2-17-9248/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.veebruar 2019. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-9248

Tsiviilasi

Indrek Kanguri hagi Peeter Hanseni vastu hinna

alandamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2116,98 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Hanseni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. jaanuar 2019. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Peeter Hansen (isikukood XXX)

Vastustaja (hageja): Indrek Kangur (isikukood XXX),

esindajad Toomas Alp ja Lembit Kangur

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018. a otsuse

lõppjäreldused ja resolutsioon, muutes osaliselt kohtuotsuse

õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Peeter

Hanseni kanda.

4. Mõista Peeter Hansenilt välja 160 eurot Indrek Kanguri

kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Indrek Kangur (hageja) esitas Peeter Hanseni (kostja) vastu hagi 5100 euro saamiseks

müügilepingu tühistamise tõttu. Menetluse kestel esitas hageja alternatiivse taotluse hinna

alandamiseks 3000 euro võrra. Pärast eksperdiarvamuse laekumist täpsustas hageja oma nõuet,

alandades eseme hinda 2116,98 euro võrra. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 23. jaanuaril 2017 lepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduauto

Volvo XC-70 hinnaga 5100 eurot. Sõiduauto oli müügis internetiportaalis Auto24, kus

identifitseerimiskoodiks oli märgitud XXX. Tegelikkuses müüdud auto VIN-kood on XXX.

Müügikuulutuses oli auto läbisõiduks märgitud 235 000 km, mis tegelikkuses osutus tunduvalt

suuremaks – 305 000 km. Müügikuulutuse kohaselt pidi olema tegemist heas korras sõidukiga.

Lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et autol on järgmised puudused: käsipiduri kasutamisel läheb

põlema mootori tuli, auto tagumine vasak tuli kogub niiskust, piduritule pirn ei ole töökorras, auto

kapotialune võib õline olla, sest vahetatud on roolilatt.

Hilisemal vaatlusel selgus, et peaaegu pool autot on üle värvitud, tööd on teostatud ebakvaliteetselt

ja parempoolsed uksed käivad halvasti lahti. Automaakler.ee esindaja teostas 11. veebruaril 2017

diagnostika ja tuvastas, et auto kapott mullitab, esitiivad on värvitud, parem esimene uks on väljast

värvitud ja seest värvimata hõbe, vasaku esiukse esiosa on värvitud mustaks matiks jne. Sõites kisub

auto rooli tugevalt paremale, esisild pole õigesti all. Tühikäigul on keres tugev vibratsioon. Sõiduki

kere on halvasti säilinud ja tugevalt järeltöödeldud. Veakoodid annavad mõista, et sõiduk on

puudulikult taastatud.

Hageja saatis 16. aprillil 2017 kostjale teate lepingu tühistamise kohta, mis anti kostjale üle 3. mail

2017. Hageja leidis, et kostja kallutas teda tehingut tegema pettuse teel, märkides sihilikult

müügikuulutusse ebaõige VIN-koodi, ja jättis hagejale teatamata varjatud puudustest, millest

õigeaegsel teadasaamisel ei oleks hageja lepingut sõlminud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kasutatud asja ostmisel tuleb arvestada sellega, et asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine

ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust. Kuna tegemist oli pruugitud sõidukiga, siis

võis esineda nii nähtavaid kui ka varjatud puudusi. Hagejal oli võimalus igakülgselt tutvuda

ostetava sõidukiga. Enamus puudusi, millele hageja viitab, ei saa olla varjatud, näiteks asjaolu, et

kapott mullitab, ukse esiosa on värvitud mustaks matiks jne. Kostja müüs hagejale sõiduki, millele

oli Taanis teostatud kehtiv tehniline ülevaatus. Kostja teavitas hagejat nendest puudustest, millest

oli ise teadlik.

VIN-koodis ühe numbri kirjutamisel eksimist ei saa pidada ostja tahtlikuks petmiseks.

Müügikuulutuses oli märgitud ka sõiduki registreerimisnumber XXX, seega müüdi konkreetset

sõidukit. Samuti on müügikuulutuses üheselt märgitud, et läbisõidumõõdiku näit on 235 000 km,

mida ei saa tõlgendada kui tegelikku läbisõitu.

Hageja poolt kostjale 16. aprillil 2017 saadetud avaldusest nähtub, et mõned puudused ilmnesid

juba pärast müügikohast lahkumist. Hageja ei teatanud kostjale puudustest kolme kuu jooksul.

Kostja ei tea, kas hageja on ise selles ajavahemikus sattunud liiklusõnnetusse. Kostja auto müüjana

on füüsiline isik, kes ei teinud tehingut oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu ei

kohaldu tarbijalemüügi regulatsioon.

Vastuseks hinna alandamisele märkis kostja, et ta ei nõustu hageja poolt 2. oktoobril 2017 täiendava

hagiavalduse lisana esitatud ülevaatusakti ja remonttööde maksumuse kalkulatsiooniga. Nende

dokumentide koostamise ajaks oli sõiduk hageja omandis ja valduses olnud 8-9 kuud. Mõistlik aeg

pretensioonide esitamiseks on möödunud. Sõiduki üleandmise ja puuduste ilmnemise vaheline aeg

oli ebamõistlikult pikk. Kostja on ostuhinda juba alandanud, müües hagejale auto, mille alghind oli

6390 eurot, 5100 euroga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis rahuldamata hagi 5100 euro väljamõistmiseks tühistatud tehingu

tagasitäitmisena. Maakohus rahuldas hagi ostuhinna alandamiseks ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 2116,98 eurot. Kostja vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse Maanteeameti

liiklusregistrist sõiduki toimiku väljanõudmiseks jättis kohus rahuldamata.

Poolte õigusabikulud jättis kohus nende endi kanda ning hageja menetluskuludest eksperditasu,

riigilõivu ja hagitagamise riigilõivu 59 % ulatuses hageja enda kanda ja 41 % ulatuses kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 325,95 eurot. Hageja kulud

dokumentaalsete tõendite saamiseks, s.o Info-Auto ülevaatusakt ja Amserv Viljandi kalkulatsioon,

jäid hageja kanda. Hageja kulu Automaakler Eesti OÜ ülevaatusakti eest tasutud 59 eurot mõistis

kohus kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude hagi tagamise tagatise

kostjalt väljamõistmiseks.

4. Maakohus leidis, et hagejal ei olnud materiaalset alust tehingut tühistada, mistõttu pooltevaheline

leping on jätkuvalt kehtiv. Eksimus müügikuulutuses avaldatud VIN-koodi ühes numbris ei ole

käsitletav pettusena. Enne sõiduki ostmist vaatas hageja ise sõiduki üle ja tal oli võimalus märgata

nähtavaid puudusi: mullitav kapott, erinevat värvi uksed jms. Müügikuulutuses märgitud läbisõit

vastas näidikule ning tõendatud ei ole, et kostja on läbisõidunäitu muutnud. Hageja avaldas istungil,

et ta ei ole vaidlusaluse sõidukiga sõitnud alates jaanipäevast. Seega jätkas hageja sõiduki

kasutamist pärast tehingu tühistamise avalduse tegemist enam kui kahe kuu jooksul, tegemata ühtki

kirjalikku ettepanekut võimaliku õigusliku aluseta kasutatava sõiduki hoiustamiseks või

tagastamiseks.

Hageja oli õigustatud alandama esialgset ostuhinda. Hageja alandas VÕS § 112 lg-s 1 toodud

valemist lähtudes hinda 2116,98 euro võrra: sõiduki väärtus puudustega on 2983,02 eurot

(3100×5100 ÷ 5300). Automaakler Eesti OÜ poolt on 11. veebruaril 2017 tuvastatud mitmed

puudused, sh sõiduki kere on tugevalt järeltöödeldud, leidub pahteldatud detaile ning veakoodid

annavad mõista, et sõiduk on puudulikult taastatud. Mõningad puudused olid küll nähtavad, kuid

sõiduki VIN-koodi järgi nähtav tegelik läbisõit ning avariijärgne puudulik taastamine on tekitanud

olukorra, kus sõiduk ei vasta tavalise kasutuse ja kulumise järgsele seisundile ka tehniliselt. Kõik

asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt

puudulikult taastatud sõiduki.

Kostja ei ole tõendanud tema poolt väidetud avariid lepingu esemeks oleva sõidukiga pärast lepingu

sõlmimist, s.o ajavahemikus 23. jaanuar kuni 11. veebruar 2017. Automaakler Eesti OÜ

ülevaatusaktis on märgitud, et vaidlusalune sõiduk ei ole osalenud (Eestis) liikluskindlustuse

kindlustusjuhtumis. Sõiduki vaatas asjatundja üle vähem kui kolm nädalat pärast müügitehingut.

Seetõttu saab lugeda tuvastatuks, et puudused olid sõidukil olemas juba lepingu sõlmimise ajal ning

kostja vastutab lepingu eseme puuduste eest.

Kostja vastuväidet kohtu tegevusele ei ole võimalik rahuldada. Kohus määras sõiduki turuväärtuse

kindlakstegemiseks hageja taotletud ekspertiisi, kohustades eksperti informeerima kostjat sõiduki

ülevaatamise ajast. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole andnud kostjale

tähtaega eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste kohta arvamuse andmiseks. Kohus palus

kostjal esitada omapoolne ettepanek eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste osas, mida kostja

ei ole siiani teinud. Ka eksperdi küsitlemist kohtuistungil ei ole kostja taotlenud.

Kohus jättis rahuldamata kostja 5. märtsi 2018 taotluse Maanteeameti liiklusregistrist vaidlusaluse

sõiduki toimiku väljanõudmiseks. Kohus määras pooltele taotluste esitamise tähtajaks 16. veebruari

2018, mistõttu on kostja taotlus hilinenud. Kostja ei ole hilinemist põhjendanud.

MENETLUSOSALISE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kostja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus kostja teha asjas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud puudustest teavitamise mõistliku aja

piiritlemisel. Hageja teavitas apellanti puudustest ja soovis lepingust taganeda 16. aprillil 2017,

seega peaaegu 3 kuud pärast lepingu sõlmimist. Ka pärast Automaakler Eesti OÜ poole pöördumist

ja puuduste tuvastamist ei teavitanud hageja kostjat mõistliku aja jooksul. Tõendatud ei ole, et

puudused olid olemas enne lepingu sõlmimist.

Hageja kinnitas lepingu p-s 6, et on teadlik sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest ning

asjaolust, et sõidukil võib esineda nii nähtavaid kui ka varjatud puudusi. Hageja ostis kasutatud,

11 aastat vana sõiduki, ilma seda enne lepingu sõlmimist autoriseeritud töökojas kontrollimata,

ehkki kõik võimalused selleks olid kostja poolt tagatud.

Kohus on menetluse pooli ebavõrdselt kohelnud ja rikkunud sellega TsMS §-i 7. Kohus ei ole

määranud kostjale tähtaega menetlustoimingute sooritamiseks, küll aga hagejale. Kostja pidi ise

hageja seisukohtadele ilma kohtupoolse tähtajata reageerima. Kostjal puudus võimalus vastata

hageja 8. märtsi 2018 vastusele ning kaitsta enda seisukohti, kuna kohus langetas asjas otsuse

9. märtsil 2018. Samuti puudus kostjal võimalus esitada küsimusi, tõendeid ja arvamusi ekspertiisi

osas. Kostjat ei teavitatud eksperdi ülevaatuse toimumise ajast ega kohast.

Kostja jääb oma maakohtus esitatud taotluse juurde nõuda Maanteeameti liiklusregistrist välja

vaidlusaluse sõiduki toimik. Kostja soovib sellega tõendada, et 23. jaanuari 2017 seisuga oli sõiduk

tehniliselt korras, vastas nõuetele ning sellel ei esinenud eksperdiarvamuses väljatoodud puudusi.

6. Hageja (vastustaja) apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada ega muuta

maakohtu otsuse lõppjäreldusi ega ulatust, milles kohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus muudab

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi, jättes muutmata maakohtu

otsuse resolutsiooni.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus leidis, et leping ei ole lõppenud

tühistamise tagajärjel ning jättis rahuldamata hagi kostjalt 5100 euro väljamõistmiseks tühistatud

tehingu tagasitäitmisena.

Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha, mille kohaselt rikkus kostja

pooltevahelisest müügilepingust tulenevaid kohustusi, müües hagejale puudustega asja, millest

tulenevalt hagejal oli VÕS § 112 järgi õigus alandada kokkulepitud müügihinda 2116,98 euro võrra.

9. Ringkonnakohus käsitleb esmalt vaidlusalust küsimust kostja poolt hagejale võõrandatud sõiduki

puudustest, mis on hinna alandamise üheks peamiseks eelduseks. Müügilepingu esemeks oli

kasutatud sõiduauto, mille esmaregistreerimisest (2006. a) oli müügilepingu sõlmimise ajaks

möödunud ligi 11 aastat.

Maakohus on õigesti märkinud, et kuna tegemist oli kasutatud sõidukiga, siis ei pidanudki sellel

olema uue sõidukiga võrdväärseid omadusi ning seetõttu ei ole igasugused vead käsitatavad

lepingutingimuste rikkumisena.

VÕS § 77 lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingulise või seadusele vastava kvaliteediga. Kui

lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

VÕS § 77 kohaselt nõutava keskmise kvaliteedi osas tuleb eristada uute ja kasutatud asjade müüki,

mille puhul tuleb asja vastavust lepingutingimustele hinnata lähtuvalt erinevatest kriteeriumidest.

Kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa

võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud

puudused endast kasutatud asjade müügi puhul lepingutingimustele mittevastavust. Näiteks ei

kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti,

veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb

kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud

asjadel tavaliselt ei esine.

10. Maakohus lähtus asja lahendamisel eeldusest, et lepingueseme kvaliteedi osas olid pooled

omavahel kokku leppinud. Ringkonnakohtu arvates on niisugune seisukoht ebatäpne ning

kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi tuleb selles osas täiendada. Poolte vahel 23.01.2017. a sõlmitud

kirjalikus müügilepingus ei ole sõiduki omaduste kohta midagi märgitud. Hageja on tuginenud

müügikuulutuses (I kd tl 13 – 14) avaldatud andmetele, kuid ainuüksi müügikuulutus ei ole veel

samastatav lepinguga; kuulutus ei ole iseenesest käsitatav ka mitte pakkumusena lepingu

sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 mõttes, kuivõrd see ei väljenda pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Müügikuulutus on

VÕS § 16 lg 3 järgi käsitatav ettepanekuna esitada pakkumus.

Asja materjalidest järelduvalt soovis hageja osta sõiduki müügikuulutuses märgitud tingimustel, sh

omadustega. Kostja väitel vastas sõiduk müügikuulutuses toodud omadustele. Samas niisuguste

omaduste või asjaolude puhul, mida müügikuulutuses märgitud ei olnud, ei saa täiendavate tõendite

puudumisel lugeda sõlmituks konkreetset kokkulepet müügilepingu eseme kvaliteedi kohta. Sellest

lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on hinnata ka seda, kas sõidukil esines

müügilepingu sõlmimisel niisuguseid puudusi, mida vaidlusaluse sõidukiga võrreldavatel (sama

marki, sama vanadel jne) kasutatud autodel tavaliselt ei ole.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea ka kasutatud auto ostmisel ostja eeldama, et sõiduk on läbi

teinud ulatusliku avarii, mille tagajärjel on tulnud seda suures mahus taastada. Seega saab avarii

läbimist ja sellele järgnenud ülestöötamist pidada iseenesest asjaoluks, mida ei esine kõigil

kasutatud autodel (sõltumata vanusest), samas on ostjal selle asjaolu vastu äratuntav huvi.

Praegusel juhul vaidlesid pooled selle üle, millal on müügilepingu esemega toimunud avarii, mille

tagajärjel on tulnud sõidukit ulatuslikult taastada ning millised tööd on asjatundjate hinnangul

tehtud ebakvaliteetselt. Avarii toimumise täpset aega ei olnud menetluses võimalik kindlaks teha,

kuid arvestades müügilepingu sõlmimise aega (23.01.2017) ja Automaakler OÜ poolt teostatud

ülevaatuse aega (11.02.2017) on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et avarii pidi olema

toimunud enne sõiduki hagejale üleandmist. Eluliselt usutavaks ega põhjendatuks ei saa pidada

kostja väiteid, et hageja võis ise 19-päevase ajavahemiku vältel teha sõidukiga avarii ning

korraldada sõiduki taastamise. Nii kinnitas ka ekspert T. Alekõrs, et Automaakler OÜ

11.02/13.02.2017 seisukohas välja toodud puudused seonduvalt sõiduki kere ja esituledega ei

saanud niivõrd lühikese aja jooksul tekkida, mh arvestades ka seda, et hageja läbis sõidukiga selle

aja vältel ca 2500 km.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et

kostja võis ja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud sõiduki.

Usutavaks ei saa pidada kostja väiteid, mille kohaselt nimetatud puuduseid autol kas ei esinenud

või kostja ise neid ei täheldanud. Asja materjalide kohaselt soetas kostja ise sõiduki augustis 2016

(sõiduk on Eestis arvele võetud 23.08.2016), seega oli sõiduk kostja valduses ca 4 kuu vältel. Kui

kostja hinnangul oleks hageja pidanud juba ostetava sõidukiga müügiplatsil tutvudes või hiljemalt

3 nädala möödudes sõiduki ostmisest märkama puuduseid, millele osundab ekspert oma arvamuses,

siis seda enam pidi kostja ise mitme kuu vältel sõidukit kasutades samu asjaolusid teadvustama. Ei

saa pidada põhistatuks, et eeskätt sõiduki avariijärgne osaliselt käepäraste vahenditega ja

ebakvaliteetne taastamine ning margikohaste esitulede puudumine ei oleks kostjale olnud äratuntav.

Kostja teadlikkust sõiduki puudustest ning nendega seotud asjaoludest ei välista see, et sõidukil oli

kehtiv tehniline ülevaatus (kuni 06.2018). Asja materjalide kohaselt oli ülevaatus teostatud Taanis

ning see kanti Eesti Maanteeameti andmebaasi üle sõiduki Taani passist ning Eestis sõiduk

ülevaatust läbinud ei ole. Eksperdi hinnangul saab eeldada, et avarii oli toimunud pärast Taanis

teostatud ülevaatust. Seega sai kostja omandada sõiduki juba avariilisena (sh kas taastatuna või

mitte) või sai avarii toimuda ajal, mil sõiduk oli kostja valduses.

Kokkuvõtvalt on asjas tõendatud ning maakohus on õigesti lugenud tuvastatuks, et puudused olid

olemas juba lepingu sõlmimise ja sõiduki hagejale üleandmise ajal.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga sõiduki puudustele, mille kohus tuvastas

eksperdi arvamusele tuginedes ning millest lähtudes määras kohus kindlaks sõiduki väärtuse. TsMS

§ 654 lg-t 6 järgides ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu kõiki sellekohaseid

põhjendusi.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja poolt aprillis 2017 saadetud avaldus

on tehtud puudustest teavitamise mõistliku aja piires, kusjuures arvestada tuleb ka seda, et hageja

tugines veebruaris tehtud ülevaatuse tulemustele.

Asjakohased ei ole apellandi viited, justkui tuleks mõistlikuks tähtajaks pidada 14 päeva, mis

tuleneb VÕS § 56 lõikest 1 tarbijale sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemiseks. Puudub

igasugune alus kohaldada analoogiat VÕS §-ga 56, mis käsitleb sidevahendi abil sõlmitud

lepinguid, seda enam, et tavapärasel viisil sõlmitud müügilepingu eseme mittevastavusest teatamise

tähtaega reguleerib VÕS § 220.

Hageja pöördus müügilepingu sõlmimise järgselt ca 3 nädala möödudes asjatundja poole hinnangu

saamiseks ning sellest omakorda ca kahe kuu jooksul edastas kostjale lepingu ülesütlemise

avalduse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud mõistliku

ajavahemikuga puudustest teatamiseks. Asjaolu, et VÕS § 220 lg 1 kohaselt on tarbijalemüügi

puhul asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise tähtajaks üldjuhul 2 kuud, ei tähenda, et

see tähtaeg ei või sõltuvalt asjaoludele olla ka pikem. Lisaks võimaldab VÕS § 221 lg 1 p 2 ostjal

tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ka siis, kui ta jättis mittevastavusest õigeaegselt

teatamata, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega

seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabane kostja praegusel juhul vastutusest lepingu rikkumise eest

tuginedes kirjaliku müügilepingu punktile 6. Nimetatud punkti kohaselt kinnitab ostja, et ta on

teadlik vastuvõetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest. Kuna tegemist on pruugitud

sõidukiga, siis võib esineda nii nähtavaid kui ka varjatud puudusi.

Maakohus asus seisukohale ning sellega nõustus eelpool ka ringkonnakohus, et asjaolud kogumis

viitavad sellele, et kostja võis ja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud

sõiduki. Seega kohaldub ka VÕS § 221 lg 2, mille kohaselt ei või müüja tugineda kokkuleppele,

millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega,

kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.

Hagejale puudub alus ette heita ka seda, et ta ei kasutanud võimalust lasta enne müügilepingu

sõlmimist sõidukit kontrollida autoriseeritud töökojas. Nagu juba korduvalt viidatud, pöördus

hageja töökotta 3 nädala möödudes sõiduki omandamisest arvates. Samuti ei tulene

võlaõigusseadusest, et ostja peaks ammendama kõik võimalused ostetava eseme kvaliteedi

kontrollimist juba enne ostu-müügilepingu sõlmimist või sellega samaaegselt. VÕS § 220 lõikes 1

on sõnaselgelt antud ostjale mõistlik tähtaeg ostetud esemega tutvumiseks ning tuvastatud

puudustest müüjale teatamiseks.

15. Põhjendatud ei ole ka apellandi etteheited maakohtule menetlusosaliste ebavõrdse kohtlemise

osas. Kostjal on olnud menetluses, sh apellatsiooniastmes, võimalus esitada oma seisukohad ja

vastata hageja väidetele. Muuhulgas andis maakohus 12.01.2018 e-kirjaga kostjale võimaluse

esitada oma taotlused seoses ekspertiisi läbiviimisega, samuti esitada küsimused eksperdile. Asja

materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sellele reageerinud. Maakohus edastas pooltele teate

ekspertiisiakti kohta 24.01.2018, paludes esitada seisukohad ja taotlused. Samas oli kostjal võimalik

esitada eksperdile küsimusi ringkonnakohtu istungil. Kostja ei ole lükanud ümber esitatud tõendite

põhjal tuvastatud asjaolusid ega neist tuletatud järeldusi.

16. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Tsiviilasja

materjalide kohaselt aga kandis vastustaja eksperdi ringkonnakohtu istungil küsitlemisega seotud

kulu 160 eurot. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sellest lähtudes mõistab

ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks välja 160 eurot apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/