4-18-5361/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2019, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-18-5361 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi F.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja korrakaitsebüroo

Prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse 21.09.2018 otsuse nr 2302,18,007628 peale Kaebuse esitaja

F.M , isikukood XXX, elukoht xxxx; varem väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur, esindaja Jaak Paju Kohtuistungi toimumise aeg 21.01.2019, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 1, § 135; § 155, 156

132 p

Resolutsioon

Jätta F.M-i kaebus rahuldamata. J Politseija Piirivalveameti refektuuri ätta muutmata kohtuvälise menetleja, Põhja P

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.09.2018 otsus väärteoasjas

nr

2302,18,007628 millega F.M karistati liiklusseaduse

33 lg 2 p 8 § nõuete rikkumise eest,

1 alusel rahatrahviga 100 liiklusseaduse § lg trahviühiku ulatuses, s.o summas 400,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

12.02.2019, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 26.02.2019.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklus-

järelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.09.2018 otsusega väärteoasjas nr xxxx M P 2302,18,007628 määrati F.M-ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400,00 eurot selles, et tema 06.08.2018 kell 16:50 Tallinnas

Punane 16/2 juures, liikudes Pae tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette otse liikunud sõidukile xxxx.

Kokkupõrke vältimiseks sõiduk pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis viibinud xxxx

reisija. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused le. Sõidukite N P vahel kontakt puudus.

15.10.2018 esitas F.M Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles tühista äärteoasjas nr da Politseija Piirivalveameti xxxx M P 21.09.2018 otsus v 2302,18,007628

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus.

Koos kaebusega esitas F.M taotluse lahendada kaebus tema elukoha järgi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.

16.10.2018 kohtumäärusega saatis Harju Maakohus kaebuse VTMS § 12 lg 2 p 1 alusel menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja.

Kaebuse esitaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, sest väärteo toimepanemine ei ole tema hinnangul tõendatud. Kaebaja avaldas, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteo menetlusõigust ning süütegu on tõendamata. Otsus ei põhine tuvastatud asjaolu

del ja kogutud tõenditel.

Kaebuse motiivide kohaselt on kohtuväline me väärteoasjas nr netleja 2302,18,007628 nr AB1577215, koostanud väärteoprotokolli milles on märgitud F.M-i

väidetav teokirjeldus. Nimetatud väärteoprotokoll on F.M-i suhtes tehtud karistusotsuse aluseks. Kaebuse esitaja mär ollist ja otsusest ei nähtu, kis, et protok

millised sõidukid liikluses osalesid, mis olid nende registrimärgid mis osalesid nn liiklusõnnetuses. Sõidukil on märkimata registrinumber. Ilmselgelt peab sõidukijuht, sh xxx autobussi juht valima kiiruse, mis teel oleva ilmnemisel võimaldab tal ohutult pidurdada.

Käesoleval juhul ei ole kontrollitud, kas bussijuhi poolt deklareerituid sõidukiirus ja sõiduki pidurdusteekond on vastavuses. Eeldatavalt ca 30 km/h sõitva bussi pidurdusteekond ei ole 21 m. Lisaks on kontrollimata, kas ja mil viisil olid täidetud reisijate ohutusnõuded. Samuti on teadmata, mis põhjusel kukkus (juhul kui kukkus) bussis viibinud reisija. Protokolli ja otsuse kohaselt tekitati tervisekahjustus N P

33 lg 2 p. 8 le, rikuti LS § ja pandi toime Liiklusseadus § 223 lg. 1 sätestatud väärtegu. Nimetatud asjaolu on täielikult tõendamata. Samuti on tõendamata N P tervisekahjustuse ja F.M-i tegevuse põhjuslik seos. Vaieldamatult tekkis/sai tekkida tervisekahjustus üksn N P es bussijuhi tegevuse - pidurdamise tulemusena.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et asjas puuduvad igasugused tõendid, mille alusel saab kindlaks teha F.M-i tegevus väidetavalt N Ple tervisekahjustamise põhjustamisel, siis ei ole tuvastatud väärteo toimepanemine ja F.M-ile . koostatud karistusotsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 21.09.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palu kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata s . Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuistungil avaldas irjalikult esitatud kaebuse juurde ja F.M, et jääb k

seletas kohtule, et andis väärteomenetluses omakäeliselt kirja panduna süüd täielikult tunnistavaid ütlusi kuna oli närvis ja see oli sündmustest mitu nädalat hiljem. Temale helistati kaks nädalat hiljem ja tema ei tea Kirjutas mida arvas kaks nädalat mitte midagi. hiljem sellest.

Kuna F.M-i

selgitused kohtuistungil olid vastuolulised ja ebajärjekindlad poolt varem menetluse käigus antud ütlusi, avaldas , siis, et meenutada tema kohus tema menetlusaluse isikuna : 30.08.2018 omakäeliselt kirja pandud ütlused „Sõitsin 6 augustil Tallinnas Punasel tänaval, et minna bowlingusse. Pidin keerama liiklusest paremale parkimisalale, kuid sõitsin teeotsast mööda. Otsustasin teha tagasipöörde järgmises teeotsas. Oli tipptund ja alustasin vasakule pööret üle paremale poole sõitva raja, et jõuda tagasi bowlingusse viivale teeotsale. Üks vasakult poolt tulev auto andis mulle teed ja nägin võimalust sõita vasakule, märgates, et paremalt poolt tuleb linnaliini buss piisavalt kaugelt manöövri sooritamiseks. Keerasin vasakule poole keeravale rajale, märgiti kõrvalt, et ma ei märganud, et pean keerama kohe vasakule uuesti ja hüüti „siit, siit“ seejärel üritasinkeerataa vasakusse ritta ja pidurdasin. Auto võis jääda tagumise otsaga veel otse liikuvasse ritta ja buss tõenäoliselt pidi pidurdama. See kogu manööver käis suhteliselt kiirelt, kuid eeldan, et buss oleks võinud tulla rahulikumalt. Hiljem, vahetult pärast seda, kui olin bowlingus, hindasime kaaslastega olukorda ja jõudsin järeldusele, et poleks pidanud sellise liiklusega sellist manöövrit sooritama või tulema tagasi kaugemalt tagasi pöörates.“ /tl 59-60/. Olles tutvunud tema poolt varem antud ütlustega, kinnitas F.M, et andis sellised ütlused, et bowlingus arutati seda teemat. Samas seletas, et tagantpoolt tulija oleks pidanud pikivahet hoidma, et ta ei keeranud bussile täiesti ette. Eeldas, et läks piisava varuga ja hindas oma manöövri ohutuks.

Tunnistaja V G seletas kohtuistungil, et xxxx töötab ja oli 06.08.2018 tööl oma esimesel marsruudil. Umbes kella 17 paiku

. Punasel sõitis Lasnamäelt linna suunas tänaval

on Krabi bowling. Üks rada on otse mida mööda tema buss liikus ja üks rada läheb vasakule. Vasakult lendas must xxxx ja kuna ta ilmus kiiresti, siis ta algul ei seganud, kuid äratas tähelepanu, mistõttu võttis jala gaasipedaalilt. Umbes 20 m pärast eetri xxxx juht pidurdas järsku ja hakkas keerama vasakule rajale. Vastu tulid autod ja tema pidurdas, et need läbi lasta. Seal on rada vasakule ja otse. Oli ootamatu, et sõiduk hakkas parempoolsest reast vasakpööret sooritama ega liiklusohtliku olukorra ja seetõttu pidi

- tekitas pidurdus järsult pidurdama ja seetõttu kukkus vanem naisterahvas, kes hiljem haiglasse toimetati. Buss jäi seisma, aga auto keeras parklasse, kus seisis umbes kolm minutit ja sõitis siis minema. Ei olnud võimalik temaga kontakti otsima minna, et öelda, mis juhtus, kuna esimese asjana oli vaja kutsuda bussis kukkunud naisterahavale ega kiirabi, See võttis a

umbes kolm minutit ja hiljem oli xxxx Selle musta xxxx juba ära sõitnud. numbrit nägi

kaks tunnistajat, kellest üks oli Rootsis elav ja õppiv noormees, kelle kontaktandmeid ta seetõtt ei võ on ka tänasele k u tnud ja oli ka teine tunnistaja, kes ohtuistungile kutustud

meesterhavas, kes oli bussis koos lapsega. Pidurduse järel kukkunud vanaproua viidi kiirabiga haiglasse. G Liiklussituatsuiooni näitlikustamiseks kasutas tunnistaja V ülekuulamise protokolli juurde lisatud liiklusõnnetuse põhimõttelist skeemi.

Tunnistaja M P seletas kohtuistungil, et sõitis 06.08.2018 Tallinnas 31.liini bussis koos lapsega. Istusid bussi peale Paekaare peatuses ja sõitsid lapsega koju.

Istusid viimase ukse juures ja vähe aega pärast seda, kui peatusest lahkusid, võttis just telefoni välja, kui nägi külgvaates haiglat ja sealtpoolt tuli musta värvi auto, mis keeras ja vastu tulevate sõidukite tõttu pidurdas. Autojuht pidurdas kahes etapis. Pidurdas esmalt siis, kui vastasuunas tuli autode rida ja seejärel keeras Krabi bowlingu poole. Autojuhi tegevuse tõttu oli bussijuht sunnitud järsult pidurdama. Kui buss pidurdas, siis sirutas käe välja, hoidis kinni ja hoidis ka last kinni, et ta ei sõidaks istme pealt maha. Pidurdamise käigus kukkus käes olev telefon. Ta tõstis selle ülesse ja pildistas seda musta sõidukit, mis seisis parklas umbes minuti ja seejärel sõitis Idakeskuse poole tanklasse, seal on Olerexi tankla ja sõitis Idakeskuse poole. Tunnistaja näitas kohtule oma telefonis olevat, 06.08.2018 kell 16.48 tehtud pilti, mille tema oli pildistatud läbi bussiklaasi. Seletas, et number on kirjas ja arvas, et musta auto näol, mis tekitas liiklusohtliku olukorra, võis olla tegemist xxxx. Esitletud fotol ei olnud auto mark tuvastatav, kuid oli n -ga xxxx. ähtav must auto reg nr

Kohus uuris kirjalikke

tõendeid:

liiklusõnnetuse akt sündmuskoha vaatlusprotokoll ja /tl 21-24 /; e-kiri /tl 25 liiklusõnnetuse kohta /; fototabelid sündmuskoha vaatluse juurde /tl 26-32 /; Google Street V kid /tl 97-98 iew väljatrü /; skeem /tl 33 sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde /; sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 34-35 /; tunnistaja V G skeem /tl 38-42 ülekuulamise protokollile lisatud liiklusõnnetuse /; sõiduki xxxx reg nr xxxx vaatlusprotokoll /tl 47-51 /;

teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt

06.08.2018 toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse N P, kes 30.11.1933 sündinud 06.08.2018 kella 17 ajal kukkus bussis, kuna buss järsku pidurdas /tl 54-57/ ;

karistusregistri registriteade, mille kohaselt F.M puudub kehtov karistus /tl /.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et F.M-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tema suhtes koostatud

väärteoprotokollist ja otsusest ei nähtu otseselt, millised konkreetsed sõidukid liikluses osalesid. xxxx

Sõidukil on märkimata registrinumber.

Menetlusrikkumised võib jagada olulisteks rikkumisteks, mille puhul kohtuvälise menetleja otsus kuulub vältimatult tühistamisele ja ebaolulisteks rikkumisteks, mis ei too endada kaasa otsuse tühistamist.

Kohtu hinnangul on sõidukit konkretiseerivate andmete väärteoprotokollis ja otsuses , kuid tegemist ei ole sellise märkimata jätmine menetlusnormide rikkumine rikkumisega, mis tooks endaga vältimatult kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Väärteoasjas k tõenditega poolt väärteo toimepanemine ogutud on F.M-i usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad võimalikud tekkinud kahtlused. Kaebuses kirjeldatud etteheited on meelevaldsed ja arusaamatud. Menetlusalusele isikule inkrimineeritav rikkumine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Eelkõige tunnistajate ütlustega, aga samuti Ida V G M P ja -Tallinna Keskhaigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt on N

Pl tuvastatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kerged kehavigastused. Väärteo

toimepanemine on muuhulgas tõendatud ka ka F.M-i enda menetlusaluse isikuna antud ütlustega. Tema poolt kohtuistungil antud ütlused hindab kohus ebausaldusväärseteks ja kantuteks soovist vabaneda vastutusest. Kohtuistungil antud ütlused, et kaks nädalat hiljem ütlusi andes oli ta närvis ja ei mäletanud asjaolusid, ei ole eluliselt usutavad, kuna tema poolt toona omakäeliselt antud end süüstavad ütlused kattuvad muude väärteoasjas kogutud tõenditega.

Käesoleva k tõusetunud vaidlust selle üle, et sõidukid, mis aebuse arutamisel ei ole liikluses osalesid, ei oleks olnud F.M-i poolt juhitud sõiduauto xxxx reg nr xxxx (omanik xxxx ) ja V G poolt juhitud autobuss xxxx reg nr xxx (omanik Xxxx OÜ ). Mõlema

sõiduki andmed on fikseeritud liiklusõnnetuse akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll is is,

samuti sõiduki vaatlusprotokollis. Seega on mõlemad sõidukid ühselt tuvastatavad ning viidatud menetluslik minetus ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Tunnistaja M Pi poolt kohtuististungil oma telefonis kohal antud ütlustesse sündmus

mustast autost tehtud fotot näidates ist oli sõiduautoga , et tegem x , suhtub kohus kui xxx

tahtmatusse keelevääratusse , mis ei muuda tunnistaja ütlusi mingil määral ehk eksitusse

ebausaldusväärseteks. Tunnistaja, nähes vahetult fotol musta auto regestreerimismärki, mille tähekombinatsioon on „ “, andis automaatselt ütluse, et tegemist oli xxxx

x -ga, mis aga ei saa xxx

olla tõsi. Kohus rõhtuab veelkord, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite osas väärteomenetluses vaidlus puudus.

Liiklususseaduse 33 juhi

§ sätestab üldkohustused. LS 33

2 p 8 kohaselt, mille rikkumist F.M-ile ette heidetakse, on § lg

juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

Seega pani F.M toi 06.08.2018 kell me temale etteheidetava väärteo

16:50 Tallinnas Punane 16/2 juures, liikudes Pae tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette otse liikunud sõidukile xxxx xxxx . Kokkupõrke vältimiseks sõiduk pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis viibinud reisija. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused N Ple. Sõidukite vahel kontakt puudus.

Tunnistajate ja V G M Pi ütluste ning Ida-Tallinna Keskhaigla teatisega on tuvastatud ja tõendatud, et kannatanu kukkus bussi äkkpidurduse tõttu. Tuvastatud on N P põhjuslik seos F.M-i poolt sooritatud ohtliku manöövri ja kannatanu kukkumise vahel . bussi äkkpidurduse tagajärjel, et vältida kokkupõrget

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et F.M rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuväl poolt järgides väärteomenetlusõigust. ise menetleja

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud asjaolu et F.M on varem karistamata, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse s.o - - § lg järgi, mootorsõiduki , maastikusõiduki või

trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

L lg 1 alusel iiklusseaduse § 2

määras kohtuväline menetleja karistuse alla selle keskmise määra, mõistes karistuses trahviühiku ulatuses, s.o summas rahatrahvi 100 400,00 eurot.

Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestanud süü tunnistamist. Raskendavad asjaolud puuduvad. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne F.M-i poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Riigikohtu 19.06.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta F.M-i kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata.

21.01.2019 kohtuotsus 4-18- . 5361 jõustus 19. juunil 2019 Riigikohtu kohtumäärusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent