2-17-132183/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-132183 Tsiviilasi Dealership Invest OÜ hagi J K vastu raha tasumise nõudes Tsiviilasja hind 4822,85 eurot Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Dealership Invest OÜ (registrikood 12573161, aadress Karsti tn 9-5, 11625 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige A G (elektronpost XXX) Kostja J K (isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (elektronpost XXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kohtuistung 21.02.2019.a Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-17-132183 Dealership Invest OÜ (registrikood 12573161) loobumine hagist J K (isikukood XXX) vastu. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-132183. 3. Tagastada Dealership Invest OÜ-le (registrikood 12573161) 200 (kakssada) eurot järgmise menetluses tasutud riigilõivu arvelt: Dealership Invest OÜ (registrikood 12573161) poolt 03.05.2018.a Rahandusministeeriumi pangakontole tasutud riigilõiv 255,31 eurot. 4. Kanda tagastatav riigilõiv 200 (kakssada) eurot Dealership Invest OÜ (registrikood 12573161) arveldusarvele nr XXX (LHV Pank). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 6. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

2 (3) (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu menetluses on Dealership Invest OÜ (hageja) hagi J K (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hageja loobus hagist 21.02.2019 kohtuistungil. Kostja ei vaielnud 21.02.2019 kohtuistungil hagist loobumisele vastu ning kostja avaldas, et menetluskulude hüvitamist ei soovi. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist kontole, kust riigilõiv tasuti.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud 21.02.2019 kohtuistungil, mis protokolliti.

TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Hagist loobumise avaldus on esitatud kohtuistungil. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Kostja avaldas, et menetluskulude hüvitamist ei soovi.

3. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

4. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist kontole, kust riigilõiv

3 (3) tasuti. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku vähemalt 400 eurot. Kohus määrab sellest poole (200 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt esitatud taotlusele.

5. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Üldjuhul hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist (TsMS § 168 lg 4). Kohtu hinnangul on antud juhul õiglane poolte menetluskulude endi kanda jätmine. Kohus leiab, et seda soovivad pooled ka ise. Kostja avaldas 21.02.2019 kohtuistungil, et menetluskulude hüvitamist ei soovi. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik