-s

sätestatud kohustused. Kui eraõiguslik isik avalikku ülesannet enam ei täida, kuid ülesannete

8(8)

täitmisel tekkinud teave on tema valduses, tuleb see teabenõudjale väljastada. Ülesande

täitmisest ei ole möödunud ka ebaproportsionaalselt kaua aega.

20. Niisiis leidis kohus, et SmartCap on küsitud teabe osas teabevaldajaks. Kohtu hinnangul ei

välju kaebaja küsitud teave AvTS § 5 lg 2 toimealast. Kaebaja ei ole küsinud teavet lepingu

täitmise kohta, s.o Tera Ventures’i tegevuse kohta usaldusfondi juhtimisel, vaid lepingu

tingimuste kohta. Osaliselt olid lepingutingimused ka juba avalikustatud konkursi tingimuste

lisas 2. Seega ei saa kogu lepingule mingil juhul juurdepääsu piirata. SmartCapi hinnangul

sisaldab küsitud teave ärisaladust või andmeid, mille avalikustamine võib ärisaladust

kahjustada. Asja materjalidest ei nähtu, et küsitud teabele oleks kehtestatud juurdepääsupiirang.

Kohus nõustub, et osas, milles leping sisaldab Tera Ventures’i esitatud väärtuspakkumist, võib

tegemist olla ärisaladusega. Seda ei saa aga olla kogu leping. AvTS-s on ette nähtud võimalus

piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastavale teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et

teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Seega tuleb kaebajale

avalikustada lepingud seaduses sätestatud ulatuses.

21. Kohus leidis, et SmartCap on teabevaldaja ning kaebajale tuleb väljastada 16.05.2018

teabenõudes küsitud teave, arvestades seaduses sätestatud juurdepääsupiiranguid. AKI

vaideotsus on seega õigusvastane ja tuleb tühistada. Kohus rahuldab kaebuse.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses

kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS

§ 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas

kaebuse, tehes otsuse seega vastustajate kahjuks. Vastustajate kanda jäävad nende enda ja

kaebaja menetluskulud.

Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 580,63 eurot, sh kaebuselt tasutud

riigilõiv 15 eurot ja tõlkekulud summas 565,63 eurot.

Kaebaja on riigilõivu tasunud. See kulu tuleb vastustajatelt välja mõista. AKI kanda jäävad

menetluskulud summas 7,50 eurot ja SmartCapi kanda samuti summas 7,50 eurot. Kohus

märgib täiendavalt, et kaebuse lubatavust, sh riigilõivu laekumist kontrollib kohus. Kohus võttis

kaebuse 13.09.2018 määrusega menetlusse, leides, et kaebus on lubatav, sh et kaebuselt on

tasutud riigilõiv 15 eurot (p 4). Maksekorralduse esitamata jätmine ei ole riigilõivu laekumisel

kaebuse menetlusse võtmist takistavaks asjaoluks. Riigilõivu laekumisel puudub seega vajadus

maksekorraldus eraldi välja nõuda. Igal juhul on kaebaja esitanud 13.02.2019 riigilõivu

tasumist tõendava maksekorralduse.

Tõlgikulude väljamõistmiseks alus puudub. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb kohtule kohtu

määratud tähtaja jooksul esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on

esitanud küll menetluskulude nimekirja ja arve (17.12.2018 arve nr 1820), kuid puudub

dokument, mis tõendaks kulude kantust. Üksnes arvega kulude kantust tõendada ei saa. HKMS

§ 109 lg-s 11 sätestatakse küll alus menetluskulude väljamõistmiseks, kui menetlusosalisel on

tekkinud kulude kandmise kohustus, kuid see alus on kohaldatav vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1

sätestatud kohtuväliste kulude puhul. Asja läbivaatamise kulude väljamõistmise puhul kehtib

endiselt kulude kantuse põhimõte. Kaebaja ei ole esitanud tõlgikulude tasumist tõendavat

maksekorraldust, seega seda menetluskulu ei saa vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)