1-17-5444/147 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2019, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5444 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Maarja-Liisa Sari ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid osas Andrei Dritšiki vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung Andrei Dritšik, isikukood: 38310312726, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja kestus: 20.12.2016 - 20.12.2020 Ei soovinud kaugkohtuistung 25.02.2019 RESOLUTSIOON Jätta Andrei Dritšik temale Tartu Maakohtu 14.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1- 17-5444 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.06.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5444 karistati

Andrei Dritšiki Kar - S § 184 lg 2 p de 1, 2 järgi aasta vangistusega. Samuti tunnistati isik süüdi KarS § 185 lg

2 p 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõist Andrei Dritšik karistati 3 aasta vangistusega. eti i le liitkaristuseks kuritegude kogumis 4 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. K karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja Andrei arS § 68 lg 1 alusel arvestati Dritšiki karistuse kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.12.2016.

17.12.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava i Andrei Dritšik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav

kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna ja ametiülesandeid täitvad võimuesindajad. Materiaalsetel ajenditel võib eesmärgi saavutamise nimel kasutada vägivalda. Alkoholijoobes võib rünnata ametiülesandeid täitvaid turvamehi. Võib aidata kaasa narkootikumide väga suures koguses käitlemisele. Eeltoodu tõstab ka isiku ohtlikust. Samuti võib rahaliste raskuste tekkimisel panna toime kuriteo, kui näeb võimalust hõlptulu teenimiseks. Oht säilib ka siis, kui isik jätkab narkootikumide ja suhtlemist narkootikume alkoholi tarvitamist, grupi mõjul ning jätkab käitlevate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. V Arvestades kinnipeetava ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanem vangla kinnipeetava ise tõenäosust, ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vanglas esimest korda ja KarS §

184 ja § 185 eest. Vangistuse jooksul on läbinud rehabilitatsiooniprogramme 3 narkosõltuvuse kohta, õpib 9. klassis ja plaanib lõpetada kooli kas vanglas või vabaduses. Sõltuvusprogrammist oli abi kindlasti. Sai aru, et probleem tõesti oli. Sai aru, kuidas seda lahendada ja elada edasi ilma narkootikumideta. Vabaduses on võimalik, et külastab AN gruppi, aga läheb elama vanemate juurde ja sealt saab abi. Kui tunneb, et ei saa ise hakkama, siis kindlasti külastab gruppi. Ei ole sellist tugevat sõltuvust, et vajaks kohtu suunamist ravile. 18 aastat tarvitas narkootikume, aga mitte iga päev. Viimased 6 aastat töötas välismaal ja kuu-poolteist ei tarvitanud üldse. Alkoholi armastab juua. Tahab, et kui välja saab, oleks alkoholi tarvitamise keeld. Alkoholivastast ravi ei vaja, saab ise hakkama. Elama läheb ema ja isa juurde, kus rohkem kedagi ei ela. Toetavad veel õde mehega, kes ei joo ega suitseta. Veel on lähedane sõber, kes toetab ja aitab. Oli elukaaslane ja 2 last, aga elukaaslane elab juba teise mehega. Suhtleb vanema tütrega, kes on 10-aastane, aga ta ei tea, et isa on vanglas, helistatakse. Noorem tütar oli 2 kui vangistus algas ja naine läks teise mehe juurde -kuune, , keda laps kutsub isaks. Lepiti kokku, et ei riku lapse elu. Vabaduses läheb tööle ja lõpetab 9. klassi. Saab sõbra juurde tööle. Saadav sissetulek on piisav lab vanematega ja eluaseme eest maksma ei pea. Töötasu . E saab olema minimaalne, vähemalt alguses. Maksab nõudeid tasapisi, aga kohe, kui katseaeg lõppeb lähe välismaale tööle. Teab, mida tähendab elektrooniline valve. Peab olema b

enamvähem koduarestis, aga natuke rohkem on vabadust, et saab tööl käia, ei tea, kas saab kirikus käia ja käib õhtukoolis. Tegelikult see, et ta vangi sattus, muutis palju tema elu, sai korda oma

mõtted, sai aru, et tõi vanematele palju probleeme.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrei Dritšiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andrei Dritšiki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asu seisukohale, et süüdimõistetut b ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Positiivsed asjaolud on osalemine sõltuvusteemalisel loengutsüklis ja tööhõives ning põhihariduse omandamine. Vabanemise korral on isikul kindel elu ja töökoht ning lähedaste - toetus.

Negatiivne on süüdimõistetud isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik on uimastisõltlane, kes ei ole käesolevalt läbinud aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni. Tegemist on isikuga, kelle elu ja toimetulekut vabaduses mõjutab uimastisõltuvus ja varasemalt on teda ka kriminaalkorras korduvalt karistatud. Isik ei ole suutnud oma elustiili muuta ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja tõusnud on kuritegude ühiskonna ohtlikkus. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge.

Arvestades kõ prokurör arvamusel, et Andrei Dritšiki iki eeltoodud asjaolusid kogumis, on

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla s Andrei Dritšiki eisukohaga ja

ei toeta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Dritšiki vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Andrei Dritšik kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andrei Dritšik temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui , so üle poole. Seega

2 aastat 2 kuud on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest - vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Kinnisturaamatu andmetel kuulub korter kinnipeetava isale V. D.- . Tegemist le on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus elavad isiku vanemad I . Kõik nõuded .ja V. D elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud ning vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja töökoht ning ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et Andrei Dritšikist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Andrei Dritšikil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus: 15.06.2018 määrati distsiplinaarkaristusena noomitus, hoidis kambris võõrast säilituskarpi. Eelnev viitab sellele, et kinnipeetaval on siiski probleeme kehtestatud korraga kooskõlas käitumisega ning reeglitele allumisega.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid, aga ka alkohol. Isiku esmane kokkupuude oli uimastitega 13-14 aastaselt. Ka alkoholi armastab kinnipeetav enda sõnade kohaselt tarvitada ning sellegi tegevusega alustas ta 13-aastaselt. 2010-2015 aastatel Norras saadud

märkimisväärse suurusega töötasust kulus suur osa narkootikumidele. Püsivalt Eestis elades asus isik sissetulekut hankima narkootikumide väga suures koguses käitlemisega, olles ka ise jätkuvalt tarvitaja. Andrei Dritšik tunnistas sõltuvusi, leides, et läbitud programmid olid kasulikud. Samas ei pea isik vabanemisel vajalikuks ei narko- , ega alkoholisõltuvuse ravi kuna tunneb, et saab ise hakkama. Alkoholi osas soovis isik, et määrataks alkoholi tarvitamise keeld. Narkootikumidesse puutuvalt leiab, et elamine vanemate juures on piisav ja kui tunneb, et ei saa ise hakkama, külastab Anonüümsete Narkomaanide gruppi.

Kohtule isiku teatav soov loobuda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, kuid nähtub küll on ilmselge, et kinnipeetav alahindab sõltuvuse tõsidust Dritšik . Andrei on erineva intervalliga

18 aastat tarvitanud narkootikume. Alkoholi tarvitamisega alustas isik vangla andmetel samuti kõigest 13-aastaselt. Tegemist on väga pikalt kestnud sõltuvustega. Seadusekuulekad vanemad olid kinnipeetaval ka varasemalt, kuid see ei ole teda narkootikumide tarbimisest võõrutanud. Vangistusasutuses on joovastitest hoidumine lihtne. Vabaduses on alkohol ja narkootikumid hõlpsasti kättesaadav , mistõttu probleemi tõsiduse tunnistamiseta tõsikindla

ad ilma

ja veendumuseta ei pruugi piisata. niivõrd pikaajalisel tarvitajal pelgalt püüdlustest Vangistusasutus viitab kohtule esitatud iseloomustuses, et probleemitunnetus ja arusaamine sõltuvuse olemusest on olemas, kuid see vajab arendamist. Kohati esinevad mõttevead sõltuvuse olemuse ja sellega toimetuleku osas. Aktiivne sõltuvusrehabilitatsioon on läbimata.

Eelkirjeldatu pinnalt ei saa kuidagi jõuda järeldusele, et isik teadvustaks piisavalt probleemi tõsidust, tal oleks raudkindel motivatsioon alkoholist ja narkootikumidest hoiduda, väga selge plaan vabanemisjärgseks seaduskuulekaks eluks ning piisavad oskused probleemolukordade seaduspäraseks lahendamiseks. Paraku aga nende tingimuste puudumisel eksisteerib suur tõenäosus, et isik hakkab oma varasemat käitumist kordama ning sõltuvusainete naaseb peagi

tarbimise juurde, mis toob tema puhul kaasa ka uute kuritegude toimepanemise.

Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Andrei tingimisi Dritšiki ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Andrei Dritšik tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on il jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Analoogsel seisukohal on samuti prokuratuur. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik