3-18-572/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-572

Haldusasi

A.D. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13. detsembri 2017.

a otsuse ja 16. veebruari 2018. a vaideotsuse tühistamiseks

ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja A.D.

seaduslik esindaja L.D.

Vastustaja/apellant Sotsiaalkindlustusamet

esindaja Leila Siiroja

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

1. oktoobri 2018. a otsus muutmata.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt A.D. kasuks välja viisteist (15) eurot halduskohtule

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks.

3. Määrata apellatsioonimenetluses riigi õigusabi eest Advokaadibüroo LMP

vandeadvokaat Piret Pallole makstavaks tasuks kolmsada kuusteist (316) eurot 80

senti (sisaldab käibemaksu).

4. Asendada otsuse avaldamisel A.D. ja L.D. nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. märts 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13. detsembri 2017. a otsusega Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keeldus suunamast sügava

liitpuudega alaealist A.D. erihoolekande teenuse saamiseks AS-i Valga Haigla. SKA selgitas, et

kaebaja viibis AS-s Valga Haigla 20. oktoobrist 2014 kuni 30. novembrini 2017. Tema seaduslik

esindaja on korduvalt väljendanud rahulolematust teenuse osutamisega. AS Valga Haigla omakorda

on seisukohal, et kaebaja seadusliku esindaja tegevus (käitus personaliga ebaviisakalt, eiras haigla

kodukorda ja kokkuleppeid) häirib teenuse osutamist. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 71 lg 5

kohaselt valivad inimesele sobiva teenuse osutaja välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad

kokku SKA, õigustatud isik ja teenuse osutaja. AS Valga Haigla teavitas SKA-d, et lõpetab teenuse

osutamise, kuna neil ei ole võimalik luua tingimusi, millega seaduslik esindaja rahul oleks.

Kokkuleppe puudumise tõttu ei ole SKA-l õigust suunata kaebajat AS-i Valga Haigla.

Kaebajale pakuti teenust SA-s Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus, millest

keelduti.

2. 16. veebruari 2018. a vaideotsusega nr 1.1-12.3/32 jättis SKA rahuldamata kaebaja vaide

13. detsembri 2017. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uueks lahendamiseks

kohustamiseks.

3. 21. märtsil 2018 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada SKA

13. detsembri 2017. a otsus ja 16. veebruari 2018. a vaideotsus ning kohustada SKA-d välja andma

haldusakt kaebajale teenuse saamiseks AS-s Valga Haigla.

Kaebuse kohaselt tehakse suunamisotsus, kui riigieelarves on selleks vahendid ning on vaba koht

(SHS § 71 lg 1). See tingimused on täidetud. Varasemalt on osapoolte kokkulepped olemas olnud.

Puudub alus, mille esinemisel AS Valga Haigla võiks temaga sõlmitud halduslepingu järgi keelduda

teenuse osutamisest. SHS § 71 lg 5 ei anna teenuseosutajale õigust patsiente valida. Abi tuleb tagada

võimalikult lähedal kaebaja tegelikule elukohale või tema seaduslikule esindajale (SHS § 3 lg 1 p 6).

Kaebaja ema elab Valgas. Kaebaja suunamine ca 200 km kaugusele pole põhjendatud. Nõustuda ei

saa väitega, et kaebaja seadusliku esindaja tõttu on teiste patsientide ravi häiritud. Kaebaja

seaduslikule esindajale pole ühtegi kokkulepet allkirjastamiseks esitatud. AS Valga Haigla seadis

üksnes enda tingimusi, nt kaebaja tohtis last külastada üks kord kuus. Kaebajaga toimus detsembrist

2015 kuni septembrini 2017 erihoolekandeosakonnas viis traumat. Kolmanda trauma toimumisel

nõudis kaebaja seaduslik esindaja selgitusi.

4. Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et teenuse osutaja valitakse kolmepoolselt (SHS § 71 lg 5). Tegemist on

ööpäevaringse erihooldusteenusega SHS § 100 ja § 101 lg 3 mõttes. Kaebaja esindajal lasub aktiivne

kaasaaitamiskohustus, kusjuures tema tegevus on vaadeldav teenuse saaja tegevusena. Kaebaja

esindaja ei ole saavutanud AS-ga Valga Haigla kokkulepet. SHS § 71 lg 5 mõtteks on enne teenusele

suunamist osapoolte vahel konsensuse saavutamine. Seletuskirja kohaselt on teenuse osutaja ühise

väljavalimise eesmärk leida isiku soovidele ja vajadustele vastav sobivaim teenuse osutaja ning

leppida kokku ühiselt teenuse kuupäev ja selgitada välja teenuse kasutaja erivajadused, mida tuleb

teenuse osutamisel järgida. Kui on teada asjaolu, mille tõttu see ei ole teenust vajavale inimesele või

tema lähedasele sobiv teenuse osutaja, SKA ei suuna inimest selle teenuseosutaja juurde. Info teenuse

pakkuja nimekirjas olevate teenuste kohta on SKA-le teada, mistõttu ei ole konsensuse mõtteks välja

selgitada, kas erihoolekandeteenust pakkuva isiku nn teenuste nimekirjas on konkreetne teenus

olemas. SKA hinnangul ei tehta suunamisotsust, kui teenuseosutaja asukoht, teenuse osutamise

keskkonnast tulenevad tingimused, tegevused või muud nt personaliga seotud asjaolud ei sobi teenust

vajavale inimesele või tema eestkostjale.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 1. oktoobri 2018. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas SKA

13. detsembri 2017. a otsuse ja 16. veebruari 2018. a vaideotsuse ning kohustas SKA-d otsustama

kaebajale suunamisotsuse väljastamise küsimus AS-i Valga Haigla 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest alates.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt on asjas õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, kas SHS § 71 lg 5 andis

SKA-le õiguse keelduda kaebajale suunamisotsuse tegemisest AS-i Valga Haigla.

SHS § 71 lg 1 ei näe SKA-le ette kaalumisõigust, vaid selle kohaselt tuleb suunamisotsus inimesele

väljastada, kui normi eeldustes sätestatud kolm tingimust on täidetud.

SHS § 71 lg 5 esimene lausepool sätestab, et isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad

välja SKA, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Sätte kohaselt tuleb

kokkulepe saavutada üksnes teenuse osutamise alguskuupäevas. Osapoolte vahel kokkuleppe

nõudmine ka sobiva teenuse osutaja küsimuses ei vastaks normi mõttele ega eesmärgile.

SHS § 71 lg 5 mõtteks on selgitada osapoolte vahel välja, millist teenust inimene vajab ning kas

teenuse osutajal on võimekus seda pakkuda. Eesmärgiks on seada esikohale eeskätt abivajaja ja tema

soovid, sh arvestada isiku tahet. Nimelt lähtutakse abiandmisel esmajärjekorras isiku vajadustest ning

abimeede tagatakse isikule võimalikult kättesaadaval moel (SHS § 3 lg 1 p-d 1 ja 6). SHS § 71 lg 5

mõtteks ei ole kaitsta teenuse osutajaid ega anda neile õigust ise otsustada, kellele ning millistel

tingimustel nad teenust pakuvad. Teenuse osutaja saab keelduda teenuse osutamisest üksnes

objektiivsete kriteeriumite alusel ja kooskõlas sõlmitud halduslepingu ja kehtiva õigusega.

7. SKA ja AS Valga Haigla sõlmisid halduslepingu nr 18-11/13 (haldusleping) erihoolekandeteenuse

osutamiseks. AS Valga Haigla pakub teenust SKA suunamisotsuste alusel (halduslepingu p-d 1.2 ja

2.1.1). Kui isik on erihoolekandeteenusele suunatud suunamisotsuse alusel, saab teenuse osutaja

teenuse andmisest keelduda, kui isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise

kohta või kui ta jätab omaosaluse kahe järjestikuse kalendrikuu eest tasumata (SHS § 78 lg 1;

halduslepingu p 3.3.2). Vastustaja ei ole erihoolekandeteenuse osutamist välistavatele asjaoludele (s.t

SHS § 78 lg-le 1 ja halduslepingu p-le 3.3.2) tuginenud.

8. Välistatud ei ole SHS § 71 lg 5 tõlgendus, et teenuse osutajat ei tule pidada sobivaks, kui isiku

käitumine peaks muutma teenuse osutamise ülemääraselt raskeks. Näiteks isik on sedavõrd

vägivaldne, agressiivne ning see takistab nii talle kui ka teistele nõuetekohast teenust osutamast.

Sellises olukorras on SKA-l erandkorras õigus SHS § 71 lg 5 alusel pakkuda isikule välja teine

teenuse osutaja. Viimati viidatud juhul ei tee SKA keelduvat otsust mitte kokkuleppe puudumise,

vaid asjaolu tõttu, et teenuse osutaja pole sobiv. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et

kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus haigla personaliga muutis teenuse osutamise

ülemääraselt raskeks. Vastupidi, kaebaja seaduslik esindaja väidab, et kaebaja saab endiselt teenust

AS-s Valga Haigla, kuid ilma suunamisotsuseta ning riigi rahastamiseta.

9. SHS § 71 lg 5 esimese lause teise poole kohaselt lepivad SKA, teenust saama õigustatud isik ja

teenuse osutaja kokku kuupäeva, millest alates teenust osutatakse. Teenuse alguskuupäev on vaja

kokku leppida mh selleks, et inimesel oleks teenuse saamiseks vaba koht. Praeguse vaidluse probleem

ei olnud kuupäevas. Isegi juhul, kui vaidlusalune norm peaks nõudma osapoolte vahel kokkuleppe

saavutamist ka sobivas teenuse küsimuses, ka see ei tingiks kaebajale keelduva otsuse tegemist.

Käesoleval juhul ei olnud AS Valga Haigla nõus sõlmima kokkulepet. Võimalik ebameeldiv suhtlus

teenuse saaja seadusliku esindaja ja teenuse osutaja personali vahel, ei anna SHS § 71 lg 5 mõttes

alust keelduda kokkuleppe sõlmimisest kaebajale teenuse osutamiseks. Asjaolud ei võimalda

järeldada, et kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus oleks muutnud kaebajale

teenuse osutamise ülemääraselt raskeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

11. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse

normi, leides, et SHS § 71 lg 5 mõtteks on üksnes selgitada osapoolte vahel välja, millist teenust

inimene vajab ning kas teenuse osutajal on võimekus seda pakkuda, nt kas ja kuidas teenust

pakutakse, milline on teenuse kvaliteet, kus teenust pakutakse. Kuivõrd SHS § 71 lg-s 5 on välja

toodud, et teenuse osutaja väljavalimisel osaleb ka erihoolekandeteenuse osutaja, siis üksnes

asjaolust, et isik suunatakse teenusele selle erihoolekandeteenuse osutaja juurde, kelle juurde isik

soovib teenust saama minna, ei piisa.

12. Kuivõrd AS Valga Haigla ei pidanud võimalikuks teenuse osutamise jätkamist, oleks kohus

pidanud pöörduma täiendavate küsimustega AS-i Valga Haigla poole selgitamaks, millistel põhjustel

AS Valga Haigla sellisele seisukohale on jõudnud. Antud juhul on kohus rikkunud

menetlusõigusnormi ja sellest tulenevalt ennatlikult jõudnud otsuse punktis 13.2 nimetatud

seisukohale. Tegemist ei ole ainult personali probleemiga, kui kaebaja esindaja segab ja häirib tõsiselt

töötajate tööd AS-is Valga Haigla. See mõjutab ka teiste teenusel viibivate inimeste teenuste saamist.

Lähtuda tuleks ka teiste teenusel viibivate inimeste vajadustest.

13. Tulenevalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2 peab isik aitama hüvitise

taotlemisel igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise

korral hüvitise kohandamisele. Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud osalema aktiivselt

talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi

(SÜS § 21 lg 1 p 3). Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et teenuse saaja esindaja on kohustatud

saavutama kokkuleppe teenuse osutamiseks.

14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud teenusele suunamisest keeldumise otsuse

tegemise eeldusi ja hinnanud nende tuvastamist vastustaja poolt. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

16. Pooled on jätkuvalt eri meelt eelkõige selles, kas isiku suunamisel erihoolekandeteenusele SHS

3. peatüki 3. jao mõttes on suunamisotsuse eeltingimuseks teenuse saaja ja osutaja kokkulepe teenuse

osutamise

kohta

selliselt,

et

kokkuleppe

puudumisel

SKA

jätab

rahuldamata

isiku

erihoolekandeteenuse taotluse.

Vastustaja on põhjendanud suunamisotsuse tegemisest keeldumist sellega, et kaebaja seaduslik

esindaja ja AS Valga Haigla ei ole saavutanud kokkulepet teenuse osutamiseks, leides, et tal puudub

selles olukorras õigus kaebaja suunamiseks AS-i Valga Haigla teenuse saamiseks. Oma seisukohta

põhjendab vastustaja SHS-s § 71 lg-ga 5, mis näeb ette kolmepoolse kokkuleppe vastustaja ning

teenuse saaja ja osutaja vahel.

Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu.

17. Tulenevalt SHS § 71 lg-st 1 kui taotleja vastab SHS 3. peatüki 3. jaos nimetatud teenust saama

õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse,

kui: 1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks; ja

2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht.

Seega tuleb vastustajal taotluse saamisel esmalt tuvastada, kas inimene vastab teenust saama

õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. Kaevatavast otsusest saab järeldada, et kaebaja seadusliku

esindaja 19. oktoobri 2017. a taotlusele kaebaja teenusele suunamiseks oli lisatud kõik nõutavad

dokumendid ning kaebajale oli koostatud rehabilitatsiooniplaan. Vastustaja ei ole esile toonud, et

kaebajal puuduks vajadus teenuse järele või esineks mõni muu asjaolu, mille tõttu ta ei vasta teenust

saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. SHS § 71 lg 1 ei näe selles olukorras vastustajale ette

kaalumisruumi ning seega kohustab üldjuhul tegema suunamisotsuse. Suunamisotsuse tegemisest

võib siiski keelduda, kui riigieelarves puuduvad rahalised vahendid või teenuse osutajal puudub vaba

koht teenuse osutamiseks. Ka nende aluste esinemist ei ole vastustaja kaevatavas otsuses väitnud.

18. Vastavalt SHS § 71 lg 5 ls-le tõepoolest isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja

ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku vastustaja, teenust saama õigustatud isik ja

erihoolekandeteenuse osutaja. Sätte grammatilisel tõlgendamisel ilmneb, et kolmepoolsel

kokkuleppel otsustatakse, milline teenus on inimesele sobivaim ning millal teenuse osutamine algab.

Kokkuleppe objektiks ei ole see, kas teenuse osutaja soovib inimesele teenust osutada või millisel

viisil peab teenuse saaja või tema seaduslik esindaja teenuse osutamise ajal käituma. Seega ei ole

teenuse osutajal alust keelduda inimesele sobiva teenuse valikust ega teenuse osutamise algusaja

määramisest põhjusel, et inimesele teenuse varasemal osutamisel on olnud probleeme tema

seadusliku esindaja käitumisega. Normi sõnastusest ei ilmne ka, et sellega oleks sätestatud inimese

teenusele suunamise täiendav eeldus, või et kokkuleppe puudumine annaks vastustajale imperatiivse

aluse teenusele suunamisest keeldumiseks. Asjaolu, et normis on kokkuleppe osalisena nimetatud

teenust saama õigustatud isik, viitab sellele, et kokkuleppe saabki sõlmida üksnes isik, kes vastab

teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. Nimetatud asjaolu teeb aga kindlaks

vastustaja, mitte teenuse osutaja. Seetõttu ei ole teenuse osutaja õigustatud andma omapoolset

hinnangut sellele, kas inimene vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele või

mitte.

19. Teistsugust järeldust ei luba teha ka SHS § 75 lg 5 ls 1 süstemaatiline tõlgendamine.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusaluse regulatsiooni otstarbeks ei ole teenuse

osutaja õiguste ja huvide kaitsmine ning see ei anna teenuse osutajale õigust seada teenuse saamiseks

seaduses nimetamata tingimusi ega enda kehtestatud kriteeriumide alusel (kokkuleppe sõlmimisest

keeldumise kaudu) valida, kellele ta teenust osutab. Erihoolekande teenuse osutamisel tuleb lähtuda

SHS §-s 3 sätestatud põhimõtetest. Seega on esikohal isiku vajadused, eelistada tuleb isikule

võimalikult kättesaadavaid abimeetmeid ning lähtuda abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi

vajava isiku ja vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 4 ja 6). Nende

põhimõtetega vastuolus oleks SHS § 71 lg 5 ls 1 kaebaja õigusi kitsendav tõlgendus, mis nõuaks

teenusele suunamise otsusele eelnevalt teenuse osutajaga kokkuleppe saavutamist selle kohta, et

kaebajale üldse teenust osutatakse. Erihoolekande teenuse otstarbe, kohalduvate põhimõtete ja SHS

§ 71 regulatsiooni kõrvutamisel ilmneb, et kolmepoolne kokkulepe on abistava funktsiooniga inimese

teenusele asumisel ja peab tagama, et ta saab just tema vajadustele vastava sobivaima teenuse ja

teenuse osutamise algusajal on teenuse osutajal vaba koht ning ta on valmis oma kohustusi täitma.

20. Kokkuleppel teenuse osutamise algusaja kohta on selge iseseisev tähendus, kuna ühelt poolt

selgub selle kaudu, millal on võimalik teenust saada, teisalt on isikul kohustus kokkulepitud ajal

teenuse saamiseks teenuse osutaja juurde ilmuda ning selle kohustuse täitmata jätmisel võib ta

kaotada õiguse teenust saada (SHS § 71 lg-d 6 ja 8). Sellisel viisil tagatakse inimese teavitamise

kõrval ühtlasi teenuse osutamise efektiivsus, kuna teenusele saabumata jätmise korral ei hoia teenuse

osutaja kohta vabana määramata aja jooksul ning täitmata kohale saab suunata teise inimese.

21. Erihoolekande teenuse osutaja tegutseb vastustajaga sõlmitud lepingu alusel, millega viimane on

volitanud teda erihoolekandeteenuse osutamise täitmiseks (SHS § 77 lg 1). Teenuse osutaja õigused

ja kohustused tulenevad seaduses reguleerimata osas sellest lepingust. Samas peab vastustaja lepingu

sõlmimisel lähtuma sotsiaalhoolekande üldisest põhimõtetest ega saa seega lepinguga kitsendada

teenusele suunatud isikute seaduses sätestatud õigusi ega anda teenuse osutajale viimastega vastuolus

olevaid õigusi. Vastustaja ja AS-i Valga Haigla vahel sõlmitud lepingust (tl 10-13) selliste õiguste

andmist AS-le Valga Haigla ka ei nähtu. Vastupidi, lepingus on rõhutatud teenuse osutaja kohustust

lähtuda sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldisest põhimõtetest, s.h eelkõige inimese õigustest ja

vajadustest. Pooled ei ole lepingus reguleerinud olukorda, kus teenuse saaja või tema seaduslik

esindaja käitumine tingib teenuse osutaja soovimatuse inimesele teenust osutada. Nii SHS-s kui ka

AS-ga Valga Haigla sõlmitud halduslepingus ei ole teenuse osutaja õigust keelduda inimesele teenuse

osutamisest seotud teenuse saaja seadusliku esindaja käitumisega. Ringkonnakohus järeldab sellest,

et ainuüksi vaidlustatud otsuses toodud asjaolud kaebaja seadusliku esindaja tegevuse ja käitumise

kohta kaebajale teenuse varasemal osutamisel ei anna AS-le Valga Haigla õigust keelduda kaebajale

teenuse osutamiset ega SHS § 71 lg-s 5 nimetatud kokkuleppe sõlmimisest. Kokkuleppe

mittesaavutamise fakt ei saa aga olla vastustaja poolt teenusele suunamisest keeldumise otsuse

tegemise aluseks.

22. Vastavalt on põhjendamatu vastustaja etteheide halduskohtule uurimispõhimõtte rikkumise kohta

seeläbi, et halduskohus ei nõudnud täiendavaid tõendeid kaebaja esindaja käitumise kohta kaebajale

AS-s Valga Haigla teenuse varasemal osutamisel.

Juhul, kui vastustaja leib, et AS Valga Haigla ei suuda kaebajale sobivat teenust pakkuda näiteks

põhjusel, et AS-s Valga Haigla ei ole kaebajale tagatud vajalikud tingimused muu hulgas kaebaja

seaduliku esindaja külastuste ja/või temaga suhtlemise korraldamiseks, siis pidid vastustaja ise

kaevatavas otsuses need asjaolud välja tooma, selleks vajadusel täiendavaid tõendeid kogudes.

Halduskohtu funktsiooniks on kontrollida haldustegevuse õiguspärasust ning üldjuhul ei saa kohus

asuda haldusorgani asemel ise kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti täiendavalt põhjendama ega

haldusorgani asemel uut otsustust teha. Siinjuures on tähelepanuväärne, et apellatsioonkaebuses

tehtud etteheitele vaatamata ei ole vastustaja esitanud täiendavaid tõendeid ega taotlenud nende

kogumist ringkonnakohtult.

23. Ringkonnakohus nõustub, et teenusele suunatavast isikust lähtuvad asjaolud võivad olla sellise

iseloomuga, et teenusele suunamise taotluses nimetatud teenus osutaja osutub inimese jaoks

ebasobivaks. Selles olukorras võib olla põhjendatud jätta inimene teenusele suunamata.

Ringkonnakohus peab võimalikuks, et sel juhul võib keelduva otsuse tegemise õiguslikuks aluseks

olla SHS § 71 lg 5 ls 1, kui inimene vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele ja

probleemne on tema teenusele suunamine just konkreetse teenuse pakkuja juurde. Ringkonnakohus

ei välista, et teenuse ebasobivuse võib põhjustada ka isiku seadusliku esindaja tegevus. Kuid seda

vaid erandolukorras, kuna seadusliku esindaja tegevus ei ole täies ulatuses omistatav esindatavale,

lisaks on teenuse osutajal oluliselt avaramad võimalused teenuse osutamise kohas alaliselt

mitteviibivast isikust lähtuvate mõjude ärahoidmiseks.

Kui kaevatava otsuse tegemisel vastustaja leidis, et AS Valga Haigla ei ole kaebaja jaoks sobiv

teenuse pakkuja, pidi ta otsuses esitama sellekohased põhjendused. Ringkonnakohus on eelnevalt

selgitanud, et ainuüksi kaebaja ja AS Valga Haigla vahel SHS § 71 lg 5 ls-s 1 nimetatud kokkuleppe

puudumine ei saa siinjuures olla asjakohaseks põhjenduseks. Olukorras, kus AS Valga Haigla pakub

teenust, mida kaebaja vajab ning vastustaja leiab, et teenuse ebasobivuse kaebajale tingib kaebaja

seadusliku esindaja käitumine teenuse varasemal osutamisel, on vastustajal kõrgendatud

põhjendamiskohustus. Muu hulgas tuleb selgitada, kuidas AS Valga Haigla kirjeldatud kaebaja

seadusliku esindaja tegevus või käitumine on häirinud nõutava kvaliteediga teenuse osutamist

kaebajale ja/või kolmandatele isikutele, milline on häiringu ulatus ja miks tuleb seda pidada teenuse

mittesobivust põhjustavaks asjaoluks, miks on põhjust arvata sarnase häiringu kordumist ja miks ei

ole võimalik efektiivselt rakendada ennetavaid meetmeid häiringute vältimiseks. Kuna erihoolekande

teenuse osutamisel tuleb esikohale seada kaebaja vajadused ja huvid, siis tuleb arvestada keelduva

otsuse mõju kaebajale ning põhjendada, miks eeldatav negatiivne mõju on vähem oluline kui teenuse

pakkuja huvi kaebajale teenust mitte osutada. Hinnata tuleb kaebaja võimalusi saada teenust teiselt

teenusepakkujalt ning põhjendada, miks kaebaja seadusliku esindaja tegevus teise teenusepakkuja

juures eeldatavalt ei avaldu või ei mõjuta teenuse sobivust.

24. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et kaebaja seadusliku esindaja tegevus ei ole kooskõlas

sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud isiku kaasaaitamiskohustusega. Selle kinnituseks on

asjaolu, et vaatamata korduvatele mitmepoolsetele kohtumistele ei ole suudetud probleemi lahendada

ning kaebaja seaduslik esindaja ei ole vastustaja AS-ga Valga Haigla sõlmitud kokkuleppeid täitnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka üldisest kaasaaitamiskohustusest tuletada kaebaja kohustust

saavutada teenuse osutajaga kokkulepe teenuse osutamise kohta. Sellesi järelduse tegemisel vaatab

vastustaja mööda asjaolust, et SHS-s on ammendavalt reguleeritud erihoolekandeteenusele

suunamise otsustamine, s.h alused, mille esinemisel vastustaja keeldub isikut teenusele suunamast.

Õiguse kohaldamise põhimõtete kohaselt tuleb üld- ja eriregulatsiooni vastuolu korral kohaldada

eriregulatsiooni. Seetõttu ei ole lubatav keelduva otsuse aluste ringi laiendamine tõlgendamise kaud

valdkonna üldosa regulatsioonile tuginedes.

25. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et asjakohaste põhjenduste puudumise tõttu on

kaevatav otsus õigusvastane (HMS § 56) ning halduskohus on põhjendatult kaebuse rahuldanud ja

tühistanud Sotsiaalkindlustusameti 13. detsembri 2017. a otsuse ja 16. veebruari 2018. a vaideotsuse.

26. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus mõistab

otsuse resolutsioonis siiski vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtusse kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu, kuna halduskohus otsuse põhjendavas osas selle kohustuste vastustajal tuvastas,

kuid resolutsioonis jäi otsustus märkimata.

27. Kaebajale on määratud riigi õigusabi kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Esindaja

taotleb riigi õigusabi tasu ja kulude 316 euro ja 80 sendi (summa koos käibemaksuga) hüvitamist

kindlaksmääramist. Tasu taotletakse apellatsioonkaebusega tutvumise, halduskohtu otsuse analüüsi

ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise (210 min, 252 eurot) ja kohtu määrusega tutvumise ning

kliendiga suhtluse (10 min, 12 eurot).

28. Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sh halduskohtusse kaebuse

koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta (justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus

nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad,

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise

tingimused“ (määrus nr 16) § 11 lg 1). Halduskohtumenetluses, v.a kohtuistungil osalemine, on tasu

miinimummääraks 10 minuti tasu (määrus nr 16 § 11 lg 2). Kui advokaat osutab õigusteenust

advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi

osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks (määrus nr 16 § 1 lg 10).

29. Tasu taotletakse menetluses vajalike toimingute tegemise, selle suurus on põhjendatud ning

vastab määruse nr 16 toodud määradele. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on

Advokaadibüroo LMP, mille kaudu esindaja teenust osutab, käibemaksukohustuslane. Riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud maksab esindajale välja advokatuur (RÕS § 24 lg 1).

30. Kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tuleb otsuse avaldamisel asendada initsiaalidega

(HKMS § 175 lg 3)

/allkirjastatud digitaalselt/