1-19-1353/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019.a. Kuninga tn kohtumaja Pärnu Kriminaalasja number 1-19-1353 (19267000142)

Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Prokurör Abip Eliisa Sommer rokurör

Kriminaalasi D.I

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav

D.I

xx

Isikukood või sünniaeg: XXX xxx

Karistatus:

1 kehtiv kriminaalkaristus Harju

Maakohtu 30.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, millega

mõisteti 4 kuud tingimisi vangistust (katseaeg 30.09.2014-

29.09.2017); 6 kehtivat väärteokaristust, sh PPA 23.01.2018 otsus LS § 224 lg 2 järgi

Tõkend:

ei ole kohaldatud, kinnipeetud 17.02.2019-18.02.2019

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 § 256

, 5 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.I KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista

talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata ´ D.I il 17.02.2019-18.02.2019 eelvangistuses viibitud aeg,

s.o 2 a, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 päev (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, kui D.I ) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 1 (ühe

täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 6 pandud kontrollnõudeid ja -ga 75 lg 1 p 1-

2 (4) kohustusi: 1) elab alalises elukohas; kohtu määratud ning käesoleva otsuse päises märgitud

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada ´ lisakaristusena mootorsõiduki D.I ile juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) . kuuks

Lisakaristuse aja algust arvata alates

kohtuotsuse jõustumisest.

LS § le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud - 5 (viie)

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista ´ § 179 lg 1 p 2 ja § 256 D.I ilt KrMS

5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 405 eurot ning 90 eurot, kokku 495 eurot. tasu riigi õigusabi eest

KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades D.I´i varalise seisundiga, võimaldada t

al tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooks

ul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- - is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või

a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99919700009089. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3 (4)

D.I ’it süüdistatakse selles, et tema 17.02.2019.a kella 16:00 ajal juhtis alkoholijoobe

seisundis Pärnu maakonnas Pärnu linna Pirni tänaval ja sooritades vasak pöörde Oja tänavale suunaga Niidu poole sõiduautot riikliku registreerimismärgiga 839BDZ. D.I kontrollimisel

tõendusliku alkomeetriga , tuvastati D.I ühes liitris väljahingatavas x seeria numbriga x õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulem 0,86 mg/l alkoholi, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega D.I, juhtides tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotles süüdistatava D.I ’i süüdi mõistmist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema

karistamist 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.I eelvangistuses viibitud aeg 17.02.2019-18.02.2019. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.I ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: -ga 75 lg 1 p 1-

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme

asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

4 (4) menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundrah 405 eurot ni eurot. a ng tasu riigi õigusabi eest 90 KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik Kohtunik