1-15-11025/61 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2019, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Milvi Väin Kriminaalasja number 1-15-11025 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Artur Aldusevitšusi suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks Kinnipeetav Artur Aldusevitšus isikukood: 38809280242; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistuse kandmise algus ja lõpp: 04.10.2014 - 04.04.2019 Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 14.02.2019

RESOLUTSIOON

Jätta Artur Aldusevitšus suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 26.01.2016. a otsusega tunnistati Artur Aldusevitšus süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Artur Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud liitkaristus kaetuks Harju Maakohtu 09.10.2014. a otsusega mõistetud karistusega. Artur Aldusevitšusele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

16.01.2019 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Artur Aldusevitšusile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb rahvatervise ja ühiskonna turvatunde ohustamises läbi narkootikumide käitlemise, kui kinnipeetav jätkab narkootikumide tarvitamist, tal tekivad majanduslikud raskused ning vajab sissetulekut. Samuti juhul, kui ta ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja ei mõista oma tegude tagajärgi ning jätkab suhtlemist negatiivselt mõjuvate ning narkootikume tarvitavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 89%. Vägivaldseid kuritegusid toime pannud ei ole. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Tartu Vangla Artur Aldusevitšuse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist raskendab kindla elukoha puudumine.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav märkis, et kannab 12. reaalset vangistust ja narkootikumide tarvitamise, auto ärandamise ja varguse eest. On läbinud palju programme ja praegu viibib avavanglas. Käitumisega probleeme ei ole. Tahab elama minna sugulaste juurde xxx. Ei hoia siin midagi. Eestis ei ole mitte kedagi. xxx läheb tädi juurde ja neil on mida pakkuda, tööd. Vabanemisfondis on ligi 1000 eurot. Sellest jagub sinna sõitmiseks, aga seal sugulased aitavad. Narkootikumidest on loobunud, suitsetamisest ka. On mõistlik vabaneda tähtaegselt. Alguses arvas, et üürib korteri, aga elukohta ei ole. Vangistuses on toetanud Tallinna tuttavad. xxx elas tüdruku juures, kellega ei suhtle enam. Seal enam elada ei saa, tüdruk ei ela ka enam seal. Magazini 35 on Tallinna vangla. Vabanedes läheb hostelisse, esimese asjana püüab viisa teha ja võtta ühendust sugulastega, et võimalikult ruttu ära sõita.

Prokurör Milvi Väin märkis, et kuigi Artur Aldusevitšus on isik, kellele oleks vaja kohaldada käitumiskontrolli, siis ei ole suutnud tuvastada, et tal oleks elukoht Eesti Vabariigis. Prokurör loodab, et ta leiab selle väljaspool ja käitumiskontrolli kohaldada ei ole alust. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Artur Aldusevitšusi ja prokuröri, leiab, et Artur Aldusevitšusi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega.

Artur Aldusevitšusi kannab praegu Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-11025 mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkust liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Samuti on teda varasemalt karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega.

Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole

võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).

Artur Aldusevitšusi selgituste kohaselt tal elukohta Eestis ei ole. Alguses arvas, et üürib korteri, aga enda kinnitusel ei ole Eestis tal midagi, mis teda siin hoiaks. Isikul on kavas asuda elama sugulaste juurde xxx, kus on võimalik ka tööd leida. Esialgu ööbiks vabanedes hostelis kuniks saab viisa ning on võimalik sugulaste juurde minna. Vangla materjalidest ei nähtu samuti, et isikul oleks vabanemise järel Eesti Vabariigis kindel elukoht. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht Eesti Vabariigis, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Artur Aldusevitšusi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik