1-18-10323/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10323 (kohtueelse menetluse nr 18261000942) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi

sekretär Kristel Toots Kriminaalasi

M.A süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 319 lg 1 ja 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav

M.A . Isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik;

põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxx R. M. P. O. -s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § st 5 ja § 248 lg 1 p- -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada M.A süüdi KarS 319 lg 1 järgi kaebuse esitamises ja KarS § 320 vale lg 1 järgi ütluse andmises ning karistada teda vale 9 kuu pikkuse vangistusega.

2. -te 1 ja 3 Jätta KarS § 73 lg alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.A ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19. veebruarist 2019.

4. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja kohtumenetluses tekkinud riigi

õigusabi tasu 104,40 eurot (sh käibemaks). Jätta see riigi õigusabi tasu (104,40 eurot) ja sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 134,40 eurot (sh käibemaks), kokku 884,40 eurot välja M.A-lt. Menetluskulud tuleb M.A tasuda ositi 12

kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 19. veebruarist 2019.

2

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339

lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.A kahes kuriteos.

Esiteks süüdistatakse M.A teadvalt vale kaebuse esitamises kuriteo toimepanemise suhtes.

Nimelt esitas tema 14. augustil 2018 kell 11.20 ajal Võru linnas Räpina mnt 20a Kagu

politseijaoskonna Võru politseimajas, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, valveuurijale teadvalt valekaebuse selle kohta, et juulis 2018 lõi A. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talle pudeliga näkku ja kriimustas teda ninast ning tekitas sellega talle füüsilist valu ja põhjustas tugeva verejooksu ninast. Seega esitas M.A kaebuse selle kohta, et konkreetne isik pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käigus aga tuvastati, et A. K. ei pannud

M.A suhtes toime M.A viidatud kuritegu. Kuna A. K. ei pannud toime kehalist

väärkohtlemist, esitas M.A teadvalt valekaebuse. Seega pani M.A toime teadvalt vale

kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise suhtes, s.o KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse M.A kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmises. Seda seetõttu,

et tema andis 14. augustil 2018 kella 11.20 ajal Võru linnas Räpina mnt 20a Kagu

politseijaoskonna Võru politseimajas, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, kriminaalasjas nr 18261000

735 kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et juulis 2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx A. K. lõi talle pudeliga näkku ja kriimustas teda ninast ning tekitas sellega talle füüsilist valu ja põhjustas tugeva verejooksu ninast. Kuna A. K.

ei pannud toime kehalist väärkohtlemist, andis M.A kannatanuna ülekuulamisel kriminaalmenetluses teadvalt valeütlusi. Seega pani M.A toime kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise , s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. kannatanuna

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava M.A, tema kaitsja vand ein Napa ja abiprokurör Meelis J eadvokaadi R uursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tuleb M.A tunnistada süüdi KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb M.A karistada KarS § 320 lg 1 järgi vangistusega üheksa kuud. KarS § 7 te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.A 3 lgei pane ühe aasta ja nelja kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav saanud ja nõustub kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.A KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg

1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud.

Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 134,40 eurot (kokku 884,40 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõ – igusest seda isegi juhul, kui

kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam ( – vt nt Kergandberg KrMS.

Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot.

Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RK 16, p 5.3), tuleb kõigepealt KKm 3-1-1-7-

kõne alla kokkuleppe n ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega - prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki, sest M.A käib ebaregulaarselt Soomes tööl, mistõttu ei ole tema rahaline olukord kuigi hea. Seega tuleb KrMS § 180 lg 3 teise

lause alusel jä Ka tuleb riigi kanda jätta tta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. kohtumenetluse käigus tekkinud riigi õigusabi tasu 104,40 eurot. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 134,40 eurot (kokku 884,40 eurot)

tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt - kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M.A tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/