1-17-6904/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-6904 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materja C.G lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

C.G , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 19.02.2019 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega C.G

elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruska päeva jooksul alates päevast, ebuse Viru Maakohtule 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

C.G Tartu Maakohtu 26.09.2017 tunnistati süüdi

otsusega KarS § lg järgi ja karistati KarS §

11 kuud 27 päeva KarS § 65

68 1 alusel vangistusega 1 aasta lg

. lg 2 alusel suurenda 1.2016. a ti C.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.0 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10761 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõisteti C.G-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 29.11.2017 23.04.20 ja lõpp

2(4) C.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.

Kinnipidamisasutusest , C.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub et süüdimõistetul on 5 kehtiv distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama at vanaisa juurde aadressile xxx. Tegemist on neljatoalise eramuga. Kinnipeetava vanaisa on andnud oma nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks.

Eramu vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Isikul on haridus. ppis ehituspõhi Õ viimistluse ning metsamajanduse

inevates eriala, katkestas õpingud. Töötas vabaduses er kohtades, töötamisse suhtub positiivselt. Vanglas keeldus eriala omandamisest tuues põhjuseks tasuda rahalisi nõudeid ning toetada last materiaalselt. Samas nähtub isiku rahaliste vahendite liikumisest, et viimase aasta jooksul ei ole isik raha va nglast välja saatnud. Töötab majandustöödel alates 12.02.2018. C.G nimele on registreeritud firma xxx, mis tegeleb xxx. C.G suhtes on alates 12.04.2018 peale pandud ärikeeld. Käesoleval ajal rahalised nõuded puuduvad, käimas on eraisiku pankrotimenetlus, vabanemisfondis on hoiustatud xxx eurot. C.G on oma vabanemisjärgseks töökohaks märkinud xxx. Töökoht asub vabanemisjärgsest elukohast ca 30 km kauguse. Ühistranspordi liiklust isiku elukohast töökohta ei ole, isik ise juhilube ei oma. Seega on tööle pääsemine raskendatud. Lähivõrgustikku kuuluvad , 2 õde, poolõde ja poolvend ema, isa, vanaisa ja 2 alaealist veda. Samuti on tal 2 last. Enne vangistust elas elukaaslase juures. Suhtlusringkonda kuuluvad nii seadusekuulekad inimesed kui ka kriminaalse minevikuga isikud. Kuritegusid on toime pannud grupis olles. Tunnistab, et on teiste poolt . mõjutatav Kinnipeetav väidab, et alkoholi tarvitas harva. Viimase kuriteo toimepanemisel oli alkoholijoobes ning kasutas kannatanu suhtes vägivalda. On joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud. Ei pea ennast tülinorijaks, probleemi seoses alkoholi tarvitamisega pigem ei näe. Alkoholiseaduse alusel on xxx väärteokorras karistatud kolmel korral. Isiku sõnul on viibinud vastuvõtul 1,5 aastat t Sai vabaduses tabletiravi ning see jätkub vangistuses agasi seoses xxx. olles. Isikul esineb xxx, vabaduses on saanud xxx. Hetkel tunneb kohanemisraskusi, kuna viibib esimest korda vanglas. On tegutsenud hetketuju ajel, soovides oma probleeme kiiresti lahendada. Kordab oma vigu, mis näitab, et ei suuda varasematest kogemustest õppida. Tunnistab

oma probleeme, kuid on korduvalt valinud valesid lahendusviise, mõtlemata tegude tagajärgedele. Otsinud kiireid tulemusi ja kasu. Tulevikuks on eesmärgiks seadnud töötamise.

Soovib rahulikult elada ja hoiduda kahtlase minevikuga inimestega suhtlemisest. Kinnipeetav on neli korda kriminaalkorras karistatud, millest 2 on kehtivad. Viimase kuriteo pani toime kriminaalhooldusel olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ja grupi mõju. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ning vägivaldse kuriteo 27% toimepanemis 36% e tõenäosus 2 aasta jooksul on . Vangla toetab C.G ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

C.G taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamise . ga Prokurör toetab et vabastamist . isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri uleb jätta kirjalikku arvamust, leiab, et C.G t elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendamata

istusest vabastamine ja liialt ennatlik.

3(4) KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaeg Kohus võtab a karistusest vabastamine. taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele le ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 5. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud t

öökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile xxx.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 5 täidetud kehtiv distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk at isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuna viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud varavastase kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski, seda enam, et isik ei suutnud varasemalt . läbida kriminaalhooldust

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 23.04.2020

1 aasta ja 2 kuu vangistuse, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

4(4) Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi töökoht) küll stetu pingutusi (kindel elukoht ja kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud ning distsiplinaarkaristuste rohkus. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid

õiguskorra suhtes.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. on käesoleval Kohus ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu C.G temale Tartu Maakohtu 26.09.2017 tud vangistuse määrusega täitmisele pööra kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko