1-19-771/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2019 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-771 (kohtueelses menetluses 18230200535) Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Marianna Sidorok Prokurör Katrin Tron Kriminaalasi

U.H

süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

U.H , isikukood XXX; elukoht:

xxxx; määratlemata kodakondsus; haridus: põhiharidus (10 klassi); emakeel: vene keel; töökoht: OÜ Xxxx Kahtlustatavana kinnipidamine 11.08.2018 Karistatus

Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: üks väärteokaristus ja üks – kriminaalkaristus karistatud

Harju Maakohtu 09.09.2016.a kohtuotsusega nr 1-16- 7687

KarS § järgi

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON

1. U.H

424 lg 2

süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada U.H karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

1 ( (11.08.2018) ning lugeda uvaks karistuseks 1 üks) päev tema poolt ärakandmisele kuul (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.H-le mõistetud 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus 539 (viiesaja kolmekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga.

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab U.H järgima KarS §

75 lg 1 p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes:

1) elama aadressil xxxx;

2) ilmuma krim

inaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on U.H kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

7. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on U.H kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada suhtes lisakaristusena sõiduki U.H juhtimise õiguse äravõtmist 6 ( ) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba kuueks

5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

9. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend süüdistatav U.H-le kuuluv mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxx xxxx, mis asub Politseija Piir

ivalveameti parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

11. U.H-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna

 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 90.00 eurot;

 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810.00 eurot.

12. Lähtudes KrMS §

12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb

245 1 p lg menetluskulud summas 900.00 eurot tasuda 12 ) kuu jooksul alates (kaheteistkümne kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 75,00 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 ja SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „Menetluskulud 99919700007078 kriminaalasjas nr 1-19-771 “. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. ao sätete või § 339 lõike j

1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu

U.H , isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 09.09.2016 otsusega KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, so korduvalt 11.08.2018 kella 04.51 ajal Harjumaal, Anija vallas, Vikipalu külas mootorsõidukit registreerimismärgiga – xxxx xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,77 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu -

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. U.H pani toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör , süüdistatav Katrin Tron U.H tema ja

kaitsja Toomas Laanemaa sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et U.H kuulub KarS

424 lg 2 § järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 3 p 4 lg sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik