2-19-1396/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse XX (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu
Legislator headnote
AI generated2-19-1396/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse XX (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek
Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-1396
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse
võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1. XX (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu
omandiõiguse tunnustamiseks, alternatiivselt 48 694,59 euro väljamõistmiseks. Hageja on hagi
esitanud valikulise kohtualluvuse alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 lg-d 1
ja 2) Harju Maakohtule põhjusel, et kinkelepingu ja hoolduslepingu täitmise koht oli Arukülas,
Harjumaal.
2. Maakohus küsis 30. jaanuari 2019 kirjaga kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise
kohta, sh kas kostja on nõus, et asi allub Harju Maakohtule.
3. Kostja lepinguline esindaja palus 11. veebruari 2019 vastuses jätta hagi menetlusse
võtmata, alternatiivselt saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtu
Võru kohtumajja üldiste kohtualluvuse reeglite kohaselt. Kostja on peatselt 92-aastaseks saav
vanainimene, kelle nägemine ja kuulmine on halb ning tal on raskusi liikumisel.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus keeldus 12. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse
võtmisest.
Maakohus tugines TsMS § 371 lg 1 p-le 2 ja leidis, et ei võta hagiavaldust menetlusse, sest hagi
ei allu Harju Maakohtule.
2 (3)
Maakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud lähtuda TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud üldise
kohtualluvuse regulatsioonist, sest kostja elab Võrus ning hagi menetlemine Harju Maakohtus
teeks Võrus elavale eakale inimesele sisuliselt võimatuks menetluses osalemise, arvestades
tema vanust ja vahemaad. Samuti on kostja taotlenud asja saatmist menetlusse võtmise
otsustamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.
Täiendavalt lisas maakohus, et kuivõrd Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maa-
ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute
asukohad” § 2 lg 4 p 5 kohaselt kuulub kostja elukoht Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
teeninduspiirkonda, tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel hagi alluvuse järgi üle anda
Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.
MÄÄRUSKAEBUS
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi
maakohtu uuele koosseisule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 89 lg-d 1 ja 2. Valikuline kohtualluvus on
alternatiiviks üldisele kohtualluvusele, st hagejal on õigus valida, kas esitada hagi kostja vastu
üldise või valikulise kohtualluvuse reeglite kohaselt. Seadus ei võimalda kohtul otsustada
hageja eest, kus hagi menetletakse, kui valikulise kohtualluvuse alus on olemas. Kohus pole
põhjendanud määrust sellega, et valikulise kohtualluvuse tingimused ei oleks täidetud. Kohus
saab asja saata üldise kohtualluvuse alusel edasi siis, kui valikulist kohtualluvust pole taotletud
ja erandlikku kohtualluvust ei ole.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning
asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa
määrata, kas asi saadetakse uueks lahendamiseks tagasi samale või teisele kohtukoosseisule,
sest seda reguleerib vastava maakohtu kinnitatud tööjaotusplaan. Määruskaebus rahuldatakse
osaliselt.
8. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma
menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Tulenevalt
TsMS § 75 lg 1 teisest lausest kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest asi ei allu Harju
Maakohtule.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtualluvuse määramise aluseks olevaid
asjaolusid nõuetekohaselt välja selgitanud ja on seega keeldunud ennatlikult hagi menetlusse
võtmisest. Lisaks üldise kohtualluvuse regulatsioonile (TsMS § 79) võib hageja esitada hagi ka
valikulise kohtualluvuse sätete järgi, mis on alternatiiviks üldise kohtualluvuse sätetele. TsMS
§ 89 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse
täitmise koha järgi. Hageja esitas hagi valikulise kohtualluvuse järgi (TsMS § 89 lg-d 1 ja 2)
Harju Maakohtule põhjusel, et kinkelepingu ja hoolduslepingu täitmise koht oli Arukülas,
Harjumaal. TsMS § 74 lg 1 järgi, kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on
avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu
avaldus esimesena esitati.
9. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tuvastada, kas hagejal oli õigus kostja kontol
29. detsembri 2017 seisuga olnud rahale summas 48 694,59 eurot. Tegemist on lepingust
tuleneva hagiga, sest selle eesmärk on tuvastada pooltevaheline lepinguline suhe ja
3 (3)
vastastikuste kohustuste olemasolu. Hageja on esitanud oma nõude mitmetel alternatiivsetel
õiguslikel alustel: poolte vahel oli sõlmitud (I) kinkeleping, alternatiivselt (II) käsundusleping
ja ülalpidamisleping või alternatiivselt (III) hagejal on kulude hüvitamise nõue alusetu
rikastumise sätete järgi.
Hagiavalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul muuhulgas tuvastada, kas
hagis välja toodud vaidlusaluste lepingukohustuste täitmise kohaks saab olla Harju Maakohtu
teeninduspiirkond ning alles pärast seda saab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest
keelduda kohtualluvuse puudumise tõttu.
Kohustuse täitmise koha määramisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 85. Tulenevalt
VÕS § 85 lg-st 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas.
Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus
täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. TsMS-i kohtualluvuse sätted ei näe ette võimalust,
et kohtualluvus määratakse kostja vanusest või vahemaast lähtudes.
10. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause
mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
11. TsMS § 372 lg 5 alusel ei ole määrus edasikaevatav.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Meeli Kaur
Margo Klaar
Indrek Parrest