3-19-347/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-347 Määruse kuupäev

25. veebruar 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi K.G. riigi õigusabi taotlus Politseija Piirivalveameti vastu kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Jätta K.G.taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus K.G.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. K.G.esitas 24. veebruaril 2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles taotles riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. K.G. sõnul soovib ta riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Politseija Piirivalveameti (PPA) 14. veebruari 2019. a otsust, millega tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba ja tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega. Taotleja sõnul on ta Eestis sündinud ja kasvanud ning nimetatud PPA otsus rikub tema põhiõigusi ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8.

2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

3. Kohus leiab, et K. G. on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest on arusaadav probleem, mille lahendamiseks õigusabi taotletakse, mistõttu on kohus veendunud, et K.G. on probleemi kirjeldamiseks (miks taotleja ei ole nõus PPA otsusega) võimeline ka kohtule esitatava kaebuse esitamisel. Eelnevat ei mõjuta ka asjaolu, et kohtule esitatud taotluse kohaselt pani taotluse kirja teine isik. Kohus on veendunud, et kui taotleja suutis enda tegelikku tahet ja probleemi kirjeldada taotluse kirja pannud isikule, suudab ta sama teha kohtule.

4. Ühtlasi selgitab kohus, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel isiku kohtule esitatud kaebuse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega kui

K. G. esitab kohtule kaebuse, mis ei ole nõuetekohane, aitab kohus vajadusel kaebajal seal esinevad puudused kõrvaldada. Lisaks selgitab kohus kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil, mistõttu ei eelda kaebuse esitamine kohtule õigusalaseid teadmisi.

5. Lähtudes eeltoodust jätab kohus K.G. riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik