Legislator Case Law & Legislation
1-18-10449/17 AI generated

1-18-10449/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-18-10449/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 03.01.2019 otsusega tunnistati M.N kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 424 lg 2 ja 329 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta ja 1 kuu. KarS §-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.07.2018 otsusega ärakandmata karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.11.2018.

Legislator headnote

AI generated

1-18-10449/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Keywords

AI generated
contractor remuneration costs of late payment commuter allowance suspension of payments subcontractor payment credit mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10449 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. jaanuari 2019 otsus M.N-i süüdimõistmises KarS §-de 424 lg 2 ja 329 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav M.N (IK ), XXX apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta M.N-i apellatsioon Viru Maakohtu 3. jaanuari 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-18-10449 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 03.01.2019 otsusega tunnistati M.N kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 424 lg 2 ja 329 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta ja 1 kuu. KarS §-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.07.2018 otsusega ärakandmata karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.11.2018.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti välja menetluskuluna 1208 eurot, mis kuulub tasumisele ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M.N , kes palub tühistada kohtuotsuse temalt menetluskuluna 1208 euro väljamõistmise osas ja taotleb jätta see osaliselt riigi kanda.

Põhjenduseks tuuakse see, et ta viibib vanglas, ei tööta ja tal puuduvad vahendid sellise summa tasumiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. M.N on vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise suuruse.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik M.N-ilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 28.12.2018 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus prokurör S. Hristoforova, M.N ja tema kaitsja vadv V. Rogulski muuhulgas leppisid kokku, millised menetluskulud kuuluvad M.N-ilt väljamõistmisele ning millise tähtaja jooksul (lk 169-170).

5.2. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt M.N-ile selgitati tema õigused ning ta vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta sõlmis selle vabal tahtel ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde. Eraldi kinnitas ta veel, et on nõus tasuma menetluskulud kokkuleppes toodud ulatuses. Seega lepiti kokku, et menetluskulud summas 1208 eurot maksab M.N ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (lk 179).

6. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

6.1. Ringkonnakohus leiab, et M.N-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Antud juhul M.N-i apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus M.N-i apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/

Mati Kartau Kohtunik