2-17-7426/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse teatavaks tegemise aeg

22. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7426

Tsiviilasi

CityHaldus OÜ hagi Aktsiaseltsi Ekast vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4572,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

CityHaldus OÜ

(registrikood

10952612), lepinguline esindaja Alar Salu

Kostja

(vastustaja)

Aktsiaselts Ekast

(registrikood

10448523), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait

Kaarma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata CityHaldus OÜ apellatsioonimenetluses esitatud taotlus

dokumendi vastuvõtmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus CityHaldus OÜ kanda.

5. Rahuldada

Aktsiaseltsi

Ekast

apellatsioonimenetluse

kulude

suuruse

kindlaksmääramise ja CityHaldus OÜ-lt väljamõistmise taotlus osaliselt.

6. Mõista CityHaldus OÜ-lt Aktsiaseltsi Ekast kasuks välja menetluskulu 275 eurot ja

viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

2 (6)

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. CityHaldus OÜ (hageja, valitseja) esitas Harju Maakohtule 11. mail 2017 hagi

Aktsiaseltsi Ekast (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3133,72 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 47,86 eurot ja alates 4. maist 2017 viivise 0,07% päevas kuni

kohustuse täitmiseni.

Pärast hagi esitamist tegi hageja kostja nõude osas tasaarvestuse, mille tulemusena jäi hageja

põhinõudeks kostja vastu 1106,08 eurot. 25. septembril 2017 suurendas hageja kostja vastu

esitatud nõuet, mille tulemusena oli kostja vastu esitatud põhinõue 1557,69 eurot,

1. septembri 2017 seisuga viivis 90,81 eurot ja edasiulatuv viivis 0,07% päevas kuni kohustuse

täitmiseni. 15. oktoobril 2017 suurendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, mille tulemusena

on kostja vastu esitatud põhinõue 3633,19 eurot, 31. augusti 2017 seisuga viivis 138,75 eurot

ja edasiulatuv viivis 0,07% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt valiti hageja 17. veebruaril 2014 Tallinnas Pallasti tn 50 korteriomanike

(edaspidi elamu) üldkoosolekul elamu valitsejaks. Hageja hakkas realiseerima valitseja õigusi

ja kohustusi ning teostas korteriomanike tahet mh Eesti Vabariigi standardist EVS 807:2010

„Kinnisvara Korrashoid“ lähtuvalt. 1. aprillil 2015 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul

elamu 2015–2016 majanduskava, valiti majanõukogu ning vaadati üle kodukord.

20. juunil 2016 toimunud korteriomanike üldkoosolekul esitas hageja aruandluse 2015. aasta

majandusaasta osas ning kinnitati 2016–2017 majanduskava.

Hageja edastas kostjale arved majanduskava ning tarbitud kommunaalteenuste alusel.

Korteriomandi seaduse (KOS, kehtiv kuni 31. detsember 2017) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt on

korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi

majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Kostja on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18

omanik. Kostja on arveid tasunud osaliselt.

Hageja tugineb mh Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsusele asjas nr 3-2-1-163-14 ja selle p-s 13

avaldatud seisukohale, et kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole isikuks,

kes saaks olla kohtumenetluse pooleks. Seega nõuet täites ühisusele, tuleb see täita valitsejale

ning hagejal on valitsejana õigus nõuda kostjalt enda nimel kohtu kaudu võlgnevuse tasumist.

Hageja tugineb KOS § 21 lg 2 p-le 1 ja 5. Lisaks on korteriomanikud andnud

17. veebruari 2014 üldkoosolekul kinnitatud kodukorra p 5.5 c) alusel hagejale volituse

kohtumenetluseks ning täiendava volituse 1. oktoobri 2015 erakorralisel üldkoosolekul.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja on esitanud hagi enda nimel ja nõuab kostjalt raha maksmist endale. Hagejal puudub

kostja vastu nõue, mida reaaliseerida. Samasugusele järeldusele jõudis Tallinna

Ringkonnakohus 21. detsembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-122318. Juhul, kui hagejal

siiski on enda nimel õigus esitada kohtulik nõue, puuduks hagejal nõudeõigus tulenevalt sellest,

et vahepeal on muutunud hageja staatus kostja suhtes. 28. juunil 2017 korteriomanikele

saadetud teavitusega tagandas hageja ennast maja valitsemisest alates 1. augustist 2017. Seega

puudub hagejal nõudeõigus mh ka põhjusel, et tema majavalitseja staatus on tema enda poolt

alates 1. augustist 2017 lõpetatud.

Kostja on täiendavalt seisukohal, et hageja nõue on tõendamata.

Maakohtu otsus

3 (6)

3. Maakohus jättis 29. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1815 eurot

(käibemaksuta) ning kohustas hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja valiti 17. veebruaril 2014

korteriomanike üldkoosolekul elamu valitsejaks; 1. aprillil 2015 kinnitati korteriomanike

üldkoosolekul elamu 2015–2016 majanduskava, valiti majanõukogu ja vaadati üle kodukord;

kostja on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18 omanik; 20. juunil 2016 toimunud korteriomanike

üldkoosolekul esitas hageja aruandluse 2015. aasta majandusaasta osas ning kinnitati 2016–

2017 majanduskava; hageja edastas korteriomanikele arveid majanduskava ning tarbitud

kommunaalteenuste alusel; kostja ei ole täies ulatuses arveid tasunud.

Pooled vaidlevad mh selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Maakohus rahuldas

kostja taotluse TsMS § 449 lg 1 alusel hageja nõudeõiguse olemasolu kohta vaheotsuse

tegemiseks.

Maakohtu hinnangul on 17. veebruari 2014 üldkoosoleku protokolli ja selle lisadega tõendatud

hageja valitsejaks nimetamine ja hagejale volituste andmine korteriomandite omanike

esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste

tegevuste korraldamisel alates 3. märtsist 2014. Kodukorra p 5.5 a) ja c) järgi on valitsejale

antud õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja

rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega

volitatud ulatuses (vastavalt KOS § 21 lg-le 2). 1. oktoobri 2015 erakorralise koosoleku

protokolliga otsustas üldkoosolek anda hagejale kui valitsejale KOS § 21 lg 2 kohase

volitusnormi esindada kohtus korteriomanikke.

Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus nõuda

võlgnevuste maksmist oma nimel ja endale. Korteriomanike üldkoosolekul valitseja

nimetamise ja majanduskava kinnitamise otsustest ei tulene hagejale KOS § 21 lg 2 p-s 5

sätestatud õigust oma nimel hagi esitada, kuivõrd see läheks vastuollu 17. veebruari 2014 ning

1. oktoobri 2015 üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega anda hagejale volitus esindada

kohtumenetluses korteriomanikke.

Hageja ei ole alates 1. augustist 2017 Pallasti tn 50 elamu valitsejaks ja ei saa esitada hagi

korteriomanike valitsejana. Kuna hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, siis on tegemist

lõppotsusega ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas 3. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks.

Esiteks puudub vaidlustatud otsuses tõendite igakülgne ja täielik analüüs. 17. veebruari 2014

üldkoosolekul kinnitatud kodukorra p 5.5 c) alusel anti hagejale volitus esitada kohtus ja

kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Vaidlustatud otsuse

tuvastatud asjaolude loetelust on puudu fakt, et korteriomanikud otsustasid 1. oktoobri 2015

üldkoosolekul anda hagejale volitus kostjalt hagimenetluses võlgnevuse sissenõudmiseks.

Seega on hagejale 1. oktoobri 2015 üldkoosoleku otsuse alusel antud täiendav volitus esindada

majaühisust kostja vastu hagimenetluses.

Teiseks pole korteriomanikud hagejale antud volitust tagasi võtnud. Hagiavaldus on esitatud

ajal, mil hageja oli elamu valitseja ning hagiavalduse aluseks on periood, mis samuti ühtib

hageja valitsemisajaga. Kuna hageja tegutses kohtus majaühisuselt saadud volituse alusel, ei

ole volitus TsMS § 225 lg 1 mõttes lõppenud. See ei lõppenud ka korteriühisuse lõppemisega.

4 (6)

Kolmandaks on hagejal valitsejana õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu võlgnevuse tasumist.

Hageja tugineb mh Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsusele asjas nr 3-2-1-163-14 ja selle p-s 13

avaldatud seisukohale, et kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole isikuks,

kes saaks olla kohtumenetluse pooleks.

Erialakirjanduses tuleb pidada üheks põhjalikumaks käsitluseks PP 2010. aasta väitekirja, kus

p-s 3.3.3.1 kirjeldatakse ühisuse osalemist kohtumenetluses. Viidatud doktoritöö punkt ühtib

Riigikohtu seisukohtade ja vaidlusele kohaldatava seadusega.

Viiendaks lähevad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 2 järgselt

korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Hageja on korduvalt

pakkunud Tallinn, Pallasti tn 50 korteriühistule võtta üle nõude menetlemine. Isegi juhul, kui

arvata hageja volitused lõppenuks, võib hageja nõude aluseks olla VÕS § 1041, sest hageja

finantseeris korteriühisuse majandus- ja halduskulusid ulatuses, milles kostja oma kohustusi ei

täitnud. Valitseja poolt igapäevastele tarnijatele tasumata jätmine või osaline tasumine oleks

tähendanud teenuse osutamise katkestamist majaühisusele.

Kostja vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2¹ tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Maakohus on hageja nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks teinud TsMS § 449 lg 2 alusel

vaheotsuse. Kuna maakohus hageja nõudeõiguse olemasolu ei tuvastanud, tegi ta lõppotsuse.

8. Esmalt lahendab kolleegium hageja menetlusliku taotluse.

Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega PP 2010. aasta väitekirja. Saab eeldada, et hageja

taotleb selle dokumendi materjalide juurde võtmist. Hageja soovib väitekirjale tuginedes

põhistada oma õiguslikku käsitlust hagejal nõudeõiguse olemasolu kohta.

Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja poolt esitatud dokument jätta asja juurde võtmata, sest

tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 mõttes. Kuna dokument esitati elektrooniliselt, puudub

vajadus seda füüsiliselt tagastada (II kd, tl-d 7–136).

9. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud

menetlusõiguse norme, tuvastades, et hagejale kui valitsejale ei tulene KOS § 21 lg 2 p 5 alusel

õigust oma nimel hagi esitada korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja

majanduskava kinnitamise kohta tehtud otsuste alusel ning hageja ei ole tõendanud, et tal oleks

korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus praeguse kohtuliku nõude esitamiseks.

Kuna vaidlus puudutas võlgnevuse sissenõudmist, mis tekkis enne 31. detsembrit 2017, siis on

maakohus õigesti kohaldanud enne 31. detsembrit 2017 kehtinud KOS-i sätteid.

10. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu

otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea

kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata (TsMS § 654 lg 6). Vastusena

käsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et need ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

11. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud erinevatele Riigikohtu lahenditele ning leidnud,

et maakohus on jätnud eeltoodud praktika täielikult kõrvale ning üllatavalt jõudnud järeldusele,

et hagejal nõudeõigus puudub. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.

5 (6)

Tõsi, kohtupraktikas on välja toodud erinevaid õiguslikke aluseid, mis võiksid anda valitsejale

oma nimel hagi esitamise õiguse. Samas tuleb hagejal välja tuua asjaolud, viidetega asjas

esitatud tõenditele, mis võimaldaksid kohtul tuvastada, millise õigussuhte raames on

vaidlusaluse elamu korteriomanikud kaasomandi valitsemisega seotud õigussuhted

korraldanud ja kellel on sellest tulenevalt õigus korteriomandite omanikelt elamu haldus- ja

kommunaalkulude väljamõistmiseks hagi esitada. Ringkonnakohus palus hagejal eeltoodud

asjaolusid täpsustada (vt 8. jaanuari 2019 määrus, II kd, tl-d 148–149).

11.1. Esmalt viitab hageja 17. veebruari 2014 korteriomanike üldkoosoleku protokollile.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud protokollist mingit õiguslikku alust, mis annaks

järeldada hageja nõudeõiguse olemasolu. Nimetatud üldkoosolekul on korteriomanikud

otsustanud (p 7), et annavad hageja juhatuse liikmele Heikki Linnule volitused korteriomandite

omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“

kohaste tegevuste korraldamisel alates 3. märtsist 2014 (I kd, tl 5). Tõendamata on hageja väide,

et nimetatud volitusnormi alusel sai hageja sõlmida kolmandate isikutega lepinguid enda nimel,

kuid korteriomanike arvel. Üldist käsunduslepingu olemasolu või käsunduslepingulisest suhtes

tulenevat eraldi lepingulist suhet kommunaalteenuse või remonttöö saamiseks kolleegium

hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastanud ei ole.

11.2. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja poolt sissenõutava võlgnevuse periood alates

2015. aasta lõpust kuni 31. augustini 2017. Seega saavad asjakohased olla 2015–2016 ja 2016–

2017 aastate kohta kinnitatud majanduskavad.

Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-122318 on

tuvastatud, et hagejal ei tulene oma nimel hagi esitamise õigust 2015–2016 majanduskavast (I

kd, tl-d 82–83 pöördel). Ka maakohus on nimetatud otsusele viidanud, kuid jätnud arvestamata

TsMS § 457 lg 1 kohaldamisega. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik

osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel,

kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus on 21. detsembri 2016 kohtuotsuse põhjenduste

p-s 8 tuvastanud, et 2015–2016 majanduskavast hagejale õiguslikku alust nõude esitamiseks ei

tulene. Kuna hagi esitamise õigusliku aluse olemasolu oli kostja vastu eitatud hagi

rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam

TsMS § 457 lg 1 järgi teises kohtumenetluses vaielda (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus asjas

nr 3-2-1-129-11, p 14).

Kolleegium leiab, et hageja poolt viidatud 2016–2017 majanduskavast ei nähtu õiguslikku

alust, mis annaks hagejale oma nimel hagi esitamise õiguse (I kd, tl-d 23–33). Oluline on

siinjuures viidata korteriomanike 1. oktoobri 2015 üldkoosoleku otsusele, millega anti hagejale

volitus üksnes esindada ühisust kostja vastu nõude esitamisel (I kd, tl 56 ja pöördel).

11.3. Hageja väidab, et kuna majanduskavade kohaselt remondifondi ei moodustatud, viidates

17. veebruari 2014 üldkoosoleku protokolli p-le 6, siis pidi kulud katma komisjonärina tegutsev

valitseja, kes võis seejärel nõuda kohustuse täitmist endale. Asjaolu, et remondifondi ei kogutud

2014. aastal, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest hageja nõuab kostjalt 2015. aasta lõpust

tekkinud võlgnevust. Hageja poolt esitatud 2016–2017 majanduskavast ei nähtu, et valitsejal

oli majanduskava ellu viimiseks oma nimel õigus selleks kohtulikke nõudeid esitada.

12. Kuna hagi jääb rahuldamata, jääb muutmata ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.

6 (6)

13.1. Kostja esindaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1100 eurot, mis koosneb

esindaja kulust 10 tunni eest tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta).

Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab

kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

13.2. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi teise menetlusosalise lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et taotluses

esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Arvestades asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide

sisu, siis ei ole osaliselt põhjendatud apellatsioonkaebuse vastuse ja lõpliku seisukoha

koostamise ajakulu. Kostja on ringkonnakohtu menetluses korranud väga lühidalt juba varem

esitatud seisukohti. Põhjendatud ajakulu on: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse

koostamine 2 tundi ning kirjaliku seisukoha koostamine 0,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on

kostja esindaja tööühiku hind 110 eurot TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 275 eurot.

Lisaks tuleb kostja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest