1-09-11152/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.detsember 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.detsember 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11152 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Z.V süüdistus KarS § 199 lg.2 p.7, 8, 9 ja § 215 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 6.oktoober 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.V Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav Z.V (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Merike Borunova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 6.oktoobrist 2009.a. Z.V suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

6.oktoobri 2009.a. kohtuotsusega otsustas Harju Maakohus süüdi mõista Z.V KarS § 199 lg.2 p.8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6

kuud vangistust.;KarS § 215 lg.2 p.1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 kuud

vangistust. KarS § 64 lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 21.05.2007.a. Harju

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 21 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja kandmise alguseks 06.02.2009.a.

Z.V suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagid ja mõista Z.V-lt välja:

• M. S.’i kasuks 12 118.00 krooni:

• A. R.’i kasuks 24 070.00 krooni;

• K. S. kasuks 3270.00 krooni;

• B. OÜ kasuks 3000.00 krooni.

KrMS § 175; § 179 alusel välja mõista Z.V-lt sundraha 6525.00 krooni

ja kaitsjatasu 1363.40 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

KarS prg. 199 lg 2 p.8,9 järgi mõisteti Z.V süüdi selles, et tema

- ajavahemikul 24.10.2008 – 26.10.2008 aknaklaasi lõhkumise teel tungis

sisse Tallinnas, XXXXXXXXXX XX-X asuvasse korterisse, kust võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis M. S.’ile kuuluvat vara kokku 8118.00 krooni väärtuses.

- öösel vastu 05.02.2009.a. koos kriminaalmenetluses tuvastamata isikuga

lukustamata ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXXXX XX-XX

asuvasse korterisse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

3

eesmärgil võttis A. R.’ile ja K. S. kuuluvaid asju, tekitades A. R. kahju summas 17 300.00 krooni ja K. S.’le summas 70.00 krooni.

- öösel vastu 05.02.2009.a. avades autoukse korterist aadressil XXXXX XX-

XX, Tallinn, varastatud sõiduauto Opel reg.nr XXX XXX süütevõtmega,

tungis sisse aadressil XXXXX XX Tallinnas maja kõrvale pargitud sõiduautosse Opel reg. nr XXX XXX, kust võõra vallasaja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis A. R.’ile ja H. I. OÜ-le kuuluvaid asju, tekitades vargusega A. R.’ile varalist kahju summas 100.00 krooni ja H. I. OÜ-le kahju summas 765.82 krooni.

- öösel vastu 05.02.2009.a. viibides ärandatud sõiduautos SAAB reg.nr

XXX XXX, võttis autost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil K. S.’le kuuluvat vara, tekitades vargusega K. S.’le varalist kahju summas 3200.00 krooni

- 05.02.2009.a. kella 04.52 paiku kasutades korterist aadressil XXXXX XX-

XX, Tallinn, varastatud A. R.’ile kuuluvat SEB panga krediitkaarti, võttis

sularahaautomaadist EYP00222 Toompuiestee 37 Tallinnas, A. R.’i kontolt 6000.00 krooni, tekitades vargusega A. R.’ile varalist kahju selles summas.

- 06.02.2009.a. kella 00.11 paiku kasutades korterist aadressil XXXXX XX-

XX, Tallinn, 05.02.2009 varastatud H. I. OÜ-le kuuluva kontori

võtmetekimpu 3 võtmega, avades ukse tungis sisse võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXXXXXX XX-XX

asuvasse kontoriruumi ja püüdis varastada H. I. OÜ-le kuuluva

videokonverentsi seadet Asus AiGuru maksumusega 4224.00 krooni,

arvutikotti maksumusega 300.00 krooni, 2 IBM laptopi laadijat ja

kõrvaklappe üldmaksumusega 1800.00 krooni, mappi maksumusega

50.00 krooni, kuid ei viinud kuritegu lõpuni sõltumata tema tahtest, kuna

turvaekipaaži töötajad pidasid ta kinni ja varastatud asjad üldmaksumusega 6374.00 krooni tagastati kannatanule.

KarS prg.215 lg 2 p.1 järgi on Z.V mõistetud süüdi selles, et tema

öösel vastu 05.02.2009.a. avades autoukse korterist aadressil XXXXX XX-XX, Tallinn, varastatud sõiduauto SAAB reg.nr XXX XXX originaalvõtme integreeritud

puldiga, tungis sisse aadressil XXXXX XX Tallinnas maja kõrvale pargitud

sõiduautosse SAAB reg.nr XXX XXX mis kuulub D. B. AS Eesti Filiaalile,

vastutavaks kasutajaks on B. OÜ ja kasutajaks on K. S., omavoliliselt ajutiselt

kasutas antud autot maksumusega 205 000.00 krooni, lahkus autoga

sündmuskohalt ja jättis auto Tallinnas XXXXXX XX asuva maja juurde, kus ta hiljem avastati politsei poolt, tekitades auto omavolilise ajutise kasutamisega kahju B. OÜ-le summas 12 857.00 krooni.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav temale mõistetud vangistuse vähendamist kasvõi 1 või 2 kuu võrra, sest siis ta saab tekitatud kahju varem

hüvitama hakata. Karistuse vähendamisel palub arvestada seda, et ta on oma

4 süüd puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti peab ebareaalseks seda, et tal tuleb 6

jooksul hüvitada vabatahtlikult menetluskulud kuna see ei ole vanglas olles võimalik. Taotleb selles osas tähtaja pikendamist.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks alus puudub.

Z.V-le mõistetud karistusse puutuvalt märgib kohtukolleegium, et vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude, s.o. 7 kuriteoepisoodi eest on

mõistetud Z.V-le lühimenetluse sätteid kohaldades ärakandmiseks 1

aastane vangistus. Sisuliselt tähendab see seda, et Z.V on koheldud karistusõiguslikult leebelt ja temale mõistetud karistuse kergendamiseks puudub

arvestatav alus. 6 kuud ja 21 päeva on kogu liitkaristusest aga eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis kuulub obligatoorselt

juurde liitmisele vaidlustatud maakohtu otsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistusele. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks mõistetav

karistus saab olla ainult vangistus ja miks see tuleb ka reaalselt ära kanda.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Süüdistatava

poolt apellatsioonis esile toodud kergendava asjaoluga , s.o. puhtsüdamliku

kahetsusega on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud ning see

väljendub mitte ainult mõistetud karistusmääras vaid see on ka selgesõnaliselt

otsuses ära märgitud. Asjaolusid, millised annaksid aluse kergendada

Z.V-le maakohtu poolt mõistetud karistust, ei ole apellatsioonikohus tuvastanud.

Mis puudutab maakohtu otsusega antud menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks määratud tähtaega, siis selles osas märgib kohtukolleegium järgmist.

Täitemenetluse seadustiku prg. 25 lg 1 sätestab, et, kui seaduses ega

kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui

30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Seega annab Täitemenetluse seadustiku prg. 25 kohtule võimaluse määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Täitemenetluse seadustiku prg.-s 25 ei ole reguleeritud, mis ajast hakkab kulgema kohtu poolt

määratud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtupraktikas on

lühiajaliste vangistuste puhul loetud selle tähtaja kulgemise alguseks karistuse

kandmiselt vabanemise päev. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist sedavõrd lühiajalise e. mõnekuulise vangistusega, et oleks võimalik siduda täitedokumendi

vabatahtlikuks hüvitamiseks antava tähtaja algus süüdistatava poolt vanglast

5 vabanemise ajaga. Ka ei ole vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaeg – 6 kuud

– ebamõistlikult lühike tähtaeg võrreldes mõningate lahenditega, kus selleks

tähtajaks on antud 1 kuu nagu põhimõtteliselt tuleneb ka Täitemenetluse

seadustiku prg.-st 25. Väide, et isik ei jõua otsuses määratud 6 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest menetluskulusid hüvitada, ei anna kohtukolleegiumi arvates samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile. Ka on võimalik menetluskulude osadena tasumise võimalust

tõstatada täitmismenetluse käigus ja esitada sellesisuline taotlus täitmiskohtunikule.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 6.oktoobrist 2009.a. Z.V suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Malle Preimer