1-17-11470/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-11470

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-11470

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kohtuasi Tallinna Vangla tingimisi esitatud materjalid S.E enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.E

(ik XXX; viibib Tallinna Vanglas) :

Kohtuistungi toimumise aeg, 18.02.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada

katseajaga kuni S.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

08.02.2020. a

Tallinna Vangla Ida-Harju ning määrata ta selleks tähtajaks

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada S.E katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud

-

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) XXX; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada

S.E suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

4. S.E-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5.

S.E vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja . S.E-le

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 11.01.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava

S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 13.12.2017. a kohtuotsusega tunnistati S.E süüdi

KarS § 423

1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 1

(üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 12.12.2017 on 08.02.2020. a. . a ja lõpp

S.E loomustusest nähtub kohta kinnipidamisasutuses koostatud ise , et isikut on

kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda.

Vägivallaga seotud kuritegusid toime pannud ei ole. Soodusteguriks on halb majanduslik olukord, nõrk probleemide lahendamise oskus ja ükskõiksus normide suhtes. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleva vangistuse ajal programmilisi sekkumisi ei ole olnud. Kinnipeetav töötas Tallinna Vanglas XXX. Alates 12.04.2018 on ta paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse ning alates 19.04.2018 töötab ta väljaspool avavanglat ettevõttes

J S - OÜ. Kord kvartalis toimuvad inspektor kontaktisikuga vestlused ITK täitmisest.

Avavanglas olles käib kinnipeetav lühiajalistel väljasõitudel elukaaslase juures ning väljasõidud on möödunud probleemideta. Alates 18.12.2018 on isik Töötukassas arvel tööotsijana. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama XXX. Tegemist on kahetoalise väga heas seisukorras oleva üürikorteriga, kus elab kinnipeetava elukaaslane. Iselo isikul on vabanedes S omustusest nähtub, et võimalus jätkata töötamist ettevõttes J OÜ, kus ta töötab ka käesoleval hetkel väljaspool avavanglat. Isik maksab töötasust haginõudeid.

S.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha

S.E vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et

S.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.E

– tema käitumist nii kuriteo isikut iseloomustavad andmed

toimepanemisele eelnenud ajal, sellel a

jal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja

2 kuud vangistust ning t vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab ema käitumine

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on S.E olemas ka kindel elu-

ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.E, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/