2-18-10844/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10844

Tsiviilasi

XX avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

ja

kinnistusraamatusse

märkuse

kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jüri Puust

Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute ühine lepinguline esindaja Monika

Meerents

Puudutatud isik Tori Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 28. detsembril 2018 määruskaebuses esitatud taotlused

vaatluse korraldamiseks, asja läbivaatamiseks kohtuistungil ja OO tunnistajana

ülekuulamiseks.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.

5. Rahuldada YY ja CC apellatsioonimenetluse kulude suuruse kindlaksmääramise

ja XX-lt väljamõistmise taotlus.

6. Mõista XX-lt YY ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulu 180 eurot ja viivis

sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (9)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX (avaldaja) esitas 18. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse YY (puudutatud isiku I) ja

CC (puudutatud isiku II) vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Avaldaja

palub:

 määrata juurdepääs Tominga kinnisasjale (registriosa nr 766506, Pärnu maakond, Tori

vald, Levi küla, Tominga) vastava kinnisasja igakordse omaniku kasuks üle kõrval

asuva Anne kinnisasja (registriosa nr 921806, Pärnu maakond, Tori vald, Levi küla,

Anne) selliselt, et juurdepääsutee algab Anne kinnisasjale sisenevalt teelt ning kulgeb

läbi Anne kinnisasja kuni Tominga kinnisasjani;

 kohustada puudutatud isikut I ja puudutatud isikut II andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 921806 III jakku esimesele järjekohale märkuse

kandmiseks juurdepääsu kohta Tominga kinnisasja igakordse omaniku kasuks tehtava

kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel;

 määrata, et Anne kinnisasja igakordsed omanikud või muid õigusi (sh piiratud

asjaõigusi) omavad isikuid peavad juurdepääsu taluma ja ei tohi paigaldada

juurdepääsuteele tõkkeid, mida ei saa Tominga kinnisasja igakordsed omanikud läbida.

Kui juurdepääsuteed läbival kinnisasjal on tõkkepuu, värav või muu sellesarnane tõkis,

peab vastava kinnisasja igakordne omanik andma Tominga kinnisasja igakordsetele

omanikele alaliseks kasutamiseks tõkise võtme, puldi või muu eseme, millega on

võimalik tõkis ööpäevaringselt etteteatamata avada;

 määrata, et juurdepääsutee hooldamise ning korrashoiu tagab Anne kinnisasja igakordne

omanik;

 määrata, et teel kasvava taimestiku niitmise kord aastas korraldab Tominga kinnistu

igakordne omanik omal kulul;

 määrata, et juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning on alaliseks kasutamiseks

ühele sõiduautole, jalgratastele ning jalakäijatele;

 lisada juurdepääsutee kaart kohtumäärusele lisana, milles on juurdepääsutee tähistatud

punase ovaaliga.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Tominga kinnistu ning puudutatud isikule I Anne

kinnistu. Anne kinnisasjale on seatud kasutusõigus puudutatud isik II kasuks. Ajalooliselt on

Tominga kinnistule olnud juurdepääs Anne kinnistul asuva tee kaudu, mis on seal olnud

vähemalt 1973. aastast ja seda teed on avaldaja kasutanud tänaseni. Anne kinnistul ei asu ühtki

alaliselt elamiseks kasutatavat elamut või ehitist, kuid seal asub jõe ääres saun. Anne kinnistul

ükski isik alaliselt ei ela.

Kinnistute tekkimisel ning kinnisasjade piiride määramisel jäeti juurdepääsutee Anne kinnistu

koosseisu. Anne kinnistu tekkimisel on piiratud Tominga kinnisasjalt juurdepääsu avalikule

teele. Anne kinnisasja omandamisel anti avaldajale suuline lubadus, et ta saab Tominga

kinnisasjale juurdepääsu ajalooliselt teelt. Seda kokkulepet pole kantud kinnistusraamatusse.

Kinnisasja omanik vajab juurdepääsuõigust ka põhjusel, et soovib kinnistu võõrandamist.

Teisel pool Tominga talu asub Pärnu jõgi, mistõttu on sealt uue tee tegemine välistatud. Samuti

on välistatud uue tee tegemine, sest see on avaldajale liigselt koormav ja kulukas ning sisuliselt

võimatu, sest tee kõrval asuval põllul asub kuivendussüsteem. Seetõttu taotleb avaldaja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohast juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning

puudutatud isikute I ja II tahteavalduste asendamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg 5 kohaselt kohtumäärusega.

3 (9)

Menetluse käigus nõustus avaldaja juurdepääsutee määramisel tähtajaga 5 aastat, mistõttu pole

vaja olemasoleva juurdepääsutee osas kulutusi teha. Avaldaja leiab, et puudutatud isikutele I ja

II ei teki märkimisväärset omandiõiguse riivet ja kuna avaldaja on kasutanud teed tasuta, siis

peaks sellest ka lähtuma. Omandiõiguse riive eest on avaldaja nõus tasuma 1 eurot aastas.

Lähtudes tee hooldamise kuludest (sh niitmine), omandiõiguse riivest ning maamaksu

suurusest, siis peaks tasu suuruseks olema 18,10 eurot (= (50 + 18 + 0,4) / 4 + 1) aastas. Kui

kohus leiab, et teed kasutatakse kinnistute omanike poolt võrdselt, siis on aastase tasu suurus

36,20 eurot.

Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu.

Vastavalt kinnistute omanike kokkuleppele on avaldajale olnud tagatud Tominga kinnistule

juurdepääs Anne kinnistul asuva pinnastee kaudu. Avaldaja võib kasutada juurdepääsuteed

tasuta, kuid tasuta kasutamise kokkulepe on kehtiv seni, kuni kinnistu omanikuks on avaldaja.

Puudutatud isikud I ja II ei nõustu, et määratakse kindlaks juurdepääs üle Anne kinnistu

põhjusel, et: 1) juurdepääs kõnealuse tee kaudu on lepitud kokku ainult avaldajaga ja uute

omanikega tuleks sõlmida uued kokkulepped sõltuvalt sellest, kui palju nad hakkavad teed

kasutama, 2) Tominga kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega, mistõttu ei ole õige määrata

juurdepääsu üle teise kinnistu ja 3) olemasolev tee vajab korda tegemist, mistõttu oleks

avaldajal mõistlikum ehitada uus tee üle oma kinnistu.

Kui kohus asub seisukohale, et põhjendatud on Tominga kinnistu igakordsele omanikule

juurdepääsu tagamine Anne kinnistul asuva tee kaudu, tuleb juurdepääsutasu suuruse

määramisel võtta arvesse nii ühekordseid kui jooksvaid kulutusi, mida puudutatud isik I peab

tee korrashoiu tagamiseks tegema.

Vastavalt Aktsiaseltsi TREF Nord 29. augusti 2018 hinnapakkumisele on tee korrastamistööde

maksumuseks minimaalselt 16 255,52 eurot, koos tolmuvaba freespurust katendi rajamisega

21 076,41 eurot. Tee hooldamisele lisanduvad jooksvad tee hooldamise kulud, sh talihooldus,

suurusjärgus 300–450 eurot/kuus. Arvestades juurdepääsutee katendi korrastustööde

amortisatsiooniajaks 15 aastat ning muus osas 30 aastat, oleks iga-aastase kuluosa suuruseks

vastavalt 863,77 eurot (4820,88 / 15 = 321,39 + 16 255,52 / 30 = 541,85 eurot). Nimetatud

kulule lisanduvad iga-aastased teehooldekulud suurusjärgus 1000 eurot (minimaalselt

arvestatuna kahe talvekuu talihooldusele 2 x 450 eurot ning iga-aastane tavapärane hooldekulu,

sh teeäärte niitmine, vajadusel katendi korrastamine jms).

Seega kujuneks iga-aastase korrashoiukulu suuruseks 1863,77 eurot, millest vastavalt tee

kasutamise osadele oleks Tominga kinnistu osa 1397,83 eurot. Nimetatud kuludele lisandub

teealuse maa maamaks ning hüvitis omandiõiguse riive eest. Juhul kui kohus loeb avaldaja

avalduse põhjendatuks, palub puudutatud isik I määrata juurdepääsutasu suuruseks 1500 eurot

aastas.

Tori Vallavalitsus on seisukohal, et juurdepääs tuleks määrata üle Anne kinnistu, sest

Tominga kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning juurdepääsu on siiani

teostatud mööda Anne kinnistul asuvat teelõiku kinnistute omanike suulise kokkuleppe alusel.

Juurdepääsutee määramine ei kitsenda oluliselt Anne kinnistu omaniku huve, kuna antud teed

mööda teostatakse juurdepääsu ka Anne kinnistule. Kuigi Tominga kinnisasjal asuvatele

hoonetele juurdepääsu tagamiseks on võimalik uue tee rajamine, siis olemasolevat olukorda

arvestades oleks tegemist ebamõistlike kulutustega.

Maakohtu lahend ja põhjendused

4 (9)

Maakohus jättis 19. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud

isikute kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1260 eurot ja viivise lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et (1) Tominga kinnistule on olnud juurdepääs

Anne kinnistul asuva tee kaudu, mida avaldaja on poolte kokkuleppel kasutanud, (2) avaldaja

saab praegu teed kasutada, (3) Anne kinnistul ei asu alaliseks elamiseks kasutatavat elamut või

ehitist, kuid seal asub jõe ääres saun, (4) Tominga kinnistut kasutatakse avaldaja poolt

hooajaliselt, kuid kinnistut plaanitakse võõrandada, (5) avaldaja kasutab Tominga kinnistut ja

vajab seetõttu püsivat juurdepääsu võimalust, (6) Tominga kinnistule on juurdepääs avalikult

kasutatavale teele, sest Tominga kinnistu asub avalikult kasutatava tee ääres.

Pooled vaidlevad tee seisundi ja sellele tehtavate kulutuste suuruse üle. Tori Vallavalitsuse kui

ka Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori KK kirjalikust seisukohast nähtub, et tee olemasoleva

pinnasekihi eemaldamine pole kogu ulatuses vältimatult vajalik, kuid maakohus tugines

Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori AA selgitustele ja hinnapakkumisele ning tuvastas, et

Tominga kinnistule viiv tee on pinnastee, mis vajaks korda tegemist. Pinnastee on täidetud

käepäraste täitematerjalidega, mistõttu tuleb muld ja sobimatu pinnas eemaldada ja rajada

dreenkiht ning kandekiht. Lisaks on avaldaja poolt kohtule esitatud fotodelt näha, et pinnasteel

on vähene kõvakate ja mõnes kohas on tee läbi vajunud, millest annab kinnitust rattarööpad.

Seega on uue tee ehitamine vajalik, millega kaasnevad kulutused 21 076,41 eurot.

AÕS § 156 lg 1 järgse juurdepääsutasu määramisel arvestas maakohus järgmist. Ühekordsele

tee ehitusele summas 21 076,41 eurot lisanduksid tee iga-aastased hooldekulud, s.o talihooldus

ca 300–450 eurot kuus, suvine teeäärte niitmine ning puudutatud isiku I poolt tasutav maamaks.

Tee ehituse kulu jaotuks tee amortisatsiooni ajale, s.o 15 kuni 20 aasta peale. Lisaks arvestas

maakohus, et Anne kinnistul asub saun, mida kasutatakse vähem kui Tominga kinnistul asuvat

elamut, mistõttu juurdepääsutee 1/3 kuludest jääksid puudutatud isikute I ja II ning 2/3 avaldaja

kanda. Kokkuvõttes oleks puudutatud isikutel õigus avaldajalt nõuda iga-aastaselt

juurdepääsutasu vähemalt 800 eurot.

Tori Vallavalitsuse seisukohast nähtub, et Tominga kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega,

mistõttu on avaldajal võimalik teha juurdepääs üle enda kinnistu. Tori Vallvalitsuse hinnangul

oleks rajatava kruusakattega tee pikkuseks 150 m ja laiuseks 4 m, mille hinnaks oleks ca

6000 eurot, millele lisandub projekteerimise tasu ca 1000 eurot. Seega kulub uue tee

ehitamiseks kuni 7000 eurot, kuid taotletava juurdepääsutee korda tegemiseks 21 076,41 eurot.

Kokkuvõtvalt hindas maakohus kinnistute omanike huve ja leidis, et kuna avaldaja kinnistu

külgneb avalikult kasutatava teega ning avaldajale on odavam uue juurdepääsutee tegemine üle

oma kinnistu, tuleb avaldus jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas 28. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega rahuldada avaldus järgnevalt:

 määrata juurdepääs Tominga kinnisasjale vastava kinnisasja igakordse omaniku kasuks

üle kõrval asuva Anne kinnisasja selliselt, et juurdepääsutee algab Anne kinnisasjale

sisenevalt teelt ning kulgeb läbi Anne kinnisasja kuni Tominga kinnisasjani;

 kohustada puudutatud isikuid I ja II andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 921806 III jakku esimesele järjekohale märkuse kandmiseks juurdepääsu

kohta Tominga kinnisasja igakordse omaniku kasuks tehtava kohtumääruse

resolutsioonis märgitud tingimustel;

 määrata, et Anne kinnisasja igakordsed omanikud või muid õigusi (sh piiratud

asjaõigusi) omavad isikuid peavad juurdepääsu taluma ja ei tohi paigaldada

juurdepääsuteele tõkkeid, mida ei saa Tominga kinnisasja igakordsed omanikud läbida.

5 (9)

Kui juurdepääsuteed läbival kinnisasjal on tõkkepuu, värav või muu sellesarnane tõkis,

peab vastava kinnisasja igakordne omanik andma Tominga kinnisasja igakordsetele

omanikele alaliseks kasutamiseks tõkise võtme, puldi või muu eseme, millega on

võimalik tõkis ööpäevaringselt etteteatamata avada;

 määrata, et teel kasvava taimestiku niitmise kord aastas korraldab Tominga kinnistu

igakordne omanik omal kulul;

 määrata, et juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning on alaliseks kasutamiseks

ühele sõiduautole, jalgratastele ning jalakäijatele;

 lisada juurdepääsutee kaart kohtumäärusele lisana, milles on juurdepääsutee tähistatud

punase ovaaliga.

Ühtlasi taotleb avaldaja koos eksperdiga vaatluse korraldamist, asja arutamist kohtuistungil ja

OO (avaldaja poeg) tunnistajana ülekuulamist.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks pole uue tee rajamine Tominga

kinnistule Anne kinnistu tee all kui ka tee kõrval oleva drenaažisüsteemi tõttu mõistlik.

Maakohtu hinnangul tuleks avaldajal rajada uus tee viljakale põllumaale. Asjaolu, et uue tee

rajamine on põhimõtteliselt võimalik, ei tähenda, et kohus saaks avalduse jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus juurdepääsu õiguse küsimuses, kuid pooled vaidlevad juurdepääsu

mõistlike kulude üle. Maakohus on selle tuvastamisel ületanud diskretsioonipiire.

Teiseks on maakohus jätnud arvesse võtmata tee kasutamise tava, st et Anne kinnistul asuvat

teed on avaldaja saanud tasuta kasutada vähemalt 45 aastat ning kasutab seda jätkuvalt.

Riigikohtu praktika kohaselt peab juurdepääsu mujale tegemiseks olema mõjuv põhjus. Sellised

mõjuvaid põhjuseid maakohtu lahendist ei nähtu.

Kolmandaks on maakohus ebaõigesti lähtunud sellest, et avaldaja soovib piiramatut

juurdepääsu. Avaldaja soovib juurdepääsu ühe pere vajadusteks, ehk määrata juurdepääs ühele

sõiduautole, jalgratastele ning jalakäijatele.

Neljandaks on tegemist kõva aluspinnase ja drenaažiga sõiduteega. Maakohtu hinnang tee

seisundile põhineb avaldaja poolt esitatud fotodest, millest kohus järeldas, et uue tee ehitamine

on vajalik. Fotodelt ei nähtu maakohtu väidetud rattarööpaid, vaid tavapärane sõidujälg.

Maakohtul tulnuks fotode hindamise asemel rakendada uurimisprintsiipi ning korraldada

paikvaatlus koos vastava eksperdi kaasamisega.

Viiendaks on maakohus teinud ebaõige järelduse, et vaidlusalune tee vajab korda tegemist ja

korras hoidmist, mis on puudutatud isikutele I ja II liigselt koormav. Maakohus on arvestanud

Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamuse ja hinnapakkumisega, kuid jätnud

tähelepanuta Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori arvamuse ning Tori Vallvalitsuse

seisukoha. Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamus on tõendina ebausaldusväärne, sest

ei kajasta tegelikke asjaolusid. Vaidlusaluse tee all on drenaaž, mistõttu ei saa väita, et teele

tuleks rajada dreenkiht.

Kuuendaks tuleb juurdepääsutasu määramisel arvestada tee kasutamise mõistlike kuludega,

mitte puudutatud isikute sooviga ideaalse tee rajamiseks. Avaldaja tugineb Aktsiaseltsi Eesti

Teed ehitusdirektori ning Tori Vallavalitsuse arvamusele, et kogu ulatuses ei ole pinnasekihti

vaja eemaldada, mistõttu tee korrashoiule võib kuluda 50–60 eurot aastas.

Maakohus on eksinud proportsioonide määramisel. Maakohus ei arvestanud, et puudutatud

isikud I ja II on avaldanud soovi kasutada teed ehitustegevuseks raskeveokitega, mistõttu võiks

avaldaja osa tee kuludest olla 1/4 ja puudutatud isikute osa 3/4. Arvestades, et avaldaja kasutaks

teed 1/4 ulatuses, siis on aastase tasu suurus avaldajale 13,60 eurot. Kui niitmise kulu jääb

puudutatud isikute I ja II kanda, siis oleks avaldaja osa 18,10 eurot. Kui kohus leiab, et teed

kasutatakse võrdselt, siis on vastavateks summadeks (niitmine avaldaja poolt) 27,20 eurot ja

(niitmine puudutatud isikute poolt) 36,20 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et tee kuludele

6 (9)

lisanduks talihooldus ca 300–450 eurot. Tori Vallavalitsuse seisukohast nähtuvalt teostab vald

talihooldust. Kui kinnistul kedagi ei ela, siis pole vaja ka vaidlusalust teed igapäevaselt

kasutada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse 3. jaanuaril 2019 menetlusse. Puudutatud isikud I ja II

vaidlesid määruskaebusele vastu. Tori Vallavalitsus määruskaebusele seisukohta ei esitanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 21. jaanuari 2019 määrusega

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud menetluslikud taotlused.

Määruskaebuses taotleb avaldaja vaatluse korraldamist eksperdiga, asja läbivaatamist

kohtuistungil ja OO tunnistajana ülekuulamist. Avaldaja põhistab taotlust järgmiselt. Maakohtu

hinnang tee seisukorrale tuleneb fotodest, mis on koosmõjus puudutatud isikute I ja II asjatundja

arvamusega viinud ebaõige järelduseni. Uurimisprintsiibist tulenevalt oleks maakohus pidanud

välja selgitama, milline asjatundja arvamus vastab tegelikule olukorrale ning korraldama

vaatluse. Samuti on vajalik tunnistaja ülekuulamine, kes saab anda selgitusi tee ajaloo,

juurdepääsu kasutamise tava ja vajalike kulude kohta. Asja läbivaatamine kohtuistungil on

vajalik tunnistaja ülekuulamiseks, sest maakohus on asjaoludest ebaõigesti aru saanud.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata.

9.1. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse ja uurimisprintsiibi täitmata jätmist. Kuigi

hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne

selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises (vt Riigikohtu

3. oktoobri 2018 määrus asjas nr 2-16-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma

menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning juurdepääsuasja lahendamisel tuleb kõik

asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua siiski menetlusosalistel.

Kolleegiumi hinnangul peab menetlusosaline maakohtu menetluses kõik olulised asjaolud

kohtu ette tooma ja neid ka tõendama. Ekspertiisi määramine eeldab vastavat taotlust (TsMS §

293 lg 1). Avaldaja maakohtus ekspertiisi ega vaatluse korraldamist ei taotlenud. Kuigi kohus

võib vaatluse korraldada ka omal algatuses, siis ringkonnakohtu ette toodud asjaoludel ei saa

maakohtule ette heita vaatluse korraldamata jätmist (TsMS § 291 lg 1). Tegemist oli maakohtu

kaalutlusotsusega, millesse ringkonnakohus ei pea vajalikuks sekkuda, sest diskretsiooni piire

pole ületatud. Vaatluse korraldamine omab tähtsust siis, kui menetlusosaline toob

määruskaebuses välja asjaolud, mille alusel saab jõuda veendumusele, et vaatluse korraldamisel

oleks kohtu järeldus kujunenud teistsuguseks. Praeguses asjas leidis maakohus, et tee

seisukorda saab hinnata fotode põhjal ning ei pidanud kohtu ette toodud asjaoludel vaatluse

korraldamist vajalikuks.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus taganud, et asja lahendamiseks oleksid olulised

asjaolud välja selgitatud. See nähtub 11. oktoobri 2018 eelistungi protokollist, kus maakohus

tegi menetlusosalistele ettepaneku esitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, mis

aitaksid kohtul hinnata poolte huve olemasoleva juurdepääsu tee kasutamisel ja uue tee

rajamisel, sh tuua välja olemasoleva tee korrashoiu kulutused (tl 98–101). Maakohus on mh

esindajate ja menetlusosaliste juuresolekul uurinud kohtule esitatud fotosid (tl 83–84), mistõttu

pidi avaldajale olema teada, milliste tõendite põhjal hindab maakohus tee seisukorda.

Kokkuvõtvalt

on

maakohus

asjaolude

väljaselgitamisel

rakendanud

kõrgendatud

selgitamiskohustust. Asjaolu, et avaldajale ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolud

7 (9)

meeltmööda, ei anna alust taotleda uute tõendite vastuvõtmist ja kogumist. Menetlusosaline on

kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada

(TsMS § 200 lg-d 1 ja 2).

9.3. Ringkonnakohus ei ole seotud avaldaja taotlusega vaadata asi läbi kohtuistungil. Kohus

võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). TsMS 61¹.

peatükk ei näe ette, et juurdepääsuasja peab läbi vaatama kohtuistungil. Lisaks sellele on

maakohus asja arutanud vahetult menetlusosaliste esindajate osavõtul kohtueelistungil, millest

said osa võtta ka menetlusosalised.

Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide juurdepääsutee määramata

jätmisel tehtud kaalutlusvigadest. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Riigikohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et määrates juurdepääsu avalikult

kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega,

milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 määrus asjas nr 3-2-

1-31-17, p 11 ja selles viidatud lahendid).

Määruskaebuse lahendamisel arvestab kolleegium, et valitseva ja teeniva kinnisasja

omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema

astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab,

et maakohus ei ole avaldaja taotluse rahuldamata jätmisel diskretsiooni piire ületanud, samuti

ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohus ei ole võtnud arvesse tee kasutamise

tava. Maakohus arvestas nimetatud asjaolu menetlusosaliste vastandlike huvide kaalumisel

ning leidis, et kuna Tominga kinnistu asub avaliku tee ääres, siis on avaldajal võimalik pääseda

kinnistul asuvate hooneteni üle oma kinnisasja. Asjaolu, et uus tee tuleb avaldajal alles rajada,

ei kaalunud praeguses asjas avaldaja huvi puudutatud isikute I ja II õiguste võimalikust

kitsendusest üles. Riigikohus on 16. juuni 2016 asja nr 3-2-1-180-15 määruse p-s 48 pidanud

tava säilitamise all silmas seda, et AÕS § 156 lg 1 eesmärgiks on säilitada tavana

väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei

ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Praeguses asjas tuleb tava

arvesse võtmisel lähtuda sellest, et maakohus hindas juurepääsutee määramisel kahte

võimalikku varianti – juurdepääs avaldaja enda kinnisasja piires või olemasolev ühendus üle

puudutatud isiku I kinnisasja. Maakohus on lõppjärelduseni jõudnud kõiki tõendeid ja

menetlusosaliste huve igakülgselt kaaludes ega ole menetlusõiguse norme rikkunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asja lahendamisel lähtunud juurdepääsutee

seisundist. Kohus ei saa juurdepääsu määrata nii, et selle tulemuseks on kahju tekkimine

koormatava kinnisasja omanikule või kolmandatele isikutele (vt Riigikohtu 9. juuni 2017

määrus asjas nr 3-2-1-31-17, p 12). Kolleegium ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et tal on

õigus tee kordategemise kulusid kandmata kasutada tasuta olemasolevat juurdepääsuteed

(hinnanguliselt 5 aastat), kuni see muutub läbimatuks (vt Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori

arvamus). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et koormataval

kinnisasjal asuva tee seisund ei võimalda juurdepääsu avaldaja taotletud viisil ning selle korda

tegemise kulud on suuremad, kui uue tee rajamine üle avaldaja enda kinnisasja. Samuti nõustub

8 (9)

ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tee hooldamine avaldaja huvides on puudutatud

isikuid I ja II liigselt koormav.

Tori Vallavalitsuse seisukohast tulenevalt on uue tee rajamine üle avaldaja kinnisasja

maakorralduslikult võimalik (tl 103–104). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

põhjendatud on uue juurdepääsutee rajamine üle avaldaja kinnisasja. Uue tee rajamise ja

olemasoleva juurdepääsutee seisukorra osas kordab avaldaja määruskaebuses oma varasemas

menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast.

Maakohus on neid avaldaja väiteid määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on Aktsiaseltsi Eesti Teed ehitusdirektori arvamuse

esitanud 26. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisana (tl 107–109). Kuigi maakohus on

nimetatud tõendi vastu võtnud ja hinnanud, siis toimikus ei ole seda dokumenti paberkandjal.

Ringkonnakohus saab nimetatud vea kõrvaldada ning võtab nimetatud menetlusdokumendi

lisad füüsiliselt asja juurde (asjatundja arvamus ja menetlusosaliste esindajate kirjavahetus, tl

196–200).

Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning leidnud, et Aktsiaseltsi Eesti Teed

ehitusdirektori arvamus ei haaku teiste asjas esitatud tõenditega (fotod), mistõttu tuvastas tee

seisukorra Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamuse ja fotode põhjal (vaidlustatud

määruse p 5.3). Kolleegiumi hinnangul ei ole Aktsiaseltsi TREF Nord ehitusdirektori arvamus

vastuolus tegeliku olukorraga, sest drenaažitorustiku olemasolu ei taga tee ohutut kasutamist,

sest fotodelt nähtuvalt on tegemist madala pinnasteega (fotod, tl 83–84). Maakohus on esitatud

ja kogutud tõendeid hinnanud kolleegiumi arvates kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning

on oma järeldusi määruses TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Määruskaebuse väite kohaselt on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust.

Kolleegiumi arvates on selline etteheide põhjendamatu. Esiteks, maakohus on määruses

avaldaja poolt esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu avaldaja

esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid, samuti põhjendanud

tõendi arvestamata jätmist (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohus

ei ole asja materjalide põhjal määruskaebuses väidetud menetlusõiguse normide olulisi

rikkumisi tuvastanud.

Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata, ei muutu ka menetluskulude

jaotus ega kindlaks määratud kulud esimese astme kohtus.

Ringkonnakohtu määruskaebemenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi

avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud.

Puudutatud isikute I ja II apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuleb rahuldada. Puudutatud isikud I ja II palusid mõista apellatsiooniastme menetluskulude

katteks välja 180 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus puudutatud isikute I ja II

esindajal õigusteenuse osutamiseks 2 tundi hinnaga 75 eurot (käibemaksuta) tunnis

(määruskaebuse kohta seisukoha koostamine ja esitamine).

Kolleegium leiab, et võttes arvesse avaldaja määruskaebuse mahtu, on taotluses esitatud

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Avaldajalt tuleb puudutatud

isikute I ja II kasuks solidaarselt välja mõista 180 eurot (käibemaksuga).

Lisaks tuleb puudutatud isikute I ja II taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka

viivis menetluskuludeltVÕS § 113 lg 1 teise lause järgi.

TsMS § 6186 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

9 (9)

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest