2-18-14860/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14860 Tsiviilasi A. P. avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (isa): A. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja esindaja: J. B. (e-post xxx) Puudutatud isik I (ema): J. P. (isikukood xxx, elukoht xxx e-post xxx) Puudutatud isik II (laps): A. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik III (laps): A. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikutele II ja III määratud esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post andreslusmagi@hot.ee) KOV asutus: Tallinna Kesklinna Valitsus (e-post kesklinn@tallinnlv.ee)

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada A. P. ja J. P. vahel tsiviilasjas nr 2-18-14860 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Lapsevanemad A. P. ja J. P. lepivad kokku oma alaealise lapse A. P.ga suhtlemise osas järgnevalt: 1.1.1 Isa võtab lapse teisipäeval kell 17.00 lasteaiast ja toob lapse lasteaeda kolmapäeval kell 8.15.

2

1.1.2 Isa võtab lapse lasteaiast neljapäeval kell 16.10 ja viib eesti keele tundi kell 17.10 aadressil xxx, tagumine hoone, uksekell x ja reede hommikul viib lasteaeda kell 8.15. 1.1.3 Laupäeval võtab isa lapse ema kodust kell 10.00 ja viib lapse basseini ja toob lapse tagasi laupäeval kell 20.00 laste ema maja juurde, koos kõikide ujumisriietega. 1.1.4 Lapsel on õigus osaleda vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel, ja muudel perekondlikel tähtpäevadel milleks kumbki vanem takistusi ei tee. 1.1.5 Kumbki vanem ei tee mingeid takistusi lastel teise vanemaga suhtlemiseks telefoni, arvuti või muu sidepidamisviisi vahendusel. 1.1.6 Haiguse korral jääb suhtluskorra järgne kohtumine ära. Kui laps haigestub isa juures, jääb laps isa juurde ravile. 1.1.7 Kui lapsevanematel on tarvis täpsustada lapsega suhtlemisega seonduvaid küsimusi, siis nad suhtlevad selleks omavahel smside või e-kirjade teel vene keeles. 1.1.8 Isa kohustub jälgima lapse väljakujunenud päevarežiimi, mis teatakse talle ette lapse ema poolt. 1.1.9 Isa võib veeta lapsega puhkust vähemalt ühe nädala jooksul järjest, teavitades sellest ema vähemalt kaks kuud enne planeeritud puhkust. Kui isa soovib veeta puhkust lapsega välisriigis, märgib ta nimetatud teates ära ka välisriigi nime. 1.1.10 Kui laps viibib kummagi vanema juures, siis vanemad küsivad lapse arvamust selle osas, kas laps tahab osaleda mõnel üritusel ja arvestavad lapse arvamusega. 1.2 Lapsevanemad A. P. ja J. P. lepivad kokku oma alaealise lapse A. P.ga suhtlemise osas järgnevalt: 1.2.1 Isa võtab lapse teisipäeval kell 17.00 lasteaiast ja viib lapse ema koju kell 20.00. 1.2.2 Laupäeval võtab isa lapse ema kodust kell 10.00 ja toob lapse tagasi õhtul kell 20.00 laste ema maja juurde. 1.2.3 Lapsel on õigus osaleda vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel, ja muudel perekondlikel tähtpäevadel milleks kumbki vanem takistusi ei tee. 1.2.4 Kumbki vanem ei tee mingeid takistusi lastel teise vanemaga suhtlemiseks telefoni, arvuti või muu sidepidamisviisi teel. 1.2.5 Haiguse korral jääb suhtluskorra järgne kohtumine ära.

3

1.2.6 Kui lapsevanematel on tarvis täpsustada lapsega suhtlemisega seonduvaid küsimusi, siis nad suhtlevad selleks omavahel smside või e-kirjade teel vene keeles. 1.2.7 Isa kohustub jälgima lapse väljakujunenud päevarežiimi, mis teatakse talle ette lapse ema poolt. 1.2.8 Alates kolmandast eluaastast laps suhtleb isaga teisipäeviti ja neljapäeviti samadel kellaaegadel kui isa suhtleb vanema lapse A. P.ga. 1.2.9 Alates neljandast eluaastast isa võib veeta lapsega puhkust vähemalt ühe nädala jooksul järjest, teavitades sellest ema vähemalt kaks kuud enne planeeritud puhkust. Kui isa soovib veeta puhkust lapsega välisriigis, märgib ta nimetatud teates ära ka välisriigi nime. 1.2.10 Kui laps viibib kummagi vanema juures, siis vanemad küsivad lapse arvamust selle osas, kas laps tahab osaleda mõnel üritusel ja arvestavad lapse arvamusega. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-18-14860 A. P. avalduses lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 3. Alaealistele lastele A. P.le ja A. P.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ning edastada teadmiseks Tallinna Kesklinna Valitsusele. Edasikaebamise kord Menetlusosalised on loobunud määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on A. P. avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 14.02.2019 ärakuulamisel sõlmisid lapsevanemad kompromissi, lapsevanemad soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

4

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Kompromiss ei ole vastuolus alaealiste huvidega. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 480 lg 1 II lause järgi võib kohus määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe rikkumise korral on lapsevanemal õigus esitada kohtule avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks TsMS § 563 sätestatud korras.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimisel kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu kohtunik