2-19-2740/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A I kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisaga pärast kohtumääruse jõustumist kaebuse esitajale.

2. Saata kohtumäärus kaebuse esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A I esitas 20.02.2019. a Viru Maakohtule kaebuse xxx 15.02.2019. a käskkirja 69 lg 2, millega kinnipeetava A I suhtes kohaldati vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1,3 ja 4 alusel täiendavaid julgeolekuvahendeid.

2. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus võtaks tema kaebuse menetlusse, kuna vangla karistas teda enne tõe väljaselgitamist ega andnud võimalust endapoolsete vastuväidete esitamiseks.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-2740 Kohtuasi A I (nimetavas I) kaebus xxx haldusakti (15.02.2019. a käskkirja nr 6-4/45-1) peale Menetlustoiming Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik:

A I (isikukood xxx, viibimiskoht: xxx)

2 3. Viru Maakohus registreeris A I kaebuse tsiviilasjana (tsiviilasi nr 2-19-2740).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, sest maakohus ei ole pädev esitatud kaebust lahendama.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus ning § 11 lg 1 kohaselt maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

6. A I kaebuse puhul ei ole tegemist tsiviilasjaga, st eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga. A I kaebuse puhul tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest, vangistusseadusest ja halduskohtumenetluse seadustikust.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 3 kohaselt esimeses astmes lahendab haldusasja halduskohus ning § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. 8. Vangistusseaduse (VangS) § 1`lg 4` ja lg 5 kohaselt justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS §47 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 9. Kuna VangS näeb ette, et halduskohtusse pöördumiseks tuleb läbida kohtueelne vaidemenetlus, ei saa ka halduskohus A I kaebust kohe menetlusse võtta, sest esmalt peab A I esitama vaidle vanglateenistusele. Seda on kaebuse esitajale ka 15.02.2019. a käskkirja lõpus selgitatud.

3 10. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust (ka avaldust ja kaebust) menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik