1-19-390/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-19-390/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2019 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-390 (kohtueelses menetluses 19230200030) Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Paul Pikma Kriminaalasi
B.G süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.G, isikukood XXX; elukoht: xxx; Vene kodakondsus; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx Kahtlustatavana kinnipidamine 01.01.2019 Karistatus
Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: üks
kriminaalkaristus
karistatud Harju Maakohtu – 24.08.2016.a kohtuotsusega nr 1-16-5931 274 lg KarS § 1
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON
1. B.G 424 lg 1
4 süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista temale karistuseks (neli) kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada B.G karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 ( (01.01.2019) ning lugeda uvaks karistuseks 3 üks) päev tema poolt ärakandmisele kuul (kolm) kuud ja 29
(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
3. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (3 kuud ja 29 päeva) täitmisele
pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane temale määratud 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid - kohustudes:
1) elama aadressil xxx
;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2
4. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on B.G kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
5. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on B.G kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.G-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.02.2019.a.
7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada suhtes lisakaristusena sõidu B.G ki
juhtimise õiguse äravõtmist 3 ) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb (kolmeks
juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
8. B.G-lt 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja mõista KrMS §
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 120.00 eurot;
KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44.00 eurot;
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810.00 eurot.
9. Lähtudes KrMS § 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb 245 1 p lg menetluskulud summas 974.00 eurot tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 97,40 eurot.
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 ja SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning
makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „Menetluskulud 99919700007201 kriminaalasjas nr 1-19-390 “. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse
ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või
§ 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu
B.G juhtis tahtlikult 01.01.2019 kella 11:22 ajal Tallinnas xxx juures
mootorsõidukit märgiga – xxx registreerimis xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove
alkoholisisaldus veres vähemalt 1,82 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu -
joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
3
Süüdistatav pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav B.G tema ja kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet
sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et B.G kuulub KarS 424 lg 1 § järgi
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb
määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 3 p 4 lg sätestatud alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Rebane kohtunik