2-19-260/10 · 2-19-260/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-19-260

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2019.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-260 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind I K hagi A K vastu ühisvara jagamise nõudes

Hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Companion Õigusbüroo OÜ, e-post aleksei.smelov@companion.ee) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. 1. Lõpetada I K ja A K ühisomand kinnistule xxx, registriosa number x alljärgnevalt: 1.1 Müüa kinnistu x, registriosa number x avalikul enampakkumisel. 1.2 Kinnistu müügist saadud tulu jagada I K ja A K vahel võrdsetes osades.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

2

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue Hageja I K esitas 07.01.2019.a hagiavalduse A K vastu ühisvara jagamise nõudes. Poolte ühisvaraks on korteriomand x. Hageja nõue on 1) müüa korteriomand avalikul enampakkumisel; 2) müügitulu jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Kostja A K teatas kohtule, et ta on hagiga nõus. Kostja on alates abielu lahutamisest 2012.a soovinud paarismajaboksi x müüa. Käesoleval ajal on paarismajaboks müügis portaalis City24.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnad kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Poolte abielu on lahutatud Tallinna Perekonnaseisuametis 29.03.2012.a.

Perekonnaseaduse (PkS) § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PkS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

I K ja A K on kinnistu x ühisomanikud. Pooled ei ole ühisomandit korterile kokkuleppel lõpetad. Ka menetluse ajal ei sõlminud pooled kompromissi, kuigi kohus selgitas, et vaidluse puudumise tõttu oleks mõistlik asjas kompromiss sõlmida.

Hageja soovib ühisomandi lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel, kostja on ühisomandi lõpetamisega ja ühisomandi lõpetamise viisiga nõus.

Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike

3

kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.

Kostja avaldas kirjalikus vastuses, et avalikul enampakkumisel võidakse kinnistu müüa väiksema hinnaga, kui kinnistut ise müües. Kohus selgitab, et kui pooled jõuavad kokkuleppele, et müüvad kinnistut portaalides ise, siis on õigus seda teha.

Ainuke nõudena esitatud ühisomandi lõpetamise viis on kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Kohus määrab kinnistu müügi avalikul enampakkumisel. Avalikul enampakkumisel saadakse võrreldes muude kaasomandi lõpetamise viisidega eeldatavasti kinnistu müümisel kõige õiglasem hind ja pooled saavad omandikaotuse eest kõige õiglasema hüvitise. Kohus ei saa kaaluda muid viise, sest muid nõudeid pole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik