2-18-19408/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-19408 1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19408 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A N vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 54,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: XXX) Kostja: A N (IK XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A N hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 14,43 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,08 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A N hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks jooksev viivis põhinõudelt (14,43 eurot) alates 21.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas, kuid mitte enam, kui 3,35 euro ulatuses.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks summas 420 eurot. Määrata hageja õigusabi kulude hüvitiseks 54,20 eurot.

7. Välja mõista kostjalt A N hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud: riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 54,20 eurot.

8. Välja mõista kostjalt A N hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (129,20 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtu selgitus

Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.

2-18-19408 2(3)

Hagimaterjalid toimetati kostjale 02.01.2019 isiklikult kätte. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab vajalikuks selgitada, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, seega peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel on vajalik juhinduda Riigikohtu 6.05.2015 otsuse nr 3-2-1-4-15 punktis 14 kajastatud seisukohast, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaidi isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istngitel ega tutvuma ka vastapoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 54,20 eurot. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 129,20 eurot (75+54,20).

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule

2-18-19408 3(3)

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(digitaalallkirjaga)

Liina Naaber-Kivisoo kohtunik