4-19-234/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated4-19-234/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-234 Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Väärteoasi
Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus D.H-le asenduskaristuse määramiseks Süüdlane
D.H . Isikukood XXX; kannab vangistust Tartu Vanglas Kohtuvälise menetleja otsus
Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16. juuli 2015 otsusega nr 2780,15,005683 liiklusseaduse § 261 lg 2 järgi määratud rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot Kohtutäitur Viljandi kohtutäitur Janek Pool RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politseija Pii avalduses esitatud taotlus.
rivalveameti Lõuna prefektuuri
2. -te 1 ja 2 alusel D.H-le Politsei- Asendada karistusseadustiku (KarS) § 72 lg
ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16. juuli 2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005683 määratud 25 trahviühikuline rahatrahv (100 eurot) 2 päeva arestiga.
3. Arest pöörata täitmisele kohe pärast seda, kui D.H vabaneb vangistuse kandmiselt.
4. Politsei- Määruse koopia saata D.H-le , ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile,
Tartu Vanglale ja Viljandi kohtutäitur Janek Poolile.
Edasikaebamise kord
Selle määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates hetkest, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2).
PÕHIOSA
Asjaolud
16. juuli 2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005683 karistati D.H liiklusseaduse § 261 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis tuli tasuda ositi 30. septembriks 2015. Otsus jõustus 1. augustil 2015.
2
Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur palub KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel otsustada trahvi asendamine arestiga. Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 4. jaanuaril 2019 teavitas kohtutä
itur
kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutä ud võlgniku itur on kontrollin
vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei tööta ja tema kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
Võl , et ta ei suuda trahvi ära maksta üldkasuliku gnik selgitas istungil ja palus asendada arest tööga.
Kohtu seisukoht
Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 järgi vastab rahatrahvi kümnele -
trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 järgi vastab ühele päevale arestile üks tund
üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.
Kohtutäituri esitatud andmete järgi on D.H 25 trahviühikuline rahatrahv tasumata täies ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud enam kui kolme ja poole aasta jooksul. Et ka D.H
enda , tuleb Politseisõnul ei suuda ta trahvi tasuda ja Piirivalveameti Lõuna
prefektuuri avaldus rahuldada ja D.H-le määratud 25 trahviühikuline rahatrahv asendada arestiga 2 päeva.
Kohus ei pea iseenesest põhjendama, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga. Nimelt ei ole üldkasulik töö mitte eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat: Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4.
trükk, § 69/1.1. Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi vangistuse puhul, mis on samuti vaid reaalse vangistuse surrogaat – ja kohus ei pea põhjendama, miks ta mõistab reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täismisele pööramata): Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 73/2.1. öeldud järgmist. D.H on kuni käesoleva aasta mai lõpuni Olgu siiski
vanglas. Seega ei saaks ta kolme järgneva kuu jooksul üldkasulikku tööd teha. Juba see muudab sellise töö kohaldamise küsitavaks. Lisaks on võimalik, et kolme kuu pärast D.H mingil põhjusel enam üldkasulikku tööd teha ei taha või ei suuda. Ilmselt kõige olulisem on siiski see, et üldkasuliku töö tegemine eeldab, et kohus kasvõi mõningal määral süüdlast usaldab ja lähtub
sellest, et töö saab tehtud. Vange kuigivõrd usaldada ei saa. Esiteks juba seetõttu, et nad on rikkunud ühiselu reegleid nii rängalt, et neid on karistatud reaalse vangistusega. Teiseks võivad
nad millalgi kunagi alles (võrdlemisi) kauges tulevikus vabanemise ajaks üldkasuliku töö tegemise kohustuse ära unustada ja/või riigi n ö radalilt kaduda. Selle tagajärg aga oleks see, et - nende süü jääb lunastamata. See vastuvõetav ei ole. Seetõttu jääb D.H arest üldkasuliku tööga asendamata.
Asendusarest tuleb
D.H vangistusest vabaneb. pöörata täitmisele kohe pärast seda, kui
/allkirjastatud digitaalselt/