3-19-70/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-70

Haldusasi

OÜ AZELTOR kaebus Eesti Haigekassa 30.11.2018 otsuse nr

618 osalise tühistamise ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni

08.01.2019 otsuse nr 254-18/200896 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: OÜ AZELTOR

Vastustaja: Eesti Haigekassa

Kolmas isik: Õenduskontor OÜ

Asja läbivaatamise vorm

06.02.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.03.2019. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 14.09.2018 riigihangete registris hanketeate (HT), alustades

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihanget viitenumbriga 200896 „Koduõendusteenus“.

2. 30.11.2018 tegi hankija otsuse nr 618 Tartu linnas õendusabiteenuse osutamiseks esitatud

pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Hankija tunnistas vastavaks MedAid OÜ,

Sihtasutuse Elva Haigla TM, Annmed OÜ, Õenduskontor OÜ ja OÜ AZELTOR pakkumused

(otsuse punkt 1) ning kinnitas vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise tulemused (otsuse

punkt 2 ja lisad 1 ja 2). Edukaks tunnistati MedAid OÜ, Sihtasutuse Elva Haigla TM, Annmed OÜ

ja Õenduskontor OÜ pakkumused (otsuse punkt 3).

3. OÜ AZELTOR esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused hankija

30.11.2018 otsuse nr 618 tühistamiseks osas, mis puudutab Õenduskontor OÜ pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamist. 12.12.2018 esitas OÜ AZELTOR vaidlustuse täienduse, milles

loobus nõudest tunnistada kehtetuks hankija otsus Õenduskontor OÜ pakkumuse vastavaks

3-19-70

2(9)

tunnistamise osas ning taotles hankija otsuse kehtetuks tunnistamist Õenduskontor OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise osas.

4. Vaidlustuste osas tegi VAKO 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200869, millega jättis OÜ

AZELTOR vaidlustuse rahuldamata.

5. OÜ AZELTOR esitas 14.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti

Haigekassa 30.11.2018 otsuse nr 618 osalist tühistamist järmiselt: 1) otsuse punktide 2-3 ja selle

lisade 1-2 osas, milles tunnistati edukaks Õenduskontor OÜ pakkumus; 2) otsuse lisa 1 punkti 1.8

alapunktide 6) ja 7) osas, mille kohaselt sai kaebaja hindamise otsuse punktide 6.1.A ning 6.1.B

hindamisel 0 punkti ja 3) otsuse p 1.8 alapunkti 15 osas, mille kohaselt sai Õenduskontor OÜ

hindamise otsuse punkti 6.1.B hindamisel 6 punkti. Samuti taotleb kaebaja Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200869 tühistamist.

6. Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Eesti Haigekassa ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Õenduskontor OÜ.

7. 15.01.2019 määrusega rahuldas kohus ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas

vastustajal esialgse õiguskaitse korras Tartu linnas koduõendusteenuse osutamiseks hankelepingu

sõlmimise Õenduskontor OÜ-ga. Kuivõrd vastustaja ega kolmas isik esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise osas vastuväiteid ei esitanud kehtib esialgse õiguskaitse abinõu HKMS § 249 lg-s 4

sätestatud tähtajani.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. OÜ AZELTOR leiab, et hankija on rikkunud pakkumuste hindamise korda ning jätnud kaebajale

ebaõigesti punktid andmata. Õiguspärase menetluse korral oleks kaebajale antud punktisumma

kõrgem Õenduskontor OÜ-le antud punktisummast, mistõttu tulnuks kaebaja pakkumus tunnistada

edukaks. VAKO on eeltoodud küsimustes jõudnud ebaõigele järeldusele ning jätnud õigusvastaselt

kaebaja vaidlustuse rahuldamata.

9. Pakkumuste hindamisel lähtus hankija 26.06.2018 otsuses nr 295 „Ravi rahastamise lepingu

sõlmimise asjaolude hindamise punktide kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ (edaspidi

Alused) toodud tingimusest. Hankija on jätnud Aluste punkti 6.1.A osas põhjendamatult

arvestamata kaebaja pakkumusele lisatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni

(EGGA) poolt väljastatud tunnistuse koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta. Hankija ja

VAKO tõlgendus punktist 6.1.A on ebaõige.

9.1. Tingimuste punkti 6.1.A kohaselt oli nõutav, et koduõendusteenuseid osutavad õed on läbinud

Eesti Õdede Liidu (EÕL) poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse. Punktile lisatud

märkuses oli küll toodud loetelu Eesti Õdede Liidu poolt tunnustatud koolitustest, kuid

hanketingimustest ei olnud aru saada, et hankija arvestab vaid märkuses toodud koolitusi ning ei

arvesta koolitusi, mis on EÕL poolt tunnustatud, kuid ei ole mainitud märkuses toodud nimekirjas.

9.2. Märkuses toodud loetelu on käsitletav hankija mittesiduva selgitusena, mis ei kitsenda pakkuja

õigust tugineda teistele EÕL poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse läbimist

tõendavatele tunnistustele. Aluste p 6.1.A kohaselt on nõutav EÕL poolt tunnustatud

koduõendusalase baaskoolituse läbimine, mitte baaskoolituse läbimine konkreetse koolitaja juures

või konkreetsel ajaperioodil. Seega pidanuks tingimuste täitmiseks piisama, et EÕL on vastava

baaskoolituse läbimist tunnustanud.

9.3. Hanketingimuste juures ei olnud toodud loendit sellest, milliseid dokumente hankija

koduõendusalase baaskoolituse läbimist tõendavana aktsepteerib. Kaebaja esitas koos

pakkumusega EGGA poolt välja antud tunnistuse, mis tõendab koduõendusalase baaskoolituse

läbimist 2002 aastal. Kaebaja on pöördunud nimetatud küsimuses EÕL-i poole, kes on kinnitanud,

3-19-70

3(9)

et EÕL on tunnustanud ja jätkuvalt tunnustab EGGA poolt läbiviidud koduõendusalaseid

baaskoolitusi.

9.4. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hanketingimusi tuleb käsitada tahtevaldustena ning

tõlgendada neid lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud avalikkusele

suunatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. TsÜS § 75 lg 2 ls 2 sätestab, et kui tahteavaldus,

mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik

isik seda mõistma pidi. Sarnaselt kaebajaga on ka kolmas isik esitanud koos pakkumusega EGGA

poolt väljastatud tunnistuse koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta. Sellest saab järeldada,

et ka kolmas isik on mõistnud tingimust sellisena, et p-i 6.1.A täitmiseks piisab mistahes EÕL poolt

tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse läbimisest.

9.5. Viiest kaebaja pakkumuses nimetatud õest kolm (s.o 60%) on läbinud EÕL-i poolt tunnustatud

koduõendusalase baaskoolituse, mistõttu tulnuks kaebajale anda Aluste punkti 6.1.A eest 6 punkti.

10. Hankija on jätnud tingimuse 6.1.B osas põhjendamatult arvestamata kaebaja pakkumuses

nimetatud eriõdede Terviseameti tervishoiutöötajate registris olevad andmed.

10.1. Tingimuste punkti 6.1.B kohaselt pidid koduõendusteenuseid osutavad õed olema eelneva

viie aasta jooksul läbinud EÕL pädevushindamise või lõpetanud samal perioodil Tallinna või Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse. Seejuures oli pakkumuse vormi lisas 3

märgitud, et kui tervishoiutöötajate registris on olemas andmed eriõe eriala kohta, siis koolituse

läbimise kohta ei pea pakkumusele vastavat dokumenti lisama.

10.2. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist nähtuvad andmed kolme kaebaja pakkumuses

nimetatud eriõe eriala kohta. Kaebaja ei nõustu hankija ja VAKO järeldustega, et kaebaja oleks

pidanud esitama täiendavalt lisadokumente selle kohta, millal vastavad isikud erialase koolituse

läbisid. Kaebaja juhindus pakkumuse vormi lisa punktis 3 toodust, mille kohaselt ei pidanud

kaebaja esitama ühtegi täiendavat dokumenti, kui eriõe eriala kohta on andmed olemas

Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Selleks puudus ka vajadus, sest erinevalt omistatud

pädevusest (mis kehtib vastavalt EÕL pädevushindamise juhendile 5 aastat), omandatud eriõe

eriala ei aegu.

10.3. Ka VAKO on möönnud teatavat vastuolu tingimuse 6.1.B ning pakkumuse vormi lisa punktis

3 toodud vahel. Olukorras, kus riigihanke alusdokumendid on ebaselged ja vastuolulised, ei saa

anda tingimusele tõlgendust, mis kitsendab pakkuja õigusi. Halvasti koostatud dokumentidega

seotud risk peab jääma dokumentide koostaja kanda. Seega tulnuks tõlgendamise tulemusena anda

tingimusele sisu, mis on soodsam pakkujale.

10.4. Viiest kaebaja pakkumuses nimetatud õest kolm (s.o 60%) on lõpetanud nõutava erialase

koolituse, mille kohta on olemas andmed Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Seega tulnuks

anda kaebajale aluste hindamisepunkti 6.1.B eest 6 punkti.

11. Hankija on tingimuse 6.1.B osas põhjendamatult arvestanud Õenduskontor OÜ pakkumuses

nimetatud isikute puhul ämmaemanda erialal õppekava läbimist.

11.1. Hankija poolt arvesse võetud kuuest isikust viis on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

ämmaemanda eriala. Tingimuste punkti 6.1.B täitmiseks ei ole aga ämmaemanda õppekava

läbimine piisav, sest tingimuseks oli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse läbimine.

11.2. Hankija ja VAKO on asunud ebaõigesti seisukohale, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava sisaldab ühtlasi õe põhiõpet. Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprogrammis on õe põhiõpe ning

ämmaemandus eraldi õppekavana. Kuigi ka ämmaemanduse õppekava sisaldab õendusalaseid

mooduleid (Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 78 EAP ulatuses, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 71 EAP

ulatuses), ei ole see võrreldav õe põhiõppe läbimisega (Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 210 EAP,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 210 EAP).

3-19-70

4(9)

11.3. Tähelepanuta tuleb jätta VAKO järeldus selle kohta, et üldõe kutse saamise tõttu on

välistatud, et ämmaemandad ei läbi õe põhiõpet (VAKO otsuse p 30). Kui hankija soovis punkte

anda üldõe kutse olemasolu eest, siis oleks pidanud tingimuse selliselt ka sõnastama. Hankija on

seotud enda sätestatud tingimustega ning peab nendest kinni pidama. Seega ei oma tähtsust see,

millist kutset on võimalik ämmaemanda õppekava läbinuna taotleda. Ämmaemanda õppekava ei

sisalda spetsiifilisi õendusalaseid mooduleid, mida õe põhiõppe aga sisaldab (nt: eaka õendusabi,

kliiniline õendusabi, vaimse tervise õendus, laste õendus).

11.4. Hankija õiguspärase otsuse korral oleks pidanud kolmas isik saama tingimuse punkti 6.1.B

osas 0 punkti, sest vaid 1 kolmanda isiku õde on läbinud õe põhiõppe.

12. Kaebaja pakkumuse lõplik punktisumma oli 88,67 , kuid tegelikult pidanuks kaebaja saama

102,27 punkti. Kaebuse rahuldamisel osaliselt, s.o kas üksnes punkti 6.1.A või punkti 6.1.B osas,

oleks punktisumma 94,47 punkti, mis on kõrgem kui kolmanda isiku lõplik punktisummas (93,69

punkti). Juhul, kui arvestada maha kolmandale isikule tingimuse 6.1.B eest põhjendamatult antud

6 punkti, oleks kolmanda isiku lõplik punktisumma veelgi väiksem, s.o 85,89 punkti.

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud seisukohtadega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu.

VAKO 08.01.2019 otsus vaidlustusasjas nr 254-18/200896 on õiguspärane ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks puudub alus. Samuti on pakkumuste hindamine toimunud õiguspäraselt ja

otsuse 618 muutmiseks puudub alus.

14. VAKO on oma otsuse punktis 18 õigesti leidnud, et Aluste punktis 6.1.A punktile lisatud

tärniga esitatud märkuses toodud EÕL poolt tunnustatud koduõendusalaste baaskoolituste läbimise

tunnistuste loetelu on ammendav. Mitte ühestki riigihanke alusdokumendist ei nähtu vastupidist.

14.1. Alustes ja hindepunktide otsuses on toodud loetelu koolitustest, milliseid koduõendusalase

baaskoolituse läbimise tunnistusi Eesti Õdede Liit on tunnustanud. Seetõttu ei ole pakkumuste

hindamise kontekstis oluline, kas lisaks p 6.1.A toodud loetelule tunnustab EÕL ka EGGA

läbiviidud baaskoolitusi.

14.2. Märkuses toodud loetelu puhul tugines hankija EÕL poolt neile esitatud ametlikule

informatsioonile (vt hankija poolt VAKO-le esitatud 19.12.2018 seisukoha lisa 1). Seejuures

täiendati esialgset loetelu peale hanke väljakuulutamist, kuna hankija poole pöördus MTÜ

Hoolekande Arendamise Instituut, edastades hankijale info, et EÕL on tunnustanud ka MTÜ

Hoolekande Arendamise Instituudi poolt korraldatavat koolitust (vt hankija poolt VAKO-le

esitatud 03.01.2019 seisukoha lisa 3). Seejärel täiendas hankija vastavalt hanke alusdokumente ja

lisas vastava koolituse loetellu. Sarnaselt oleks olnud võimalik täiendada loetelu ka EGGA

koolitusega, kui kaebaja oleks hankija poole vastava küsimusega pöördunud või muul viisil

õigeaegselt sellise informatsiooni hankijale esitanud.

14.3. Kaebaja pakkumuses sellise koolitusega arvestamine seaks kaebaja teiste pakkujatega

võrreldes ebavõrdsesse olukorda, sest teised pakkujad ei saanud samuti oma pakkumuses arvestada

selle koolituse läbinud isikutega.

14.4. Vastuseks kaebaja viitele, et sarnaselt kaebajale on ka kolmas isik esitanud koos

pakkumusega EGGA väljastatud tunnistuse koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta,

selgitab vastustaja, et ka kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ei arvestanud vastustaja nimetatud

tunnistust ja kolmas isik sai nimetatud hindamiskriteeriumi hindamisel 0 punkti.

14.5. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kui mingil põhjusel tuleks hindamisel võtta arvesse

EGGA koolitusi, siis: a) saaks kolmanda isiku pakkumus senise 0 punkti asemel 5 punkti ning b)

saaks kaebaja pakkumus senise 0 punkti asemel 6 punkti, sest sellisel juhul oleks 5-st õest 3 õde

ehk vähemalt 60% õdedest läbinud baaskoolituse. Lõplikud punktid oleksid sel juhul (eeldusel, et

muid punkte ei muudeta) kaebajal 99,67 ja kolmandal isikul 104,52.

3-19-70

5(9)

15. Aluste punkti 6.1.B. ja hindepunktide otsuse punkti 6.1.B. sõnastus sätestab tingimuse, et

pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul peab koduõendusteenuseid osutav õde

kas olema läbinud Eesti Õdede Liidu pädevushindamise või lõpetanud samal perioodil Tallinna või

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse. Selle hindamiskriteeriumi

eesmärgiks on hinnata õdede teadmiste ajakohasust ehk värskust, nõutav koolitus peab olema

läbitud pakkumuse esitamisele eelneva viie aasta jooksul selleks, et saada nimetatud

kvaliteedikriteeriumi eest punkte.

15.1. Kaebaja on keeranud hindamiskriteeriumi mõtte tagurpidi ja esitanud asjakohatu väite, mille

kohaselt omandatud eriõe eriala ei aegu. Punkti 6.1.B. kohaselt ei hinnata kauges minevikus saadud

eriõe eriala olemasolu, vaid seda, kas õde on pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta

jooksul läbinud selles punktis nimetatud koolituse.

15.2. Kaebajal oli õdede pädevust võimalik tõendada kahel viisil: tugineda Terviseameti

tervishoiutöötajate registri andmetele või esitada tõendavad dokumendid koos pakkumusega.

Terviseameti tervishoiutöötajate registris vajalikud pädevushindamise andmed puudusid ja

pakkumuses kaebaja andmeid pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul

pädevuse saamise või põhiõppe/eriõe erialase koolituse läbimise kohta ei esitanud.

15.3. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-1619 tehtud otsuse p-s 17 märkinud: „Seega

tuli hankijal pakkumuste hindamisel lähtuda alusdokumentidest, sh sätestatud ja kehtivatest

hindamiskriteeriumitest ning hankija ei saanud pakkumuste hindamisel nendest kõrvale kalduda

ega pidanud pakkumuste hindamise faasis enam küsima täiendavaid selgitusi. Selliseks

võimaluseks ei anna alust ka RHS § 46 lg 4. Ringkonnakohtule ei nähtu, et hankija oleks

kehtestatud hindamiskriteeriume rakendanud ebaõigesti, sest erimenetluse korra p 7.3 võimaldas

anda 0 punkti juhul, kui pakkumuses hinnatava asjaolu kohta on hankedokumentides nõutavad

andmed esitamata.“ Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodu toetab vastustaja seisukohta, et hankija

tegevus kaebaja pakkumuse hindamisel on olnud õiguspärane.

15.4. Seega sai kaebaja pakkumus hindamise aluse 6.1.B. kohaselt õiguspäraselt 0 punkti, kuna

Terviseameti tervishoiutöötajate registris ja pakkumuses puudusid andmed hinnatava asjaolu

kohta. Pakkumuses nimetatud kõigi viie õe kohta ei olnud esitatud pädevussertifikaati, samuti ei

olnud pakkumuse andmetel neist keegi lõpetanud kõrgkooli viimase viie aasta jooksul ei õe

põhiõppes ega erialasel koolitusel.

16. VAKO on oma otsuse punktis 30 õigesti leidnud, et vastustaja ei ole sidunud hindepunktide

otsuse punktis 6.1.B sätestatud hindamiskriteeriumi täitmist kindla õppekava läbimisega, vaid ühes

konkreetses valdkonnas, s.o õendusabis vajaminevate teadmiste omandamisega ehk õe põhiõppe

läbimisega.

16.1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 1 kohaselt osutavad õendusabi õed ja

ämmaemandad. Koduõendusteenus kuulub vaieldamatult õendusabi hulka. Õendusabi osutamiseks

ettevalmistus, sh põhiõpe toimub Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Õed, kes soovivad

asuda tööle ämmaemandatena läbivad 4,5-aastase õppe mahus 270 ainepunkti, muudel erialadel

saavad töötada õed, kes on läbinud 3,5-aastase õppe mahus 210 ainepunkti. Puudub igasugune

mõistlik alus eeldada ja õiguslik alus väita, et ämmaemanda ettevalmistusega õed ei kuulu

riigihanke alusdokumentides nimetatud õe mõiste alla.

17. Vastustaja lähenemist toetab ka Vabariigi Valitsuse 25.10.2004. a määrus nr 312 „Arstiõppe,

loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja

ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mille §-s 24 märgitakse, et ämmaemandaõppe teoreetilises ja

praktilises osas peab üliõpilane omandama nii ämmaemandus- kui ka õendusabi osutamiseks

vajalikud teadmised ja oskused (vt lõiked 3-5).

17.1. Vastustaja seisukohta, et tervishoiu kõrgkooli lõpetamine ämmaemandana tähendab, et

läbitud on õe põhiõpe, kinnitab ka asjaolu, et ämmaemanda kutse saanud tervishoiutöötaja saab

3-19-70

6(9)

registreerida end tervishoiutöötajate registris ka õena. Nii ongi viis kolmanda isiku pakkumuses

nimetatud isikut registreeritud tervishoiutöötajate registris nii õe kui ämmaemandana.

17.2. Seega sai kolmanda isiku pakkumus hindamise aluse 6.1.B kohaselt õiguspäraselt 6 punkti,

kuna 10-st õest kuue õe andmed vastasid hindamise alustes sätestatule.

Kolmanda isiku seisukoht

18. Kolmas isik, Õenduskontor OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata. Õenduskontor OÜ viitab, et

pakkumuses nimetatud ämmaemandad on koos diplomiga saanud akadeemilise õiendi, mis

kinnitab seda, et Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas on ämmaemandad läbinud täies mahus õe

põhiõppe. Samuti märgib kolmas isik, et mõistis Aluste punkti 6.1.B selliselt, et hankija arvestab

koolitusi, mis on läbitud viie aasta jooksul enne pakkumuse tegemist. Kolmanda isiku pakkumuses

oli samuti nimetatud õde, kes oli läbinud eriõe koolituse, kuid rohkem kui 5 aastat tagasi ja seetõttu

selle koolituse läbimisele pakkumuses ka ei tuginetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud VAKO otsus on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus.

20. Kaebaja taotleb hankija 30.11.2018 otsuse nr 618 osalist tühistamist järmiselt: 1) otsuse

punktide 2-3 ja selle lisade 1-2 osas, milles tunnistati edukaks Õenduskontor OÜ pakkumus; 2)

otsuse lisa 1 punkti 1.8 alapunktide 6) ja 7) osas, mille kohaselt sai kaebaja hindamise otsuse

punktide 6.1.A ning 6.1.B hindamisel 0 punkti ja 3) otsuse p 1.8 alapunkti 15 osas, mille kohaselt

sai Õenduskontor OÜ hindamise otsuse punkti 6.1.B hindamisel 6 punkti. Samuti taotleb kaebaja

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200869 tühistamist.

21. Seega taandub vaidlus hankija otsuse 26.06.2018 otsuse nr 295 „Ravi rahastamise lepingu

sõlmimise asjaolude hindamise punktide kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ (Alused)

toodud tingimuste 6.1.A ja 6.1.B sisustamisele. Asjaomased hankija otsuse sätted on järgnevad:

21.1. Tingimus 6.1.A: Teenuse osutamise kohas koduõendusteenuseid osutavad õed on läbinud

Eesti Õdede Liidu poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse* vähemalt 112 tunni ulatuses

ja alates 2015. aastast vähemalt 65 tunni ulatuses pakkumuse esitamise tähtpäeva seisuga.

*Märkus: Eesti Õdede Liit tunnustab järgmisi koduõendusalase baaskoolituse läbimise tunnistusi:

1)Eesti Õdede Ühing 2002 (2 moodulit - 160 tundi 4 ainepunkti);

2)Eesti Õdede Liit 2003 (3 moodulit - 120 tundi 3 ainepunkti);

3)Annely Sootsi Koolituskeskus, varasemalt Annely Sootsi Koolitus/Tervisekool (120-240 tundi);

4)Tartu Ülikooli Kliinkum (3 moodulit - 112-120 tundi);

5)Ida-Tallinna Keskhaigla (3 moodulit - 112-120 tundi);

6)Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolid (2-3 moodulit);

7) Hoolekande Arendamise Instituut 21.02.2018 kuni 31.12.2018.

21.2. Tingimus 6.1.B: Teenuse osutamise kohas koduõendusteenuseid osutav õde on pakkumuse

esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul läbinud Eesti Õdede Liidu pädevushindamise või

lõpetanud samal perioodil Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase

koolituse. Erialase koolituse on läbinud kliiniline õde, vaimse tervise õde, intensiivravi õde või

terviseõde.

21.3. Pakkumuse vormi lisa p 3: Kui puudub kehtiv pädevussertifikaat, sest õel on Tallinna või

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat pakkumuse esitamise

tähtpäevast, siis lisada pakkumusele Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe või eriõe

erialase koolituse (kliiniline õde, vaimse tervise õde, intensiivravi õde, terviseõde) lõpetamist

tõendava dokumendi koopia. Kui Terviseameti tervishoiutöötajate registris on olemas andmed

3-19-70

7(9)

eriõe erialala kohta, siis eriõe erialase koolituse läbimise kohta ei pea pakkumusele vastavat

dokumenti lisama.

Haigekassa hindab õe põhiõppe läbimist Tallinna- või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis pakkumuses

esitatud dokumentide alusel. Haigekassa hindab õe eriala koolituse läbimist Terviseameti

tervishoiutöötajate registri ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel.

22. Kaebaja leiab, et hankija pidanuks punkti 6.1.A osas arvestama lisaks punktile lisatud märkuses

toodud loetelule ka EGGA poolt välja antud tunnistusi koduõendusalase baaskoolituse läbimise

kohta, sest EÕL tunnustab ka seda koolitust. Hankija leiab, et arvestas hindamisel õiguspäraselt

vaid märkuses toodud loeteluga ning leiab, et EGGA koolituse arvestamine kaebaja puhul

tähendaks kaebaja soodsamat kohtlemist võrreldes teiste pakkujatega. Nõustun siinkohal hankija

ja VAKO seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid täiel määral üle korrata. Vastuseks kaebusele

märgin järgmist.

22.1. Aluste p 6.1.A tekstile on lisatud märkus, kus on konkreetse loeteluna toodud koolitused,

millele EÕL hankijale teadaolevalt tugineb. Punkti 6.1.A sõnastuse ega märkuse teksti põhjal ei

saa teha järeldust, et tegemist oleks mitteammendava või soovitusliku loeteluga. Ka ei ole põhjust

väita, et p 6.1.A sõnastus oleks kuidagi ebaselge või vastuolus muude hanketingimustega.

22.2. Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise

tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda

haldusakti (sh riigihanke alusdokumentide) õigusavastasusele, kui ta on jätnud kasutamata

võimaluse selle vaidlustamiseks. Kaebaja ega ükski teine pakkuja ei ole Aluste p 6.1.A õigeaegselt

vaidlustanud. Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused kohustuslikud nii

pakkujatele kui ka hankijale. Sellest tulenevalt ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist

tähendust asjaolu, kas vaidlusalune koolitus oleks tegelikult pidanud p-le 6.1.A lisatud loetelus

sisalduma. EGGA poolt läbiviidavat koolitust loetelus toodud ei olnud ning hankija ei saanud

sellest tulenevalt seda koolitust ka arvestada. Hankija märgib õigesti, et vastupidine tähendaks

kaebaja ebavõrdselt soodsamat kohtlemist võrreldes teiste pakkujatega, sest teistel pakkujatel ei

ole samuti olnud võimalik EGGA koolitusega arvestada.

23. Kaebaja väidab, et Aluste punkti 6.1.B koosmõjus pakkumuse vormi punktiga 3 tuleb mõista

selliselt, et kui tervishoiutöötajate registris on olemas andmed eriõe eriala kohta, siis ei tule

pakkumuses esitada eriõe eriala õppekava läbimise kohta mistahes täiendavaid dokumente. Seega

pidanuks hankija lugema kaebaja pakkumuses nimetatud kolme õe puhul täidetuks Aluste punktis

6.1.B nimetatud tingimused, sest tervishoiutöötajate registris olid olemas andmed nende isikute

eriõe eriala kohta. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda.

23.1. Aluste punkt 6.1.B kehtestab sisuliselt kaks hindamiskriteeriumit: esiteks peab õde olema

lõpetanud Tallinna või Tartu Tervishoiukõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase õppe või läbinud EÕL

pädevushindamise ning teiseks ei tohiks kooli lõpetamisest või pädevushindamisest olema

möödunud rohkem kui viis aastat. Seega pidanuks nõuetekohasest pakkumusest nähtuma andmed

mõlema kriteeriumi täitmise kohta. Kaebaja pakkumuses nimetatud kolme õe puhul olid

tervishoiutöötajate registris olemas küll andmed õdede eriõe eriala kohta, kuid registris puudusid

andmed perioodi kohta, millal eriõe eriala on omandatud.

23.2. Ma ei nõustu kaebajaga, et pakkumuse vormi lisa p-i 3 sõnastusest tuleneb, et kaebajal ei

olnud kohustust esitada mistahes täiendavaid andmeid, sest tervishoiutöötajate registris olid olemas

andmed eriõe eriala kohta. Kaebaja sellekohane seisukoht tugineb pakkumuse vormi lisa p-i 3

lausele, mille sõnastus on järgmine: „Kui Terviseameti tervishoiutöötajate registris on olemas

andmed eriõe erialala kohta, siis eriõe erialase koolituse läbimise kohta ei pea pakkumusele

vastavat dokumenti lisama.“ Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta samas punktis sellele lausele

eelneva ning järgneva teksti. Punkti 3 esimeses lauses on märgitud: „Kui puudub kehtiv

3-19-70

8(9)

pädevussertifikaat, sest õel on Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamisest möödas

vähem kui viis aastat pakkumuse esitamise tähtpäevast, siis lisada pakkumusele Tallinna või Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe või eriõe erialase koolituse (kliiniline õde, vaimse tervise õde,

intensiivravi õde, terviseõde) lõpetamist tõendava dokumendi koopia.“ Seega tuleneb punkti 3

esimesest lausest, et hankija peab oluliseks nii andmeid eriõe eriala olemasolu kohta kui ka eriala

omandamise aja kohta. Seega tulnuks hoolsal pakkujal veenduda, et hankijal on võimalik nende

kahe kriteeriumi täitmist kontrollida ning juhul, kui tervishoiutöötajate registris olevad andmed ei

ole selleks piisavad, tulnuks pakkumustele asjakohased dokumendid lisada. Sellist arusaama toetab

ka punkti 3 viimane lause: „Haigekassa hindab õe eriala koolituse läbimist Terviseameti

tervishoiutöötajate registri ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel.“

23.3. Seega ei saa Aluste p-i 6.1.B ja pakkumuse vormi p-i 3 sõnastuse põhjal asuda seisukohale,

et kaebaja ei pidanud vaidlusalusel juhul esitama andmed selle kohta, millal pakkumuses viidatud

kolm õde on vastava eriala omandanud. Hankija on õiguspäraselt jätnud pakkumusele hindepunktid

andmata, sest pakkumuses ei olnud toodud andmeid õdede eriõe eriala läbimise aja kohta ning neid

andmeid ei nähtunud ka tervishoiutöötajate registrist.

24. Kaebaja leiab, et hankija on õigusvastaselt leidnud, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud

viis õde vastavad punkti 6.1.B tingimustele, sest need isikud on läbinud ämmaemanda õppekava,

mitte õe õppekava. Leian, et kaebaja etteheited hankijale on põhjendamatud.

24.1. Nõustun hankijaga, et Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda õppekava

läbinutel on olemas hankes nõutav kvalifikatsioon, sest mõlema kooli õppekavade kohaselt

sisaldab ämmaemanda õppekava ka õe põhiõppe läbimist ning ämmaemanda õppe läbinutel on

seega olemas hankes nõutav kvalifikatsioon1.

24.2. Hankija seisukohta toetab ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lg 1, mis sätestab

õendusabi mõiste. Viidatud sätte kohaselt on õendusabi ambulatoorne või statsionaarne teenus,

mida osutavad õed ja ämmaemandad koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Lisaks

nähtub Vabariigi Valitsuse 25.10.2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe,

proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe

raamnõuded“ § 24 lg-st 3-5, et ämmaemandaõppe teoreetilises ja praktilises osas peab üliõpilane

omandama nii ämmaemandus- kui ka õendusabi osutamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

24.3. Seega on ämmaemanda õppekava läbinud isikutel õigus õendusabiteenuste osutamiseks ning

hankija on õigesti arvestanud kolmanda isiku pakkumuses märgitud ämmaemanda õppekava

läbinud isikutega. VAKO on oma otsuse p-is 30 seega õigesti leidnud, et kuivõrd Aluste p 6.1.B

viitab õe põhiõppele, mitte õe õppekavale, võis hankija arvesse võtta ka ämmaemanda õppekava

läbinud isikuid, kes oma erialase ettevalmistuse käigus on läbinud õe põhiõppe. Seejuures tuleb

märkida et kõik kolmanda isiku pakkumuses märgitud viis ämmaemandat on tervishoiutöötajate

registri kohaselt registreeritud lisaks ämmaemanda kutsele ka õena.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Asjas kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu kehtib HKMS § § 252 lg-st 4 tulenevalt kuni asja menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

Menetluskulud

26. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud on kokku 4031 eurot, millest

riigilõiv on 1 295 eurot ja õigusabikulud 2766 eurot (koos käibemaksuga).

1 Vt nt ka https://www.ttk.ee/et/rakendusk%C3%B5rghariduse-%C3%B5ppekavad

3-19-70

9(9)

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma