1-18-5438/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-5438

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-18-5438 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C.A , isikukood XXX, Venemaa Föd põhi eratsiooni kodanik, haridus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 30.06.2018 30.06.2019 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu

määratud korras

RESOLUTSIOON

Vabastada C.A temale Viru Maakohtu 02.07.2018 otsusega nr 1-18-5438

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata C.A-le katseaeg 6 (kuus) kuud a est. lates käesoleva kohtumääruse jõustumis

Kohustada C.A-d katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada C.A-d katsea

p-des 2 ja 4 jal järgima KarS § 75 lg 2 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti jooksul alates vanglast vabanemisest.

Määrata C.A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada C.A karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 133,32 (ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 32 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 22,22 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu C.A kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista C.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 133,32 (ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada C.A-l tasuda kaitsjatasu summas 133,32 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 33,33 eurot. Menetluskulu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99918700036435 C.A , 1-18-5438, kaitsjatasu osamakse atuses “. Kui rahaline nõue pole täies ul tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava C.A id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

C.A ajal Viru Maakohtu 02.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr kannab käesoleval 1-18-5438 aristust, mille kohaselt

424 lg 2 talle mõistetud k ta tunnistati süüdi KarS § järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusaja algust loetakse C.A kinnipidamisest, s.o alates 30.06.2018.

C.A-d on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest 4 karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. - Kõik kuriteod on samaliigilised mootorsõiduki juhtimine j õhjustel oobeseisundis. Teod on toime pandud samalaadsetel p (teravate elamuste otsimi Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset ne, mõtlematus). täitmiskava, kuna kannab alla aastast karistust. ta

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning enam kui 4 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Ennetähtaegse vabanemise korral saab C.A elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2- mugavustega korteriga, mille omanikuks on C.A toalise kõigi eluks vajalike ema M G. Hetkel elavad antud korteris C.A ema ja isa kahekesi. Korteril kommunaalvõlgasid ei ole. Kinnipeetaval on elamisloakaart kehtivusega kuni 10.03.2021. Ettepanek isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks on PPA-sse saadetud 15.08.2018, kuid PPA ei ole veel ettepanekut menetlusse võtnud. Isik omandas Narva Jõesuu Keskkoolis põhihariduse - ja Narva Kutsekeskkoolis tisleri eriala. Kinnipeetaval on vene kodakondsus, riigikeelt ei valda. ta Hariduse omandamisse suhtub isik positiivselt. Ametlikult on isik töötanud ehitusel ning raudteel, kuid enamasti on

kinnipeetav ta töötanud mitteametlikult. Enne vangistust oli töötukassas arvel tööotsijana. Vanemad on valmis isikut materiaalselt toetama ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. C.A ema ja isa on pensionärid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib C.A minna tööle Xxxx OÜ-sse. Telefonivestluses ettevõtte direktor selgus, et C.A-le tagatakse töökoht nende ettevõttes. i A K Isikul on Täitis asumata võlanõudeid summas 1705, e andmetel t

95 eurot.

Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema M õed I G ja isa A G, samuti G ja O P, kes elavad peredega eraldi. Xxxx linnas elavad kinnipeetava elukaaslane N K laps G

ja G (sündinud xxxx), kellega omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse kokkusaamiste ja telefoni teel. Kinnipeetava tutvusringkonda ei kuulu kriminaalse taustaga ta sõbrad ning mõjutatavaks ennast ei pea. Senisele riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad kinnipeetava kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduv joobes juhtimine. Isikul ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud, kuid on viiteid pikaajalisele alkoholi kuritarvitamisele. Kinnipeetav mõistab, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed. Isik on teinud ka jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabaneda (ampulli paigaldamine), kuid tulemust see ei andnud. Kinnipeetav loodab, et suudab ise probleemi lahendada, kuid on motiveeritud osalema ka Isikul ei ole võõrutusprogrammis. narkosõltuvust diagnoositud. Kinnipeetav on mõned korrad proovinud amfetamiini ning kanepit, kuid kuritegude toimepanemine ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Meditsiiniosakonna andmetel põeb isik kroonilist haigust, mis ei takista eluga toimetulekut. Kinnipeetav ei ole õppinud varasematest kogemustest ning ei ole seni mõelnud oma tegude tag , d hetkevajadustest. C.A tunnistab muutuste ajärgedele vaid on lähtunu vajalikkust, väidab, et soovib õiguskuulekalt elada ja tal on selleks vajalik tugi ka olemas perekonna näol. Risk uue kuriteo jõust sooritamiseks on seotud aga sellega, et nii tahte kui ka oskustest võib puudu jääda. ei väljenda ning ku Kuritegelikke hoiakuid isik ritegudesse suhtub negatiivselt neid . Mõistab enda sõnul ühiskonnas kehtivaid kohustusi ja norme, kuigi ise on korduvalt eiranud. Kriminaalhooldusel on seni olnud 2 korral, katseajad kulgesid rahuldavalt. Kinnipeetav on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk e

daspidiseks seadus rikkumiseks. Kinnipeetava puhul seisneb oht e mootorsõiduki juhtimises Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 alkoholijoobes.

aasta jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks C.A vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o mitte vähem kui 6 kuud kohtumääruse jõustumisest. Katse 30.06.2019, kuid ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. -

C.A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. V teda o ning astab tõele, et n karistatud üksnes mootorsõiduki joobes juhtimise eest vanglas on ta neljandat korda. Kui kohus ta vabastab, siis ta lubab ennast parandada ja mitte istuda enam purjus peaga rooli. Ta on varem lasknud endale ampulli panna, kuid n b üüd soovi kallimat kodeerimist, et oleks kindlam. l on endal ka tahtmine vabaneda alkoholi Ta tarvitamisest. Alkoholiprobleemiga seoses ei ole t , kuid ta on valmis a psühholoogiga suhelnud seda tegema. Xxxx -s hakkab xxxx kokku panema. Elukaaslase ja lapsega koos elama OÜ ta ta ei hakka, kuid

Vabanedes toetavad teda ema ja lapse võtab enda juurde igal nädalavahetusel. isa ning ta

on nõus täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 C.A tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läb Prokuratuur nõustub vangla ivaatamisest. arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, C.A ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu oli arvamusel, et et alkoholijoobes vaidlust ei ole selle üle, liikluses osalemine on surmavalt ohtlik. Kinnipeetav on küll korduvalt karistada saanud, kuid ei ole hukkunuid ega vigastatuid ja ta ise on ka terve. Kaitsja loodab, et isik on teinud õigeid järeldusi. Kinnipeetav ütles ka kohtuistungil, et ei istu enam purjus peaga rooli. Ta on valmis täitma kontrollnõudeid ja alkoholiga seoses on ta valmis otsima ka täi endavat meditsiinilist abi. ja Tal on vabanemisel olemas elukoht, töökoht toetav tugivõrgustik. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava s enne tähtaega vabastamist. Eeltoodut aluseks võttes palu kaitsja kohtul kaaluda kinnipeetava ist. enne tähtaega vabastam

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokurör ja tema kaitsja, i arvamusega ning Viru Vangla C.A poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust samalaadsete kuritegude eest ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Tal Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on , olles juba teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks muutunud ning edaspidigi motiveeritud kuulekalt. Kinnipeetava käituma õigus vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos vanematega. Kinnipeetava Xxxx l on garanteeritud töökoht

OÜ-s, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Lisaks on vanemad nõus poega materiaalselt toetama. Kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid ei ole ning ise ta end mõjutatavaks ei pea. Kuigi isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav mõistab enda sõnul alkoholi tarvitamise tagajärgi, on ka varem üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid seni tulutult, mistõttu esineb jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab alkoholi tarvitamist. Enda sõnul soovib isik edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ning ta avaldas kohtuistungil, et soovib sel korral ennast lasta kodeerida, mis pidi efektiivsem olema ampulli paigaldamisest.

Kinnipeetav on varem 2 korral olnud kriminaalhooldusel ning katseajad kulgesid rahuldavalt. Kohtu hinnangul tuleks anda C.A-le eeltoodu põhjal võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud sel korral ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus C.A ennetähtaegset vabastamist.

iskontrollile. vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitum KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus C.A-le katseaja ja käitumiskontrolli 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle ka -des 2 ja 4 tseajaks KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kaitsja on märkinud, et kohtuistung 01.02.2019 kestis 45 minutit. Videokohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 10.50 ja lõppes kell 11.15, seega kestis 25 minutit. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alates 08.12.2018 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 2 kohaselt menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb tasu arvestada 1 pooltunni kohta summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele osaliselt summas 133,32 eurot. Kaitsjatasu summas 133,32 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. naalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et krimi hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 133,32 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et iga

3 eurot. kuiselt tuleb tasuda vähemalt 33,3

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387. , 75

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik