4-18-6421/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-18-6421

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-18-6421 (2302,18,011844) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

A.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi

15.11.2018 otsusele nr 2302,18,011844 A.U

karistamises LS § 207 lg 1 ja § 227 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja:

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: A.U, ik: XXX, elukoht xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 15.11.2018 otsusele nr 2302,18,011844 A.U karistamises LS § 207 lg 1 ja § 227 lg 3

ettenähtud väärtegude KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 3 järgi toimepanemise eest ja

rahatrahviga 125 500 trahviühiku ulatuses, s.o eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

2. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 15.11.2018 otsus

nr 2302,18,011844 A.U karistamises LS § 207 lg 1 ja § 227 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepane KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg järgi rahatrahviga mise eest ja 3

125 500 eurot osaliselt, trahviühiku ulatuses, s.o s.o karistuse täitmise 15 päevase tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 500

(viissada 10 kuu ) eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest

jooksul igakuistes võrdsetes osades 50 euro kaupa kuus tasuda vaidlustatud otsuses

2

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185137545.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise

tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja,

kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.02.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg

on 20.03.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.03.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 15.11.2018 otsusega nr 2302,18,011844 karistati A.U (A.U) LS § 207 lg 1 ja § 227 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 3 alusel trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 125 500 eurot, selles, et A.U 26.10.2018 kella 16:22 paiku xxx kilomeetril xxx maakonnas juhtis mootorsõiduk millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust it kiirusega 136 +/-5 km/h, 90 km/h mitte vähem kui LS § sätestatud nõu ja pani toime LS § 227 41 km/h ning rikkus 15 lg 1 p 1 et

lg 3

etele ettenähtud väärteo. Lisaks ei olnud mootorsõiduk tähtaegselt läbinud tehnonõu vastavuse kontrolli, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo.

Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik L

S § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid ja pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo. Kuna LS § 227 lg 3 ja LS § 207 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus

LS § 227 lg 3 kui raskeimat karistust ette nägeva sätte järgi.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Kohtuväliseks menetlejaks antud väärteosajas nr: 2302,18,011844 on Politseija

Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn, Harju maakond) Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs. Otsus on koostatud 15.11.18. Menetlusaluseks isikuks on A.U.

Kaebuse esitaja ei soovi istungist osa võtta. Kaebuse esitaja ei soovi, et menetluses osaleks kaitsja.

A.U soovib esitada kaebuse antud otsusele. Tunnistab, et antud sõidukiirus on temale ja

teistele liiklejatele ohtlik, aga samas soovib rõhutada, et antud kiiruseületus toimus ainult

möödasõidu olukorras. Sügavalt kahetseb juhtunut, ning tunnistab, et oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama sõiduki kiirusele. Eesmärgiks oli möödasõidu manöövri võimalikult ohtu lõpetamine, aga kahjuks keskendus liigselt sellele ja mitte sõiduki kiirusele.

3

Otsusega määratud rahatrahv 500 eurot on tema arvates arvestades tema eelnevalt liikluskäitumist ebaõiglaselt suur. On juhiubasid omanud ja liikluses osalenud 2009a alates,

ning selle aja jooksul olnud eeskujulik liikleja. Lisaks soovib tähelepanu juhtida asjaolule, ületades lubatud sõidukiirust 41 km/h, on tegemist kõige alumise piirmääraga, mis kuulub veel liiklusseaduse § 227 lg. 3 alla

Täiendavalt palub võimalust rahatrahvi maksta osadena, sest olles suvel lõpetanud ülikooli ja

hakanud oma elu üles ehitama moodustab 500 rahatrahv (arvestades Eesti elukallidust ja palkade vahekorda) väga suur osa jooksva kuu sissetulekust.

On tänaseks täielikult mõistnud oma teo tõsidust ja juba antud protsessi läbi tegemine

(politseiautos olukorra menetlemine, otsuste ootamine jne.) on olnud tohutuks õppetunniks tulevikuks, mis aitab antud olukorda vältida.

Kokkuvõtlikult öeldes soovib, et kohus vaataks täiendavalt tema poolt esitatud põhjendused üle

ja loodab, et kohus leiab

võimaluse rahatrahvi suurust vähendada ja võimaldada osades maksmist.

Väidete kinnitamiseks on lisatud kaebusele dokumendid: LISA 1, LISA 2

Kaebusele on lisatud kohtuvälise menetleja otsuse koopia.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule saadetud kirjalikus seisukohas märkinud, et ta

nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebaja A.U taotleb kohtuvälise menetleja poolt 15.11.2018 väärteoasjas nr

2302,18,011844 koostatud otsusega määratud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd leiab, et

määratud karistus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega. Täiendavalt palub võimalust maksta rahatrahvi ositi.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega.

Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Väärteo eripära arvestades sõltub isiku süü suu suurima lubatud sõidukiiruse ületamise rus määrast, ehk numbrilisest näidust ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik

hinnang ehk kvalifikatsioon. A.U poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 136 km/h, millest arvati maha laiendmääramatus 5 km/h. Käesoleval juhul võib LS § 227 lg 3 sätestatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra (41 km/h) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise. Seega tuleb Riigikohtu seisukohast lähtudes võtta karistuse määramisel

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. A.U-st põhimõttest lähtuvalt on LS § 227 lg 3 sanktsiooni keskmine määr 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni).

Kaebaja süüd suurendab asjaolu, et ta on toime pannud teo, mis vastab kahele kvalifikatsiooninormile.

Kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult. A.U poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd

4

suur (41 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Väärteotoimikus olevast videosalvestusel kostuvad A.U ütlused, mille kohaselt tegi möödasõitu ja ohutum on seda manöövrit kiiresti teha kui pikalt ning sellepärast

ületas kiinist. Samuti oli A.U teadlik, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Antud väidet toetab A.U poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused, et ta viib auto xxx garaaži, kuigi on teadlik, et peaks sõitma lähimasse remondikohta. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et A.U on õigusrikkumised toime pannud teadlikult ja tahtlikult.

Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust

sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 136 +/ 5 km/h ning sooritades samaaegselt möödasõidumanöövrit -

teisest sõidukist, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. A.U moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist, on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab süüteo koosseisule. Lubatud piirkiirust ületavad juhid seavad piirkiirusel liikuvatest kolonnidest möödasõite tehes pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Liiklusseadus ega ükski teine õigusakt ei näe erandina ette sõidukiiruse ületamise lubatavust möödasõidumanöövri sooritamisel või selle järgselt. Liiklusseaduse § 50 lõikes 3 toodu hoopis rõhutab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Kiiruse ületamine sellisel määral on üks massiliselt toimepandavatest liiklusväärtegudest ja sellele järgnev sanktsioon peab vastama teo tõsidusele ning seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega.

LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis

välistaks sõiduki kasutamise liikluses. A.U juhul on mootorsõiduki või selle haagisega

lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või

parkimiskohta. Väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et A.U oleks 26.10.2018 kell 16:22 juhtinud mootorsõidukit sooviga viia sõiduk lühimat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid, sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna A.U

poolt avaldatud kahetsusega. Menetluse käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Eelnevat kokku võttes leiab kohtuväline menetleja, et arvestades teo ohtlikkust, isiku süüd ja

õiguskorra kaitsmise huve, on määratud karistus proportsionaalne ja kooskõlas KarS § 56-s

sätestatuga. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuid rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja vastu ei vaidle.

Maakohtu seisukoh

t kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ei soovi istungist osa võtta. Ka kohtuväline

menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

5

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja A.U

xxx xxx 26.10.2018 kella juhitud sõiduki reg. märk sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 16:22 ajal lasertüüpi mõõteseadet . Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki LaserCam 4 nr LE0151 sõidukiiruseks mõõdeti älise teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks LS § 136 km/h asulav l

15 lg 1 p 1 kohaselt oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel

laiendmääramatust +/ km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks - 5 mõõtetulemuseks km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem 131 kui 41 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M V, kasutades taadeldud mõõtevahendit , järgides seejuures mõõtemetoodikat. (TT -18/00101) RS Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg ettenähtud väärteo ületas 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik

mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust välisel itte vähem kui asula teel m 41 km/h võrra, rikkus LS § 15 lg 1 p nõudeid millega 1 .

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isi - 3 ku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg s ettenähtud väärteona. Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile

lubatud suurimat 41 km/h, siis rikkus menetlusalune sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui isik LS § nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg mõttes ning see süütegu 15 lg 1 p 1 3

on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs ga , kes on täidesaatva riigivõimu volituste asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja pädev on otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest - 3 s põhikaristusena trahviühiku ulatuses, s.o LS § 227 lg rahatrahviga 125 500 eurot. 3 kohaselt karistatak

41 kuni 60 se mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 , trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud . Seega

6

põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäär t määra mõningal määral

a keskmis ületavas määra . Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise s

kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väär

teomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 41 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et kiiruseületus toimus ainult möödasõidu olukorras ja eesmärgiks oli möödasõidu manöövri võimalikult ohutu lõpetamine, on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 41 km/h, millega rikkus LS § nõudeid ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo 15 lg 1 p 1 3 .

Lisaks süüdistati menetlusalust isikut LS § 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõude

rikkumises ja LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mille eest karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 alusel.

Vastavalt LS § 73 lg 2 sätestatud nõuetele iikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle

peavad l haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse

kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusreg

istri andmete tõendatud väljatrükiga. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ MKM 18.07.2011 määrus on reguleeritud ka es nr 77 xxx reg.nr xxx kehtiv tehn § 6. Maanteeameti andmetel puudus sõidukil oülevaatus. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni xxx.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud LS § 73 lg 2 sätestatud , et menetlusalune isik rikkus nõu LS § 207 ettenähtud väärteo, s o tehnonõuetele vastavuse et, millega pani toime lg 1 . kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

7 Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 3

rahatrahvi kuni 2 , aresti 00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 227 ettenähtud väärtegu, tul t kohaldada LS § 227 lg 3 lg 3 eb karistus

sätestatud sanktsiooni alusel.

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemise eest leiab kohus,

et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest

mõistetavaid i, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on karistus

süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks 2 ka LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 l 3 g 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 41 km/h kiiremini kui lubatud, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse

ületamise vahemikku 41 60 km/h arvestades on kiirust ületatud alammääras. Isik, kes ise - sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud kahetsust ning kahetsust on kergendava asjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses.

Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Menetlusaluse isiku väide, et kiiruseületus toimus ainult möödasõidu olukorras ning eesmärgiks

oli möödasõidu manöövri võimalikult ohutu lõpetamine, ei ole ei süüd vähendavad ega

asjakohased. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tehes tu peab juht veenduma, et möödasõi möödasõidul ei ületataks suurimat lubatud sõidukiirust. Samuti ei ole asjakohane menetlusaluse isiku väide, et kiiruse ületamise tingis soov lõpetada möödasõidu manööver ohutult. Juba enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, kuid on ilmselge, et tehes möödasõitu kiirusel 136 km/h seab juht ohtu iseenda ning ka kõik teised kaasliiklejad ega ole võimeline sellisel kiirusel ohu realiseerumise olukorras reageerima. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 41 km/h ei taga juhi enda ega ka teiste kaasliiklejate ohutust ega turvalisust ning pole mingil põhjusel õigustatud. Kuivõrd sõidukiga

möödumine teisest sõidukist toimub piisavalt lühikese ajaga ja seda ka olukorras, kus sõidukijuht järgib lubatud suurimat sõidukiirust, ei ole reaalne, et menetlusaluse isik saavutas üksnes möödasõidu hetkeks sõiduki kiiruseks 136 km/h. A.U-ks, et möödasõitu alustada peab

mööda sõitja juba eelnevalt hakkama kiirust tõstma, seejärel tegema möödasõidu ja pärast seda ki - irust vähendama. Arvestades seda, et mööda sõidetav sõiduk ei seisnud, vaid liikus enam vähem lubatud piirkiirusega, toimub lubatud sõidukiiruse ületamine mitmeid sekundeid, mille jooksul läbib sõiduk lubatud suurimat sõidukiirust ületades iiruse mõõtmise sadu meetreid. K

videosalvestiselt nähtub, et mööda sõidetava sõidukiga kohakuti olles oli kaebuse esitaja sõiduki sõidukiirus 134 km/h, pärast möödasõitu juba 136 km/h. A.U lubatud piirkiirusel

liikuvast sõidukist möödasõiduks puudub aga igasugune vaj ui juht ületab adus. K lubatud suurimat sõidu möödasõidul olulisel määral lubatust, on ta oma suhtumiselt liikluskorda kiirust

ja –ohutusse ohtlik, kuna ei pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada kõigi

8

kaasliiklejate turvalisus. A.U käitumine seab ohtu nii liiklusnõudeid teadvalt eirava juhi enese kui ka kõik samal teelõigul liikuvad kaasliiklejad.

A.U-st kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest kas aru saanud või ei soovi neist aru saada. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses piirkiiruse ületamist toime panna ainult teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks

märkida, et menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut

varasemalt kriminaalja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise

menetleja otsusega määratud rahatrahv ja selle suurus peaks menetlusalust isikut sundima tähelepanelikkusele liikluses ja hoolivusele teiste liiklejate suhtes ka edaspidi.

K tuleb lisaks le aristuse määramisel eelmärgitu lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks

teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme

korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 41 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Lisaks sellele pani kaebuse esitaja samaaegselt toime ka teise liiklusalase väärteo ning isegi juhul, kui LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo puhul võiks hinnata süüd keskmiseks, siis samaaegselt teise väärteo

toimepanemine muudab kaebuse esitaja süü väärtegude kogumis keskmisest suuremaks. Seejuures pani kaebuse esitaja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise toime, juhtides sõidukit,

millise liikluses kasutamine pidanuks olema üldse välistatud. Seega seda enam oli sellise

sõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamine ohtlikum. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub

kohus kohtuvälise menetl ja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada e

proportsionaalseks nii is - iku süü suurusest kui üld ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt

ning arvestab võimalusega, et LS § 227 lg 3 sätestatud sanktsiooni keskmist määra vähesel määral ületav ja kahe samaaegselt toime pandud väärteo eest määratud karistus sunnib kaebuse esitanud . isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest

Kaebuses on menetlusalune isik palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna ta on suvel lõpetanud ülikooli ja hakanud enda elu üles ehitama ning 500 eurone rahatrahv moodustab tema

jaoks väga suure osa kuu sissetulekust. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline

menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Seega sisuliselt ei saaks kohus

kaebemenetluses rahatrahvi ositi määramist kohaldada, kui ta ise karistusotsust ei tee.

Käesoleval juhul vaatab kohus läbi kaebuse esitaja kaebust ja juhul, kui kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse ja mõistaks ise karistuse, saaks ta mõistetava karistuse määrata

tasumisele ositi. Samas saaks otsuse jõustumise korral kaebuse esitaja esitada

täitmiskohtunikule uuesti taotluse rahatrahvi tasumise ajatamiseks, mis tähendaks seda, et kohus peaks taas taotlust läbi vaatama hakkama. Seetõttu irdub kohus KarS § 66 lg 2 sätestatud

põhimõttest ja lähtub menetlusökonoomiast ning vaatab taotluse läbi kaebemenetluses. E

saab elmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha

vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku

seisundi kohta esitanud, s.t kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud, kuna ta on noor inimene, kes lõpetas hiljuti ülikooli ja püüab enda iseseisva eluga toime tulla ning seetõttu palub võimaldada rahatrahvi tasumist ositi.

9

Kuigi kohtule esitati vaid andmed hariduse omandamise, s.h ka kõrghariduse omandamise kohta, siis majanduslikku olukorda iseloomustavaid andmeid kohtule esitatud ei ole. Samas, arvestades kaebuse esitaja isikuandmeid, s.o vanust, trahvisumma suurust ning menetlusaluse

isiku selgitusi oma majandusliku seisundi kohta, ei näe kohus põhjust kaebuses toodud põhjustes kahelda ning leiab, et tegemist on põhjustega, mida võib pidada mõjuva . Seetõttu ks

määrab kohus kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi tasumisele ositi 10 kuu jooksul tes osades 50 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse . võrdsetes igakuis jõustumisest

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise

tühistamine. A.U-st tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust

muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/