Legislator Case Law & Legislation
2-19-1396/7 AI generated

2-19-1396/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-1396/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse XX (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu

Legislator headnote

AI generated

2-19-1396/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse XX (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu

Keywords

AI generated
concept of harassment Hague Convention right of necessary way hail insurance hardship grounds doorstep selling
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1396

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu

omandiõiguse tunnustamiseks, alternatiivselt 48 694,59 euro väljamõistmiseks. Hageja on hagi

esitanud valikulise kohtualluvuse alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 lg-d 1

ja 2) Harju Maakohtule põhjusel, et kinkelepingu ja hoolduslepingu täitmise koht oli Arukülas,

Harjumaal.

2. Maakohus küsis 30. jaanuari 2019 kirjaga kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise

kohta, sh kas kostja on nõus, et asi allub Harju Maakohtule.

3. Kostja lepinguline esindaja palus 11. veebruari 2019 vastuses jätta hagi menetlusse

võtmata, alternatiivselt saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtu

Võru kohtumajja üldiste kohtualluvuse reeglite kohaselt. Kostja on peatselt 92-aastaseks saav

vanainimene, kelle nägemine ja kuulmine on halb ning tal on raskusi liikumisel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 12. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest.

Maakohus tugines TsMS § 371 lg 1 p-le 2 ja leidis, et ei võta hagiavaldust menetlusse, sest hagi

ei allu Harju Maakohtule.

2 (3)

Maakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud lähtuda TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud üldise

kohtualluvuse regulatsioonist, sest kostja elab Võrus ning hagi menetlemine Harju Maakohtus

teeks Võrus elavale eakale inimesele sisuliselt võimatuks menetluses osalemise, arvestades

tema vanust ja vahemaad. Samuti on kostja taotlenud asja saatmist menetlusse võtmise

otsustamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

Täiendavalt lisas maakohus, et kuivõrd Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maa-

ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute

asukohad” § 2 lg 4 p 5 kohaselt kuulub kostja elukoht Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

teeninduspiirkonda, tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel hagi alluvuse järgi üle anda

Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtu uuele koosseisule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 89 lg-d 1 ja 2. Valikuline kohtualluvus on

alternatiiviks üldisele kohtualluvusele, st hagejal on õigus valida, kas esitada hagi kostja vastu

üldise või valikulise kohtualluvuse reeglite kohaselt. Seadus ei võimalda kohtul otsustada

hageja eest, kus hagi menetletakse, kui valikulise kohtualluvuse alus on olemas. Kohus pole

põhjendanud määrust sellega, et valikulise kohtualluvuse tingimused ei oleks täidetud. Kohus

saab asja saata üldise kohtualluvuse alusel edasi siis, kui valikulist kohtualluvust pole taotletud

ja erandlikku kohtualluvust ei ole.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa

määrata, kas asi saadetakse uueks lahendamiseks tagasi samale või teisele kohtukoosseisule,

sest seda reguleerib vastava maakohtu kinnitatud tööjaotusplaan. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

8. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma

menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Tulenevalt

TsMS § 75 lg 1 teisest lausest kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest asi ei allu Harju

Maakohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtualluvuse määramise aluseks olevaid

asjaolusid nõuetekohaselt välja selgitanud ja on seega keeldunud ennatlikult hagi menetlusse

võtmisest. Lisaks üldise kohtualluvuse regulatsioonile (TsMS § 79) võib hageja esitada hagi ka

valikulise kohtualluvuse sätete järgi, mis on alternatiiviks üldise kohtualluvuse sätetele. TsMS

§ 89 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse

täitmise koha järgi. Hageja esitas hagi valikulise kohtualluvuse järgi (TsMS § 89 lg-d 1 ja 2)

Harju Maakohtule põhjusel, et kinkelepingu ja hoolduslepingu täitmise koht oli Arukülas,

Harjumaal. TsMS § 74 lg 1 järgi, kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on

avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu

avaldus esimesena esitati.

9. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tuvastada, kas hagejal oli õigus kostja kontol

29. detsembri 2017 seisuga olnud rahale summas 48 694,59 eurot. Tegemist on lepingust

tuleneva hagiga, sest selle eesmärk on tuvastada pooltevaheline lepinguline suhe ja

3 (3)

vastastikuste kohustuste olemasolu. Hageja on esitanud oma nõude mitmetel alternatiivsetel

õiguslikel alustel: poolte vahel oli sõlmitud (I) kinkeleping, alternatiivselt (II) käsundusleping

ja ülalpidamisleping või alternatiivselt (III) hagejal on kulude hüvitamise nõue alusetu

rikastumise sätete järgi.

Hagiavalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul muuhulgas tuvastada, kas

hagis välja toodud vaidlusaluste lepingukohustuste täitmise kohaks saab olla Harju Maakohtu

teeninduspiirkond ning alles pärast seda saab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest

keelduda kohtualluvuse puudumise tõttu.

Kohustuse täitmise koha määramisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 85. Tulenevalt

VÕS § 85 lg-st 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas.

Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus

täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. TsMS-i kohtualluvuse sätted ei näe ette võimalust,

et kohtualluvus määratakse kostja vanusest või vahemaast lähtudes.

10. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

11. TsMS § 372 lg 5 alusel ei ole määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest