4-18-6526/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-6526 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. jaanuari 2019. a määrus B.A-le

(isikukood: XXX) väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sissenõudja PPA Ida prefektuuri esindaja Margit Manderi määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. jaanuari 2019. a määrus.

2. Rahuldada PPA Ida prefektuuri määruskaebus.

3. Asendada KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel B.A-le Ida Prefektuuri

13. jaanuari 2015. a otsusega väärteoasjas nr 244015000224 määratud osaliselt tasumata rahatrahv 156 eurot ja 78 senti, s.o 39 trahviühikut, 3 (kolme) päeva arestiga.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida Prefektuuri 13. jaanuari 2015. a otsusega väärteoasjas nr 244015000224 määrati B.A-le

LS § 222 lg 1 ja § 81 järgi karistuseks rahatrahv summas 180 eurot, s.o 45 trahviühikut. Otsus jõustus 29. jaanuaril 2015. 2. B.A ei tasunud trahvi õigeaegselt, mistõttu alustas Narva kohtutäitur Tatjana

Afanasieva 16. mail 2015 tema suhtes täitemenetlust. Täitemenetluse käigus tasus

B.A 23 eurot ja 22 senti, kuid 156 eurot ja 78 senti jäi tasumata. 14. septembril 2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. Ida Prefektuur esitas 19. detsembril 2018 Viru Maakohtule avalduse B.A tasumata 156 euro ja 78 sendi suuruse rahatrahvi asendamiseks arestiga. 4. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2019. a määrusega jäeti Ida Prefektuuri taotlus asenduskaristuse määramiseks rahuldamata. 4.1. Maakohus tuvastas, et B.A on tasumata rahatrahv summas 156 eurot ja 78 senti.

Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt ei ole menetlusalune isik rahatrahvi tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Samas ei ole kohtu

2

hinnangul rahatrahvi asendamine arestiga otstarbekas. Isikul on sissetulek – pension. Seega ei saa väita, et puuduvad sissetulekud, mille arvelt nõuet rahuldada. Seega võib täitmine jätkuda. Rahatrahv oli määratud 2015. aastal. Kuna ajaga karistuse täitmise mõju väheneb, on rahatrahvi

asendamise mõju oluliselt vähenenud. Asendusaresti pikkus oleks 3 päeva. Võrreldes 2018. aastal kantud 8-kuulise vangistusega on 3-päevase aresti pikkus tühine, selle kandmine on ebaotstarbekas ega suuna isikut seadusekuulekale elule. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik seoses isiku XXX. 4.2. Viru Maakohus tegi 17. jaanuaril 2019 vigade parandamise määruse, millega parandas Viru Maakohtu 10.01.2019 kohtumääruse resolutiivosa sõnastust järgmiselt „Jätta Ida Prefektuuri

taotlus rahuldamata“. Samuti asendati määruse kohaselt kohtu seisukohas ekslikud laused: „Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja otstarbekas asendada rahatrahv arestiga. Rahatrahv oli määratud 2015 aastal. Ajaga on karistuse täitmise mõju vähenenud ja kohtu

hinnangul oleks rahatrahvi asendamise mõju praegu oluliselt vähenenud. Asendusaresti pikkus oleks 3 päeva. Kohus leiab, et võrreldes 2018. aastal ärakantud 8-kuulise vangistusega on 3 päevase aresti pikkus tühine, selle kandmine on ebaotstarbekas ega suuna isikut seadusekuulekale elule.“ 5. PPA Ida prefektuuri esindaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 10. jaanuari 2019. a määruse tühistamist ja B.A-le väärteokaristusena määratud rahatrahvi asendamist arestiga. PPA Ida prefektuur ei nõustu maakohtu määruses toodud selgitusega, et menetlusaluse isiku pensionist on võimalik sissenõudjapoolse nõude täitmise jätkumine. Täitemenetluse käigus on laekumiste kogusumma kokku 23 eurot ja 22 senti. Aastatel 2016-2018, ei ole laekumisi olnud.

Sissenõudja on seisukohal, et isik ei ole varasemalt näidanud vaba tahet ja soovi täitmise jätkumiseks. Samuti ei ole isik pärast vanglast vabanemist ilmutanud huvi trahvi tasumiseks. KarS § 82 lg-s 4 järgi saabub sissenõue aegumistähtaeg 29. septembril 2019. Sissenõudja ei ole nõus maakohtu arvamusega, et isik, kellele on varasemalt määratud pikem vangistus, ei pea väiksemate rikkumiste korral karistust kandma. KarS § 72 lg 1 näeb ette, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Rahaliste vahendite puudumine ja isikule määratud XXX ei tohiks vabastada isikut vastutusest toime pandud süüteo eest. 6. Kohtutäituri poolt Tartu Ringkonnakohtule väljastatud info kohaselt ei ole B.A määruskaebuse menetlusse võtmise hetkeks võlga tasunud. B.A on töötu ja saab XXX (päevamäär XX) alates 13. septembrist kuni 2018 kuni 8. maini 2022. Kohtutäituri poolt on 20. novembril 2018 arestitud 10% võlgnikule makstavast XXX, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kinnipidamisele kuulub 16 eurot ja 62 senti kuus, kuid laekumisi pole, kuna võlgniku suhtes on menetluses üle 20 täiteasja ning akt ootab järjekorras.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada. Maakohus on KarS § 72 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud ning jätnud B.A tasumata rahatrahvi alusetult arestiga asendamata. 8. Maakohus tuvastas, et B.A on tasumata rahatrahv summas 156,78 eurot. Ka

kohtutäituri poolt 8. veebruaril 2019 ringkonnakohtu päringule antud vastusest nähtub, et

B.A ei ole nimetatud trahvisummat tasunud. Vaidlust ei ole ka selles, et

B.A suhtes on täitemenetlus ebaõnnestunud ning kohtutäitur on kohtuvälist

3

menetlejat teavitanud rahatrahvi täitmise võimatusest. Juhindudes KarS §-st 72 ja

täitemenetluse seadustiku §-st 201 on Ida prefektuur esitanud maakohtule nõuetekohase taotluse tasumata trahvi arestiga asendamiseks. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et juba läbi viidud täitemenetluses on tuvastatud, et täitmine

osutus võimatuks. Samuti ei olnud B.A vabatahtlikult trahvisummat tasunud.

Maakohtu hinnangul on süüdlasel vara, millele sissenõuet pöörata, kuna isikul on pension. Selline järeldus on alusetu – kohtutäituri 14. septembri 2018. a teatest täitmise võimatuse kohta, et B.A vara olemasolu on kontrollitud ning tema arveldusarved ja pension on

arestitud, kuid sellegipoolest on täitmine osutunud võimatuks. Maakohus on rikkunud kohtumääruse põhjendamiskohustust ja jõudnud ebaõigele järeldusele, et pensioni olemasolu tähendab, et isikul on vara, millele sissenõuet pöörata ning täitmine võib jätkuda. Kohtutäituri poolt ringkonnakohtule väljastatud info kohaselt ei ole B.A võlga tasunud. Talle on määratud XXX alates 13. septembrist kuni 2018 kuni 8. maini 2022 päevamääraga XX. Kohtutäitur on 20. novembril 2018 arestinud 10% võlgnikule makstavast XXX, millest on maha arvatud arvestuslik elatusmiinimum. XXX kuulub kinnipidamisele 16 eurot ja 62 senti kuus, kuid laekumisi pole olnud, kuna võlgniku suhtes on menetluses üle 20 täiteasja ning antud akt ootab järjekorras. Järelikult ei tähenda B.A XXX olemasolu seda, et täitmine on võimalik. Seega on KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud ning maakohus on jätnud põhjendamatult rahatrahvi arestiga asendamata.

9. Määruskaebuses on vaidlustatud ka maakohtu järeldust, mille kohaselt ei ole rahatrahvi

asendamine arestiga enam põhjendatud ja otstarbekas, kuna karistuse mõju on selle

määramisest möödunud pika aja jooksul vähenenud ning võrreldes ärakantud 8-kuulise karistusega oleks 3-päevase aresti pikkus tühine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohtu vastav seisukoht oli ekslik, kuna KarS § 72 lg 1 ei näe ette uuesti karistuse määramise aluseks olnud asjaoludele

ja karistuse eesmärkidele hinnangu andmist, vaid juba väärteoasjas määratud karistuse

asendamise korra. Maakohus on ka nimetatud järeldust 17. jaanuari 2019. a kohtuvigade

parandamise määruses soovinud asendada, kuid ei ole määrusesse märkinud, millise

seisukohaga ekslik järeldus asendatakse. Ringkonnakohus märgib, et selline kohtuvigade parandamise määruses seisukohtade kustutamine ega asendamine ei ole KrMS § 306 lõikega 5 kooskõlas. Tegemist ei olnud kirja- ja arvutusveaga ega ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta

otsuse sisu, vaid maakohtu põhjendusega, miks karistust asendada ei ole võimalik. Kuna

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses, kaotab ka vigade parandamise määrus oma õigusjõu ja tähenduse.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb B.A tasumata rahatrahv asendada arestiga. B.A-le määratud trahvisummast on tasumata 156 eurot ja 78 senti. KarS § 72 lg 2

järgi vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Seega vastab 156,78 eurole 39 trahviühikut ja süüdlasele mõistetava aresti pikkuseks jääb kolm päeva. 11. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 1 p-st 4 ja VTMS §-st 211 rahuldab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Viru Maakohtu 10. jaanuari 2019. a määruse ning asendab tasumata rahatrahvi 156 eurot ja 78 senti kolme päeva arestiga.

Aarne Sarjas Kohtunik