2-17-6320/85 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse avalikult teatavaks

25. veebruar 2019. a, Tallinn

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-17-6320

Tsiviilasi

A A hagi I P vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 031,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: A A (isikukood XXX),

esindajad

lepinguline esindaja J P

Kostja: I P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.11.2017. a ja 24.01.2019. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta A A hagi I P vastu elatise nõudes rahuldamata.

2. Jätta hageja alternatiivne nõue läbi vaatamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3.2. Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

4. Jätta kostja 01.02.2019 protokolli parandamise taotlus rahuldamata.

5. Jätta kostja poolt 01.02.2019 esitatud tõend (arve nr xx) vastu võtmata ja tagastada

see kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. A A (hageja) esitas 20.04.2017. a kohtule hagiavalduse I P (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude mõista kostjalt välja elatis alates hagiavalduse

esitamisest 225,75 eurot kuus.

2-17-6320

2. Alernatiivselt igakuise elatise tasumise kohustuse asemel palub hageja kohtul määrata hageja

elukohaks kuni tema elu lõpuni aadressil xxx, mis tähendab, et õigus elada korteris

kuni elu lõpuni on alternatiivne võimalus elatise andmisel kostjalt hagejale. Sel juhul, hageja

taotleb tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus, et hagejal on õigus elada korteris aadressil

xxx kuni hageja elu lõpuni.

Hageja seisukohad

3. Hageja märgib, et hageja ainuke tütar ja elusolev laps on kostja. Hageja elab alates

08.01.1995. a aadressil XXX. Antud korter kuulub kostjale.

4. Kostja soovib hageja valdusest kätte saada korterit XXX. Kuna väljakolimisel peab hageja

endale üürima elamispinna, ei suuda hageja ennast enam ülal pidada ja korteri üüri ulatuses peab

teda ülal pidama kostja.

5. Keskmine korteri üürihind on 225,75 eurot kuus.

6. Hageja sissetulek kuus on pension 453,15 eurot. Hageja kulud ühes kuus on 438 eurot,

sealhulgas korterikulu 105 eurot, elekter 30 eurot, telefon 10 eurot, TV 6 eurot, toit 150-200

eurot, ravimid 18 eurot.

7. Kostja sissetulek ei vasta tegelikkusele. Kostja saab oma töökohast osa rahast nn mustalt

kätte. Kostja sai tulu ka sõiduki müügist. Samuti sai kostja maja müügist raha 137 000 eurot,

mille eest saaks kostja endale korteri osta.

8. Kostjaga oli kokkulepe, et korter aadressil XXX erastatakse kostja nimele kui kostja lubab

hagejal seal elada kuni elu lõpuni.

Kostja seisukohad

9. Kostja vaidleb hagile vastu.

10. Kostja on korteri XXX ainuomanik. Kostja üürib senini üürikorterit ja kostjal on vajalik

endal seda korterit kasutada.

11. Hageja ei saa nõuda samasuure korteri (33,88 m2) üüri ulatuses elatist. Ühetoalisi kortereid

on võimalik üürida 134 euro eest kuus.

12. Kostja sissetulek ühes kuus on töötasu 480 eurot.

13. Sõiduki müüs kostja ära 11 000 euroga ja selle eest maksis kostja liisingufirmale võlad ja

alles ei jäänud midagi. Kostja müüs maja aadressil XXX hinnaga 105 000 eurot, kuid selle raha

eest tuleb kostjal maksta ära võlg ehitajale 60 000 eurot.

14. Kostja kulud ühes kuus on talvisel ajal kokku 378 eurot, suvel 340 eurot, sealhulgas

üürikulu 250 eurot, kommunaalkulud talvel 80 eurot ja suvel 40 eurot, elekter 15 eurot, TV

20,97 eurot, telefon 6,28 eurot.

15. Kostja ei nõustu hageja toidukuludega, kuna toitu toob hagejale tasuta tütretütar. Toidukulu,

mida hageja kannab võiks olla 100 eurot.

16. Hageja varanduslik seis ei vasta tegelikkusele. Hagejal on xxx ¼ osa 3-toalisest korterist,

villast ja autost.

17. Hageja otsustas müüa XXX korteri vahetades selle XXX korteri vastu. Korterite vahetusest

saadud raha 4500 USD võttis hageja endale, kostjale ega kostja vennale midagi ei andnud.

18. Suuline kokkulepe hagejaga sõlmiti, kuid siis olid poolte vahelised suhted head. Kostja

arvates ei sõlmitud lepingut selliselt, et hageja võiks seal elu lõpuni elada.

19. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejat korterist välja tõstnud ega ole soovinud teda välja tõsta.

2 (6)

2-17-6320

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta hageja

põhinõudes rahuldamata.

21. Vaidlust ei ole selles, et:

-

kostjale kuulub korter aadressil XXX;

-

hageja elab selles korteris;

-

hageja on xxx ja kostja on hageja ainuke laps;

Samuti ei ole vaidlust kostja igakuiste kulude osas ega hageja sissetuleku ning hageja igakuiste

kulude (välja arvatud toidukulu) osas.

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud elama kostjale kuuluvas korteris ning

kas kostja peab hageja välja kolimisel hagejale maksma elatist. Samuti on vaidlus poolte

varandusliku seisu osas ning hageja toidukulude osas.

23. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist

õigustatud saama üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega tuleb

kohtul tuvastada, kas üleneja sugulane, antud juhul hageja, on või ei ole võimeline ennast ülal

pidama.

24. Hageja nõuab kostjalt elatist tulenevalt sellest, et hageja peab endale üürima korteri kui

hagejal tuleb korterist aadressil XXX välja kolida. Hageja väitel soovib kostja hageja valdusest

kätte saada korterit XXX. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole hagejat korterist välja tõstnud ega

ole soovinud teda välja tõsta.

Kohus leiab, et hagejal on põhjendatult alus järeldada, et kostja soovib korterit aadressil XXX,

enda valdusse saada. Hageja esitas kohtule kostja poolt hagejale saadetud sõnumite väljavõtte,

millest nähtuvalt on 07.04.2017 kuupäeva paiku kostja saatnud hagejale sõnumi tekstiga „Palun

vabastada korter hiljemalt 13.04.2017, kuna mul on seda vaja isiklikuks otstarbeks.“ (I kd tl

10-11). Kohtu hinnangul kinnitab antud sõnumi tekst otseselt seda, et kostja sooviks on hagejalt

korter enda valdusse saada. Samuti kinnitavad seda asjaolu hageja poolt esitatud täiendavate

sõnumite väljatrükist nähtuvad sõnumid, milles kostja vaidleb vastu hageja etteheidetele tema

korterist välja tõstmise osas. (I kd tl 12-13).

25. Samas ei ole kostja hagejat vaidlusalusest korterist välja tõstnud ja hageja elab endiselt

selles korteris. Kohus saab elatise välja mõista aga ainult tulenevalt olemasoleval ajal esinevast

olukorrast ja tuvastatud kuludest. Samuti saab kohus lähtuda tõsikindlalt saabuvast olukorrast.

Hageja seisukohtadest aga ei järeldu, et hagejal tuleks vältimatult asuda üürima korterit hinnaga

225,75 eurot kuus ja et selline kulu vältimatult kaasneks. Vältimatu olukorraga ei saa

võrdsustada sellise olukorra tekkimise võimalikkust. Antud juhul on tuvastatud üksnes kostja

soov saada korter enda valdusse tagasi. Seega ei ole käesoleval ajal hagejale kulu summas

225,75 eurot tekkinud ja selle kulu edasine tekkimine ei ole kindel.

26. Hageja väitel on ta korteris elades võimeline ennast ise ülal pidama. Seega ei esine

käesoleval ajal olukorda, kus hageja poleks võimeline ennast ülal pidama, mistõttu hageja

elatise nõude rahuldamiseks alus puudub.

3 (6)

2-17-6320

27. Kohus peab käesolevas asjas vajalikuks võtta seisukoht hageja väite osas vaidlusaluses

korteris elamise õiguse kohta. Hageja väitel oli tal kostjaga kokkulepe, et korter aadressil

XXX erastatakse kostja nimele kui kostja lubab hagejal seal elada kuni elu

lõpuni. Kostja väitel ei tähendanud kokkulepe seda, et hageja võiks elu lõpuni seal elada.

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline

kokkulepe selle kohta, et hageja võib elada korteris oma elu lõpuni. Tunnistaja N P ütluste

kohaselt selline kokkulepe ka tegelikkuses oli. Tunnistaja ütluste kohaselt: „Hageja andis

kostjale võimaluse see korter erastada tingimusel, et hageja saab seal elada elu lõpuni.

Mingeid muid piiranguid ei olnud. Oli konkreetne kokkulepe, et hageja elab seal kuni oma elu

lõpuni.“ (II kd tl 129). 19.05.1995 ostu-müügilepingu kohaselt ostis kostja RAS Ehitajate

Elamuekspluatatsiooni Valitsuselt XXX asuva korteri tasudes selle eest 8760 Eesti krooni

Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise

väärtusega. (I kd tl 31). Seega erastati XXX asuv korter erastamisväärtpaberite (EVP-de) eest.

Hageja väitel oli tegemist hagejale kuuluvate EVP-dega. Kostja ei ole sellele vastuväiteid

esitanud. Kostja kinnitab, et kostja palus hagejat, et XXX korter erastataks kostja nimele. Kohtu

hinnangul kinnitab asjaolu, et XXX asuv korter erastati hagejale kuulunud EVP-de eest tunnistaja

N P ütlusi selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et

hageja võib elada XXX korteris kuni hageja elu lõpuni. Sisuliselt sai kostja selle korteri ilma, et

oleks ise pidanud korteri eest midagi tasuma. Kohus leiab, et antud juhul ei ole asjakohased

kostja väited selle kohta, et hageja oleks pidanud XXX asuva korteri müügist mingi rahasumma

kostjale andma. Pealegi on kostja ise kinnitanud, et pärast seda kui hageja otsustas XXX asuva

korteri müügist saadud raha endale jätta, palus kostja, et XXX korter erastataks kostja nimele.

Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks XXX korter erastamisel saanud midagi vastutasuks

kostjalt, millest võiks omakorda järeldada, et kostja ei saanud XXX korterit sisuliselt tasuta.

Seega saab antud olukorrast järeldada, et hageja võimaldas kostjal XXX asuv korter enda

nimele erastada, kuid vastutasuks lubas kostja hagejal selles korteris elada.

28. Kohtu hinnangul vastab poolte vaheline kokkulepe antud juhul tähtajalisele (hageja elueaga

piiritletud) eluruumi tasuta kasutamise lepingule (VÕS § 389). Pooled võivad sõlmida tasuta

kasutamise lepingu eseme kasutaja majutamiseks tema eluajaks (vt Riigikohtu 04. juuni 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-12, p 10). Kohtul puudub alus järelduseks, et pooled oleksid

sõlminud tähtajatu lepingu või lühema tähtajaga lepingu. Vaidlust pole selles, et hageja on kuni

käesoleva ajani korteris elanud ja poolte vahelised suhted halvenesid alles hiljuti. Kostja

vastuväidete puhul jääb kohtule arusaamatuks, miks võimaldas kostja hagejal korteris elada

kuni käesoleva ajani ja alles nüüd asub kostja väitma, et hagejal pole õigust korteris elada.

Kostja vastuväidete sedavõrd hilisest tekkimisest saab kohus samuti järeldada, et tegemist oli

algselt hagejale terveks tema eluajaks eluaseme võimaldamisega, kuid alles poolte vaheliste

suhete halvenemisest tingituna asus kostja seda kokkulepet eirama ja korterit tagasi nõudma.

Kostja kinnitab ka ise, et hagejal ei olnud kusagil elada. Kostja väidab aga, et hagejal oli suvila,

mille ta võõrandas kostja tütrele ning kostja tütar pidi suvila ümber ehitama ja hageja enda

juurde elama võtma. Kostja ei ole väite kohta, et kostja tütar pidi hageja enda juurde elama

võtma, ühtegi tõendit esitanud. Seega ei saa ka kostja vastuväidetest teha järeldust, et poolte

vahel võis olla eluruumi tasuta kasutamise leping sõlmitud lühema tähtajaga kui hageja eluiga

või et see oleks olnud tähtajatu leping.

29. Tähtajalist eluruumi tasuta kasutamise lepingut on võimalik üles öelda ja kasutusse antud

eluruumi tagasi nõuda ainult VÕS § 394 kohaselt – kasutusse andja vajab eset ettenägematu

asjaolu tõttu; kasutaja kasutab eset vastuolus käesoleva seaduse §-s 392 sätestatuga, eelkõige

kui ta annab eseme kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui ese on tõsiselt

ohustatud kasutaja kohustuste rikkumise tõttu; füüsilisest isikust kasutaja sureb või juriidilisest

4 (6)

2-17-6320

isikust kasutaja lõpeb). Kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud asjaolusid, et ta oleks lepingu

üles öelnud.

30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel kehtib kokkulepe, mille kohaselt

hagejal on õigus korteris elada kuni oma elu lõpuni. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul

alust hageja kartusel, et kostja ta korterist välja tõstab. Kohus jätab hageja elatise nõude

rahuldamata.

31. Käesolevas otsuses ei leia eeltoodust tulenevalt käsitlemist poolte esitatud väited ja tõendid

nende sissetulekute ja kulude kohta.

32. Hageja alternatiivset nõuet ei ole kohtu hinnangul võimalik käesolevas asjas läbi vaadata.

Antud juhul on tegemist elatise (ülalpidamise) asjaga. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib

kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Riigikohus on leidnud,

et viidatud sätte järgi saab mõjuval põhjusel määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka

muul viisil. (vt Riigikohtu 26.juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Kohus leiab,

et ülalpidamiskohustuse täitmist muul viisil saab nõuda kohustatud isik (antud juhul kostja),

mitte õigustatud isik (antud juhul hageja) ning seejuures peab kohustatud isik välja tooma

mõjuvad põhjused, miks on vajalik ülalpidamiskohustust täita muul viisil kui raha maksmisega.

Kostja ei ole esitanud käesolevas asjas nõuet ülalpidamise kohustuse täitmiseks muul viisil.

Hagejal ei ole võimalik oma alternatiivse nõudega seega hagi eesmärki saavutada.

Seetõttu jätab kohus hageja alternatiivse nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Seega on käesolevas asjas tsiviilasjas hinnaks 2 031,75 eurot.

34. Kostja esitas 01.02.2019. a kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. TsMS § 53 lg 2

kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli

parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtu hinnangul ei

ole kostja taotlenud mitte protokolli parandamist, vaid selle täiendamist. Protokolli täiendamine

ei ole aga TsMS § 53 lg 2 alusel võimalik. Seetõttu tuleb kostja 01.02.2019. a taotlus jätta

rahuldamata.

35. Kostja esitas 01.02.2019 dokumentaalse tõendi (arve nr 85). Kohus ei saa kostja poolt

esitatud tõendit käesolevas menetlusstaadiumis vastu võtta. Kohus lõpetas 24.01.2019

kohtuistungil eelmenetluse. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste

esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole taotlenud eelmenetluse uuendamist. Seetõttu jätab

kohus kostja poolt esitatud tõendi vastu võtmata ja tagastab selle.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Kuna hagi jääb rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, kannab kooskõlas TsMS § 162

lg-ga 1 ja TsMS § 168 lg-ga 2 menetluskulud hageja. Seega jäävad hageja menetluskulud

hageja enda kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5 (6)

2-17-6320

Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud.

Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

6 (6)