1-09-15636/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-15636

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2009.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-15636 (08237300178)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi O.P

süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 07. detsembril 2009.a.

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav O.P - isikukood xxx, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: xxx; töötab karjakuna

varem kriminaalkorras karistatud viiel korral; tõkend

-

elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.-05.05.2008.a.)

Kaitsja

advokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON 1.

O.P KarS § 121

9 (üheksa) Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks . 6 (kuus) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust (5 kuud ja 27 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.P ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning 18-kuulise katseaja kestel

kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud ja KarS § 75 lg –s 1 kontrollnõuded

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis.

2 Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata O.P-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista O.P-lt menetluskulud riigieelarve

tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number ja süüdistatava nimi) –

s.o. määratud kaitsjale makstava tasu (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni 1 320,-

ning sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 6 525

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda

8 kuu jooksul võrdsetes

osades (980,63 krooni kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele.

Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjaikult teatada

seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.

SÜÜDISTUS. O.P süüdistatakse selles, et ta 03. mail 2008.a. kella 14.50 ajal Harjumaal Harku

vallas AS Kindlus farmis, vaenutundest ajendatuna, tungis kallale JG; lõi teda ühe korra rusikaga selga ning mitmel korral rusikaga keha ja rinna piirkonda. Samuti lõi ta LS mitmel korral käte ja jalgadega näo, keha ja jalgade piirkonda; haaras teda juustest, lõi kannatanut

kolmel korral peaga vastu seina. Kannatanutele põhjustas ta löömisega füüsilist valu ja kergeid kehavigastusi.

Nende tegudega pani O.P toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise.

A. O.P kohtuistungil tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut.

Kaitsja V. Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud ja O.P käitumine õigesti kvalifitseeritud.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et O.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o. kahe inimese kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:

- kannatanu LS ütlustega selle kohta, et 03.05.08.a. tööl riideid vahetades tuli O.P

talle järgi, peksis jalgadega, kiskus teda juustest, lõi ta pea kolm korda vastu seina (tl.4-5). Kui O.P lauta tuli, oli ta alkoholijoobes ja sai tigedaks, et naine temaga rääkida ei tahtnud ja eemale läks. Viha naise vastu valas ta teiste peal välja ja ütles L ,

et nüüd saad sina peksa, lükkas kannatanu pikali, peksis teda jalgade ja rusikatega, kiskus juukseid peast, peksis kannatanu pead vastu seina, jalgadega lõi vastu jalgu ja keha. Näos olid tal verevalumid peksmise tagajärjel. Kuna huuled olid ka seest katki, pöördus kannatanu traumapunkti.

3 Kui ta peksmise ajal appi hüüdis, tuli vahele JG ning O.P hakkas siis temaga kaklema (tl. 33 - 34);

- isiku läbivaatuse protokoll 03.05.08.a. ja sellele lisatud fototabelid (tl.6 - 8) kinnitavad

et L. S näol ja kaelal esinevad vigastused, huulel on 2 cm pikkune haav, silmad on turses, kaelal on kägistamisjäljed;

- SA Põhja-Eesti regionaalhaigla teatise kohaselt on L. S diagnoositud erakorralise

meditsiini osakonnas 03.05.08.a. ülahuule põrutushaav. Haigla on lisanud ka koopiad patsiendikaardist ja kiirabikaardist (tl. 36 – 38);

- Kannatanu JG ütlustest (tl. 9-10) nähtub, et kui LS ja ELtööle tulid, tuli neile järgi

O.P . Kui viimane tahtis oma naist lüüa, sekkus ta, haaras O.P käest kinni. Rein hakkas kätega vehkima, lõi teda vasakule poole rindu ja tekitas füüsilist valu. Teisel põhjalikumal ülekuulamisel kannatanu selgitas, et kõigepealt lõi O.P

teda rusikaga selga, hiljem kakluse käigus ka rusikaga rinna piirkonda. Ta viskas

Reinu farmi uksest välja, kuid Rein tuli tagasi ja uuesti kallale, tahtis teda lüüa ka seina najalt võetud rauast toruga, mille peale ta ise farmist välja jooksis. Mõne minuti möödudes kuulis ta L karjumist, läks farmi tagasi ja nägi, et L on pikali maas, nägu paistes, verine, huul katki ning ta kutsus politsei (tl.39 - 40);

- Isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud J. G käel nahamarrastus ja rindkerel

punetavad triibud (tl.11 - 13);

- Tunnistaja EL ütluste kohaselt (tl. 14 - 15) oli O.P juba ennelõunal lapsi

sõimanud, ust jalaga kinni löönud. Kui ta kella 14.50 paiku tööle läks, tuli Rein talle sinna järgi. Koridoris ütles RJ, et sa tahad ka kakelda ja lõi Jaanust lahtise käega vastu selga, seejärel hakkas kaklema. Teisel ülekuulamisel on tunnistaja kinnitanud, et kui Rein Jaanusega kaklema hakkas, jooksis ta ise välja, lauda taha. Lauda juurde tagasi minnes nägi kiirabiautot ja hiljem tuli veel politsei. L oli nägu paistes ja sinine ning ta viidi kiirabiga ära (tl.41- 42);

- O.P joobe tuvastamise protokolli kohaselt on mõõdetud tema alkoholijoobeks

03.05.08.a. kell 16.20 – 1,27 mg/l (tl.22). Kohtul pole alust kahelda kannatanute ütlustes, sest need on kooskõlas ka teiste kogutud

tõenditega, s.o. isiku läbivaatuse protokollidega, haiglast väljastatud dokumentidega (patsiendikaart ja kiirabi saateleht), samuti tunnistaja ütlustega. Kahtlustatava O.P enda ütlustest nähtub, et 03.05.08.a. oli ta kodus alkoholijoobes ning naisega oli tal konflikt ja sõnavahetus. Pärast läks E koos töökaaslase L S tööle

karjalauta. Pool tundi hiljem läks ta neile lauta järgi. Laudas puhketoas tekkis tal sõnavahetus J G , kes oli temalt küsinud, et kas tuled jälle naisega tüli norima. Jaanus lõi

teda rusika ja jalaga ja siis jooksis minema. Tema ei löönud J ega L , vaid läks koju magama. Koju tuli politsei ja viis ta politseijaoskonda.

Kohtu arvates on sellised ütlused antud soovist vastutusest vabaneda ning on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega, mistõttu peab kohus neid ebausaldusväärseiks. Arvestades

O.P alkoholijoovet võis ta ise neid sündmusi ka mitte mäletada. Süüdistatava sellised ütlused ei pane kohtu arvates vähimalgi määral kahtluse alla kannatanute ütlusi. Kohtuistungil on ta oma süüd tunnistanud ja toimepandut kahtsenud.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et O.P süü on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud .. KarS § 121 järgi Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus O.P süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

4

Käesoleval ajal on O.P leidnud endale töö ja elamise Järvamaal ning kinnitas kohtuistungil, et alkoholiga tal enam probleeme ei ole. Töö juurest antud iseloomustus on positiivne. Süüdistatava selgituste kohaselt töötab naine temaga samas laudas, peres on viis alaealist last, naisel on mitmeid tasumata võlgu, mistõttu rahaline karistus paneks kogu pere raskesse materiaalsesse olukorda.

Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja ning ka süüdistatava enda taotlusega karistada O.P

vangistusega, kuid tingimisi, kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. See annab

süüdlasele võimaluse vabaduses edasi töötada ja oma järgneva käitumisega näidata, et toimepandust on ta teinud vajalikud järeldused. Katseajal on O.P kriminaalhooldaja järelevalve all ning on kohustatud järgima seaduses ettenähtud kontrollnõudeid ning kohtu poolt temale pandavat kohustust.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Arvestades süüdistatava varalist ja perekondlikku olukorda ja kohtule esitatud taotlust, määrata menetluskulude tasumine ositi, peab kohus seda taotlust põhjendatuks ning määrab,

et menetluskulusid on O.P võimalus vabatahtlikult tasuda võrdsetes osades 8 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.

Kohtunik