1-18-9910/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

15. veebruar 2019

Kohtuasja number

1-18-9910

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Kriminaalasi N.J ’i (

) süüdistuses

XXX

KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. detsembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav N.J ja tema kaitsja Silvi Erro,

apellatsioonid

RESOLUTSIOON

Jätta nii N.J i kui ka tema kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

-

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti

kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.J anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 329 järgi

kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemises. N.J oli Viru Maakohtu 18. jaanuari 2018. a

otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi, kusjuures sama kohtuotsusega oli N.J-ilt

lisakaristusena üheks aastaks ära võetud ka mootorsõiduki juhtimise õigus. 19. novembril 2018

kella 15.38 paiku juhtis N.J Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa teel taas mootorsõidukit,

olles alkoholijoobe-seisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,56 +/- 0,14 mg/l).

2. Viru Maakohtu 14. detsembri 2018. a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati N.J

KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi süüdi ja teda karistati KarS § 63 lg-t 1 kohaldades vangistusega

2 aastaks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1 aasta ja 4 kuu pikkuse

vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus V. Lisgorile kohtuotsuste kogumis

liitkaristuse 2 aastat 8 kuud 14 päeva vangistust algusega 19. novembrist 2018.

Põhjendades N.J-ile mõistetud karistust, märkis maakohus mh järgmist. KarS § 424 lg 2

näeb karistusena ette kuni 4 aasta pikkuse vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

2(5)

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. N.J-i süü on keskmisest

suurem. Esmajoones pole võimalik eirata N.J-il tuvastatud alkoholijoobe määra, mis

lõpliku mõõtetulemuna oli 1,42 mg/l kohta. Kuigi viidatud numbriline näit ei võimalda iseseisvalt

hinnata N.J-i võimekust käituda ümbritseva suhtes adekvaatselt, evib kaalu tõend, milles

on kirjeldatud N.J-i joobele viitavaid tunnuseid. Selle kohaselt oli N.J-i

koordinatsioon väga häiritud, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ning tal esinesid häired aja-, isiku

ja kohatajus. Lisaks avaldasid mõlemad patrullpolitseinikest tunnistajad, et N.J oli

visuaalselt tajutavas alkoholijoobes. Need asjaolud viitavad sellele, et N.J-i taju ümbritseva

suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid oluliselt langenud, ta polnud võimeline liikluses adekvaatselt

käituma ja päevasel ajal taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine annab aluse hinnata

N.J-i süüd keskmisest suuremaks. Süü keskmisest suureks hindamise tingib seegi, et

N.J pani toime kaks kuritegu. N.J-i puhul pole karistust raskendavate asjaolude

olemasolu sedastatav. Küll on sedastatav karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus,

mida kohus pidas siiraks, ja süü tunnistamine. Need kaks aspekti peavad kajastuma N.J-i

karistuse määras. Viru Maakohtu 18. jaanuari 2018. a otsusega karistati N.J-i

KarS § 424 järgi 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses

viibitud kaks päeva. Kandmata osa karistusest asendati 658 tunni üldkasuliku tööga. Samalaadseid

kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse

õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab

karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise korral minna üksnes raskemaks, sest

varasem karistus pole mõju avaldanud. Vaatamata asjaolule, et varasema kohtuotsusega rakendati

N.J-i suhtes nn viimase abinõu regulatsiooni, ei taganud see N.J-i õiguskuulekust.

Juhtimisõiguseta N.J pani ajal, mil tal oli tegemata suur osa üldkasulikust tööst, toime uue

samaliigilise kuriteo. Märgitust järeldub, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga ühes

käitumiskontrollile allutamisega pole olnud N.J-i puhul tõhus. Seetõttu on selle

taaskohaldamine perspektiivitu. Veel vähem saab N.J-i õiguskuulekust tagada tingimisi

karistusega, mis on oma mõjult oluliselt leebem kui üldkasulik töö. Kuritegude toimepanemise

ajal oli N.J teadlik nii sellest, et tal on kolm lapseealist ülalpeetavat kui ka sellest, et ta on

pere toitja. Need asjaolud ei taganud N.J-i õiguskuulekust. Juhtimisõiguseta N.J

pani taas toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Seoses kaitsja viidetega süüdistatava

perekondlikule olukorrale märkis maakohus, et järjest uusi tahtlikke kuritegusid toime panev

süüdistatav ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast

kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui süüdistatav paneb toime kuritegusid, siis on tema enda

käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema

enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav olukord ka tema perele ja lähedastele.

Taolises olukorras ei saa süüdistatav eeldada ega nõuda, et riigivõim teeks tema suhtes nn pere-

argumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab

kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja väljakujunenud kohtupraktika. Olgu korratud, et

tuvastatu kohaselt oli N.J-i mootorsõiduki juhtimisvõime oluliselt alanenud ja

politseiametnike õigeaegne sekkumine võimaldas hoida ära traagilised tagajärjed, mis võivad

kaasneda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega.

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 27. detsembril 2018 apellatsiooni N.J , kes palus

võimalusel leevendada tema karistust minimaalse tähtajani, asendada vangistus üldkasuliku tööga,

kohaldada elektroonilist valvet ja jätta vangistus vähemalt osaliselt tingimisi kohaldamata. Samuti

palus süüdistatav võtta temalt maksimaalseks tähtajaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

4. Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2019. a määrusega jäeti eelmises punktis nimetatud

apellatsioon KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3(5)

MENETLETAVAD APELLATSIOONID

5. 22. jaanuaril 2019 ehk vähem kui 15 päeva pärast N.J-ile maakohtu otsuse kätteandmist

(10. jaanuaril 2019), esitas N.J Viru Maakohtu otsuse peale uue apellatsiooni, samuti esitas

apellatsiooni maakohtu otsuse peale N.J-i kaitsja Silvi Erro.

Süüdistatava apellatsioon

6. N.J taotleb maakohtu kohaldatud karistuse kergendamist. Võimaluse korral tahaks ta

kanda karistust vangistuses osaliselt, olla elektroonilise valve all ja teha üldkasulikku tööd

maksimaalse tingimisi karistusega.

7. Süüdistatav märgib oma taotlust põhjendades, et ta mõistab, et kohtuotsus tema suhtes on

võrdlemisi kerge. Ta ei saa sellega aga nõustuda seetõttu, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist

last ja ka naine, kes hetkel ei tööta, vaid istub kodus lapsehoolduspuhkusel. Peres töötab ainult

süüdistatav. Süüdistatava kinnitusel on ta mõistnud, et tema pärast kannatab kogu perekond.

N.J on enda sõnutsi aru saanud, et kõik tema hädad ja probleemid on seotud alkoholi

tarvitamisega. Ta kohustub omal soovil läbima alkoholi eest kodeerimise kuuri. Süüdistatav palub

anda talle võimalus mitte kaotada perekonda ja ennast. Ta soovib viimast võimalust tõestada, et

ta on kõike mõistnud ja kahetseb tehtut. Edaspidi lubab N.J seadust mitte rikkuda.

Vangistuses on ta esimest korda ja seetõttu šokis.

Kaitsja apellatsioon

8. N.J-i kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsuse karistuse mõistmist puudutavas osas ja

mõista süüdistatavale leebem karistus, kohaldades KarS § 74 lg-d 1, 3 ja 5.

9. Kaitsja märgib, et olles tuvastanud rikkumise, jättis kohus tähelepanuta, et süüdistatav kahetses

siiralt oma tegu, samuti selle, et N.J on üldkasuliku töö tegemise ajal täitnud

kontrollnõudeid korralikult ning teinud üldkasulikku tööd kohusetundlikult. Riigikohus on asjas

nr 3-1-1-14-07 rõhutanud, et KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude

tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne.

10. Süüdistatav ja kaitsja palusid maakohtul karistuse mõistmisel arvestada, et süüdistataval on kolm

väikest last, kellest üks on haige ja vajab ravi. N.J kahetseb tõepoolest siiralt, et ta pani

selle kuriteo toime, ta on aru saanud oma teo tagajärgede tõsidusest. Süüdistatav N.J saab

aru, et tema abikaasal, kes praegu ei tööta, saab nii materiaalselt kui füüsiliselt väga raske olema

üksinda kolme last kasvatada ja ülal pidada. Just sel põhjusel, tundes vastutust perekonna eest,

palub süüdistatav kohaldada tema suhtes erandkorras leebemat karistust. N.J kinnitab

kohtule täie vastutusega, et tema suhtes on karistuse eesmärk saavutatav ka leebema karistusega.

N.J on nõus alluma elektroonilisele valvele ja alluma alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium märgib esmalt, et kuna nii süüdistatava kui ka kaitsja 22. jaanuari 2019. a

apellatsioonid on esitatud tähtaegselt, tuleb ringkonnakohtul hinnata neis sisalduvate argumentide

perspektiivikust vaatamata sellele, et kolleegiumi 21. jaanuari 2019. a määrusega jäeti

KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata N.J-i 27. detsembri 2018. a apellatsioon sama

kohtuotsuse peale. Apellant saab realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul.

4(5)

12. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et ei N.J-i ega tema

kaitsja apellatsioonis ei ole selliseid argumente, mis võiksid anda ringkonnakohtule aluse

maakohtu otsus apellatsiooni korras tühistada. Seetõttu on mõlemad apellatsioonid ilmselt

(ilmselgelt) põhjendamatud, ja tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

13. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata

ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni,

mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased

(nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult

asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise

kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu

kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas

kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku

kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas

nr 3-1-1-88-11, p 7)

14. N.J-i ja tema kaitsja apellatsioonid on tervikuna perspektiivitud – nendes märgitu ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu kohtuotsust üheski osas tühistada.

15. Süüdistatav ja kaitsja vaidlustavad maakohtu mõistetud vangistuse kestust, samuti selle

asendamata või tingimuslikult kohaldamata jätmist.

16. Riigikohus on asunud seisukohale, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses tekib

eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija

isikust kui ka tema sooritatud teost. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus pädev lahendama

karistuse küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava

karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema

vastutust mõjutavatest asjaoludest, mille hulka kuuluvad ka karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud. Selline kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik on apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge

materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel

minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa

kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11)

17. Menetletavas asjas ei ole Viru Maakohus N.J-i karistusmäära valikul ega karistust reaalselt

täitmisele pöörates materiaal- ega menetlusõigust rikkunud. Maakohus on oma otsuse punktides

17–27 väga põhjalikult ja veenvalt selgitanud, miks mõisteti N.J-ile just nii pikk vangistus

ja miks pole seda karistust võimalik asendada elektroonilise valve ega üldkasuliku tööga ega ka

mitte tingimuslikult kohaldamata jätta.

18. N.J-i süü suuruse hindamisel arvestas kohus igati asjakohaselt süüdistataval tuvastatud

joobe raskust, mis ületas kriminaalse joobe piirmäära peaaegu kahekordselt, aga ka seda, et

N.J-i taju ümbritseva suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid kuritegu toime pannes oluliselt

langenud. Järelikult oli süüdistatav liikluses teiste inimeste elule, tervisele ja varale väga ohtlik.

Ja seda kõike olukorras, kus N.J-i eelmisest süüditunnistamisest samalaadses kuriteos oli

möödunud vaid umbes 10 kuud (seejuures tuvastati Viru Maakohtu 18. jaanuari 2018. a otsusega

kaks N.J-i joobes juhtimise episoodi, millest ühe puhul oli alkoholisisaldus süüdlase veres

tervelt 3,14+/-0,06 mg/g). Maakohus leidis õigesti, et N.J-i süüd suurendab seegi, et oma

5(5)

teoga täitis ta lisaks KarS § 424 lg-s 2 ette nähtud kuriteo koosseisule ka KarS § 329 järgi

kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. Maakohus ei jätnud N.J-i karistamise seisukohalt olulisi

asjaolud arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus

karistuse kohaldamisel teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse

kohtuotsuse tühistamiseks.

19. Eksitav on kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu poleks maakohus arvestanud N.J-i

karistust kergendava asjaoluga – süüdistatava kahetsusega. Kohus on otsuse punktis 21 selgelt

märkinud, et peab N.J-i kahetsust siiraks ja see aspekt koos süü ülestunnistamisega peab

kajastuma N.J-ile mõistetava karistuse määras. Seda, et kohus on karistust kergendavate

asjaoludega sisuliselt arvestanud, kinnitab seegi, et teo toimepanemise asjaolude pinnalt hindas

kohus N.J-i süü keskmisest suuremaks (vt maakohtu otsuse punktid 20–21), kuid mõistis

N.J-ile ometigi karistuse, mis vastab KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmisele määrale.

Järelikult pole alust väita, et kohus enda tuvastatud kergendavate asjaoludega tegelikult ei

arvestanud.

20. Maakohus põhjendas igati asjakohaselt ka seda, miks ei ole N.J-i perekondlik olukord

selline asjaolu, mis võimaldaks mõista süüdistatavale kergema karistuse või jätta karistus

tingimuslikult kohaldamata (vt maakohtu otsuse punkt 26).

21. Samuti on väär kaitsja väide, et N.J on katseajal viibides käitunud kohusetundlikult. Viru

Maakohtu 18. detsembri 2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-64 tuvastati kriminaalhooldaja

erakorralise ettekande alusel, et N.J rikkus kontrollnõuet: ta ei esitanud avaldust välisriiki

sõitmiseks. Samuti rikkus N.J 9. aprillil 2018 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohus

ei pidanud toona siiski vajalikuks karistust täitmisele pöörata, arvestades mh asjaolu, et

N.J-i ülalpidamisel on kolm alaealist last ja et süüdimõistetu mõistis oma rikkumise

tagajärgi ning kinnitas, et ta on valmis võtma samme selleks, et vabaneda alkoholisõltuvusest.

22. Eelneva valguses kaotavad süüdistatava lubadused alkoholist loobuda ja seadust enam mitte

rikkuda igasuguse veenvuse. Jääb mulje, et N.J kasutab lapsi nagu indulgentsi enda

rikkumiste õiguslikest tagajärgedest vabanemiseks või vähemalt nende leevendamiseks.

Süüdistataval tuleb nüüd vanglas tõestada, et tema praegune lubadus oma käitumist muuta on

tõsiseltvõetav. Kui N.J käitub vanglas eeskujulikult ja näitab üles igakülgset valmisolekut

enda alkoholi-probleemiga tegeleda, on kohtul võimalik tõsiselt kaaluda tema tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 alusel juba pärast ühe kolmandiku karistusaja

möödumist.

23. Kokkuvõttes poleks ringkonnakohtul kriminaalasja menetledes mingit alust maakohtu mõistetud

karistust muuta. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus nii

N.J-i kui ka tema kaitsja 22. jaanuari 2019. aasta apellatsiooni Viru Maakohtu 14. detsembri

2018. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole

nendel apellatsioonidel vähimatki edulootust.

(allkiri) (allkiri) (allkiri)

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas