1-19-806/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-19-806

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruaril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-806 (16244000024)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kriminaalasi N.K 344 lg 1, 345 lg 1 süüdistatuna KarS § järgi käskmenetluses Prokurör Anu Toluk Süüdistatav

N.K – sünniaeg XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, emakeel eesti keel, põhi töökoht xxx kohaldatud ei ole, kriminaal- , tõkendit ja väärteokorras karistamata Kaitsja

Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks N.K 344 1 lg rahaline karistus 30 arvestades a suuruseks 10 eurot), s.o. 300 eurot. päevamäära ( päevamäär

Süüdi tunnistada N.K KarS § lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline 345 karistus 35 50 eurot. päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o. 3

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 päevamäära, s.o. 350 eurot.

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „N.K , kriminaalasi 1-19-806, rahaline

2

karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme N.K-lt kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse .

Kohustada N.K tasuma ja kaitsjatasu 12 kuu väljamõistetud sundraha jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 80 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „ - N.K , kriminaalasi 1-19-806, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Asitõend – käekirjaproovid hävitada.

(asuvad kriminaalasja materjalide juures)

V kannatanu E Ki ( Swedbank AS) kasuks 161,76 älja mõista N.K-lt XXX eurot.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid. Esitatud süüdistus

N.K

süüdistatakse selles, et tema eeluurimisel täpselt tuvastamata ajavahemikus, võimalik ajavahemikus 01.05.2015 kuni 17.09.2015, Tallinnas võltsis sõiduauto xxx reg nr xxx müügilepingut. Nimelt kirjutas i teadmata ja nõusolekuta E K lepingusse, millele pani kuupäevaks 01.05.2015, varasemast lepingust teadaolevad müüja 08.03.2015 E K andmed, mispeale kirjutas 01.05.2015 kuupäeva kandvasse lepingusse ise i allkirja. Lepingu võltsis E K eesmärgiga sõiduk ümberregistree nimele, samuti eesmärgiga vabaneda rida teise isiku B Se trahvide maksmisest, mis kaasnesid tema poolt sõiduki kasutamisega alates 08.03.2015.

3

Sellega N.K pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise s o kuriteo KarS § 344 lg 1 järgi.

Samuti N.K 17.09.2015 esitas Tallinnas xxx asuvasse Maanteeameti Tallinna teenindusbüroole tema poolt võltsitud müügilepingu, mis kandis kuupäeva 01.05.2015 ning kuhu ta ise o E Ki allkirja. Tegelikkuses oli leping vormistatud 08.03.2015. li kirjutanud müüja Võltsitud lepingu alusel sai teine isik sõiduki omanikuks ning B S N.K vabanes kohustusest maksta trahvi, mis määratud 27.04.2015 kell 16:21 xxx kilomeetril kiiruse ületamise eest ning maksta 13.08.2015 määratud tasulise parkimise õigust tõendava viivistasu dokumendi nõuetekohase mittetäitmise eest. Nimetatud trahvi tasus E K. Sellega N.K pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest s o kuriteo KarS § 345 lg 1 järgi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

Kuriteoga tekitati varaline kahju summas 161,76 eurot E Kile, mille osas juhindudes VÕS § 1043 1045 lg 1 p 5 esitas E K tsiviilhagi summas 161,76 eurot, mis kanda E Ki ja § arveldusarvele XXX Swedbank - . AS is

Asjaolud ja menetluse käik

04.02.2019.a laekus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Anu Toluki poolt 26.01.2019.a koostatud N.K prokuröri süüdistusakt süüdistuses KarS § 344 lg 1 § järgi kvalifitseeritud kurite , 345 lg 1 gude toimepanemises. Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku

kohaldada süüdistatav põhikaristusena rahalist karistust. N.K-le

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi.

Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. üüdistusakt on saadetud süüdistatavale 2 S 6.01.2019.a, samal päeval on isik kinnitanud süüdistusakti kättesaamist. Kaitsja sai süüdistusakti kätte 28.01.2019.

Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava N.K süü temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus dokumendi võltsimise episoodis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 ja võltsitud

dokumendi kasutamise episoodis KarS § 345 lg 1 järgi

.

4

Süüdistatava süü on tõendamist tema enda ütluste leidnud ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete imelt N.K , et ta tõenditega. N nähtub süüdistatava ütlustest tunnistab süüd ja selgitab, et aastal 2015 ostis sõiduauto xxx reg nr xxx Kui idukil nimetatud sõ kindlustus läbi sai ja tekkis vajadus see sõiduk ümber registreerida, tegi müüja andmete ja allkirjaga uue ostu-müügilepingu, mille allkirjastas müüja poolt ise ja ostjaks märkis oma endise elukaaslase B Se. Ei kirjutanud autot enda nimele võlgade tõttu. Maanteeametis registreeris ennast vastutavaks kasutajaks. Tunnistab, et on toime pannud temale etteheidetud kuriteod. KarS § 344 lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine. Kohus selgitab, et võltsimine on nii dokumendi tegemine (järeletegemine või ümbertegemine) isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega KarS § 344 koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9). KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või

kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid, sh võltsitud ostu müügileping, kannatanu ülekuulamise protokoll - , esitatud hagiavaldus ning tunnistajate ülekuulamise protokollid, et N.K koostas ostu-müügilepingu (kuupäevaga 01.05.2015.a) B. Se ja E. Ki vahel, kandes ostu-müügilepingusse E. kui müüja Ki andmed ja allkirjastades lepingu tema eest. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostumüügileping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut B. Sele . Seejuures on dokument, sh ostukuupäevaga 01.05.2015.a müügileping kirjalik akt, mis sisaldab mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Seega vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks E. K ja B. S kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik avaldanud soovi sõidukit müüa , kuivõrd ta B. Sele 01.05.2015.a oli sõiduki müünud 0 . Seega on lepingusse kantud müüja osas andmed, 8.03.2015.a N.K-le mis ei ole sisult õiged. õigust kanda 01.05.2015.a lepingusse müüjana N.K-l ei olnud E. Ki K andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud E. i mõtteväljendust ega tahet ning ei saanudki seda väljendada, kuivõrd sõnade kohaselt E. Ki

müüs ta sõiduki 08.03.2015.a eesti keelt kõnelevale noormehele.

B. Se ta ei tunne ja temaga ostu- 1.05.2015.a lepingul olev allkiri ei kuulu E. K . Seega müügilepingut ei sõlminud ning 0 ile olid müüja andmed lepingus sisult valed. N.K on kinnitanud, et kirjutas müüja andmed

ja allkirja ise. Seega loeb kohus täidetuks dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. N.K ütlused kinnitavad, et ta kirjutas ja allkirjastas ostu müügilepingu enda ja - E. Ki vahel selleks, et ta saaks sõiduki ümber registreerida oma elukaaslase nimele. Seega N.K teadis, et ostu-

2 kohaselt paneb müügileping on kohane õiguse omandamiseks. KarS § 16 lg

5

isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega, kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et N.K pani teo toime kavatsetult.

KarS § 345 lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele.

Kasutamine on lõpuleviidud juba dokumendi esitamisega, mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Süüteoga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus.

Maanteeameti vastuskirjad koos lisadega ning kannatanu ja süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et N.K d ostu- 17.09.2015.a kasutas võltsitu müügilepingut, st esitas Maanteeametile ud 01.05.2015.a ostuehtsa . N.K teadis võltsit müügilepingu pähe müügilepingut täites ja seda Maanteeametile esitades, et tegelikkuses võõrandas E. K nimetatud sõiduk juba märtsikuus ja müügilepingu täi i mitte B Se nimele. 01.05.2015.a tmise ja esitamise eesmärk oli näidata omandi üleminekut hilisema kuupäevaga ja teisele isikule, et mitte näidata ennast sõiduki omanikuna ja vältida nii sõiduki arestimist kui trahvide tasumise kohustust. Seega kasutas N.K eelnevalt võltsitud dokumenti, st esitas võltsitud dokumendi ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele, eesmärgiga

vabaneda kohustustest.

Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus KarS § 16 lg 3 tähenduses). Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus KarS §16 lg 2 tähenduses). Ei ole kahtlust, et müügileping N.K teadis, et 01.05.2015.a ostuon võltsitud, kuivõrd on tuvastat eelnevalt, kuid täpselt tuvastamata ud, et see oli tema poolt ajal, võltsitud. N.K ütlustest nähtuvalt koostas ta ostu müügilepingu eesmärgiga sõiduk - ümber registreerida B. vältida sõiduki arestimist kohtutäituri poolt võlgade tõttu Se nimele ja . Lisaks kinnitavad kriminaalasjas kogutud muud dokumentaalsed tõendid nagu trahviteated, viivistasu otsused, kohtutäituri täitmisteade, meilivestlus ning nende tõenditega haakuvad kannatanu ütlused, et N.K vältis lisaks sõiduki arestimisele ka vastutuse võtmist trahvide eest, millised oli ta sõiduki kasutamisega põhjustanud perioodil, kui sõiduk oli tegelikkuses tema valduses ja omandis, kuid registri järgi E. Ki nimel. Eeltoodu pinnalt on selge, et N.K esitas võltsitud ostu müügi Maanteeametile eesmärgiga vabaneda - lepingu kohustustest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult.

Teo N.K õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § näeb võimaliku 344 lg 1 sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni ühe KarS § 345 lg 1 näeb aastase vangistuse. võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni § 64

kolmeaastase vangistuse. KarS lg 1 kohaselt s mõistetakse amaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

6

käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke - silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat N.K KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 300 eurot ning karistada KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 35 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 350 eurot. KarS § 63 lg 2, § 64 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 päevamäära, seega rahaline karistus 350 eurot.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata

isik. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus antud süüteoepisoodi puhul kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ka asjaolu, et nähtuvalt süüdistatava ankeetandmetest on isikul olemas ka töökoht, seega ka sissetulek ning kuriteost möödunud aega, mille jooksul ei ole

süüdistatav uusi kur Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks itegusid toime pannud. süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2015.a sissetuleku kohta, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, süü

kuriteo asjaolusid, t (hoida N.K unnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke

edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et N.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 ja , karistuseks rahaline järgi nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga mõista karistus e karistus 300 eurot ning 30 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalin süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 35 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 350 eurot. KarS lg 1 § 64 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 päevamäära, seega rahaline karistus 350 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt N.K-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 810 lg 1 p 4 alusel kait eurot riigituludesse. sjatasu osutatud õigusabi eest 150

Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kriminaalasjas olev

- asitõend – käekirjaproovid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures hävitada.

E K on esitanud tsiviilhagi summas 161,76 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg

7

1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.K se tulemusena. kuritegeliku käitumi Süüdistatavale on saadetud 26.01.2019.a süüdistusakt, millest nähtub tsiviilhagi suurus, ja süüdistatav ei ole sellele vastu vaielnud, millest võib järelda tema nõustumist hagisummaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilhagi kannatanu kasuks

süüdistatavalt välja mõista.

Liina Pohlak Kohtunik