1-19-1313/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-19-1313 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1313 (19270000046) Kohtu koosseis Kohtunik Endla Ülviste Kriminaalasi

U.P süüdistuses KarS § 349 järgi käskmenetluses

(kiirmenetlus) Süüdistatav

Prokurör U.P, : isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxx x, xxxxxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; EV kodanik;

emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: xxxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 13.02-14.02.2019, s.o 2 päeva.

Milvi Pruus Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada U.P KarS § 349 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, mis keskmise päevasissetuleku (31 eurot) alusel moodustab 2480 eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o rahaline

karistus 6 (kuue) päevamäära ulatuses, karistusaja hulka. Kandmisele kuulub rahaline

karistus 74 (seitsekümmend neli) päevamäära, mis süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel moodustab 2294 eurot.

3. KarS § 73 lg 2 ja lg 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus osaliselt, s.o 59

(viiekümne üheksa) päevamäära (1829 eurot) ulatuses, tingimisi kohaldamata, kui U.P 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtl ikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o kohtuotsuse teatavaks tegemisest U.P-le.

4. Kohe kuulub tasumisele rahaline karistus 15 (viisteist) päevamäära, s.o 465 eurot.

5. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline kuulub kandmisele ositi, igakuise

maksena 38,75 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

1-19-1313 2

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida . Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi viitenumber 99919400000980

ja kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 256

5 lg 2 ja § 180 lg 3 alusel mõista U.P-lt

menetluskuludena riigi tuludesse kokku 465 eurot: 60 eurot tasu riigi õigusabi eest ja 405 eurot sundraha. Võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 38, 75 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, viitenumber 99919700009225

kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Asitõendid.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Mihkel U.P juhiluba, mis on hoiul Rapla politseijaoskonnas.

EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.P süüdistatakse selles, et 12.02.2019 kella 15.05 paiku Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus Staadioni 1 kortermajade lähistel ning samuti 13.02.2019 kella 15.05 paiku Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus Viljandi mnt 6 kortermajade juures esitas ta liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikule Pille Rosinale ML nimele välja antud EV juhiloa nr

EV431496, mis on tähtis isiklik dokument KarS § 350 mõistes, eesmärgiga näidata endal tegelikkuses puuduvat õigust mootorsõidukit juhtida ning vabaneda sellega võimalikust vastutusest süüteo toimepanemise eest. Sellega pani U.P toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arvestades asjaolu, et käesoleva kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud üksnes rahaline karistus, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada U.P süüdi KarS § 349

järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 2480 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 13.-14.02.2019 (kaks päeva)

karistus kuue päevamäära ulatuses tasutuks ning tasuda jääb rahaline karistus 74 päevamäära, millele süüdistatava sissetuleku alusel (päevamäära suurus 31 eurot) vastab 2294 eurot.

KarS § 73 lg 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud rahaline karistus osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt ärakandmisele määrata rahaline karistus 15 päevamäära ulatuses, s.o. summas 465 eurot, mille tasumist võimaldada KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel osade kaupa 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt

1-19-1313 3

38.75 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o 59 päevamäära- 1829 euroulatuses jätta karistus täitmisele pööramata, kui U.P ühe aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 349 järgi ning U.P on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud.

U.P käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse

mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus lähtub karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastab kohus isiku süü suuruse ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saab kohus konkreetse süüdlase süü suurusele vastava karistuse määra.

Lisaks isiku süüle arvestab kohus KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel ka erija

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 349 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud ainult rahaline karistus.

Hinnates U.P teosüüd temale etteheidetud kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem.

U.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas isik kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p

3 mõttes. U.P on varem kriminaalkorras karistamata avaliku usalduse vastaste süütegude eest ning ta omab sissetulekut.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et U.P poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid

ja tema isikut arvestades on karistuse eesmärke võimalik saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik