4-08-4422/54 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-08-4422 (2390.08.000657) Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Mart Reino Kersti Särgava Kohtuväline menetleja

Kaitsja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa

Vandeadvokaat Toomas Liiva Väärteo asi R R väärtegu süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 02. detsember 2009.a Menetlusalune isik R R – sündinud *’ *, *, * kodanik, IK *, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus R R süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa on koostanud R R kohta väärteoprotokolli selles, et tema, ajavahemikul 2. – 27. veebruar 2008. a omastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. P. kuuluva kergsulam velje 5 ½“ 13“, millega tekitas omanikule varalise kahju 750.- krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani R R toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

R R ei ole end antud asjas süüdi tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ei ole ta H. P. ühtki velge varastanud ega E.N. vanarauaks müünud. Ta on sinna viinud ühe oma vana VW Passati velje. Ta on küll ostnud ja müünud mitmeid vanu autosid, kuid H. P. ta midagi varatanud ei ole.

E. N. on tunnistanud, et on R R’lt vanametalli ostnud, kuid ta ei tea selle metalli päritolu.

H. P. on 26. aprillil 2008. a politseile tunnistanud, et tema vana Opeli velg on kadunud, kuid 6. oktoobril 2008. a on ta omakäeliselt kinnitanud, et ta on ise oma Opel Kadeti 20. veebruaril müünud R R’le, kuid ei tahtnud seda isale tunnistada ning tegi seetõttu politseile avalduse. H. P. ise, vaatamata korduvatele kutsetele, kohtusse ilmunud ei ole. Teda ei ole võimalik olnud kätte saada ka sundtoomise korras. Seetõttu ei ole olnud võimalik temalt endalt kohtuistungil ütlusi saada. Tema omakäelist selgitust aga keegi ümber lükanud ega vaidlustanud ei ole.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on R R politsei jaoks üks paha poiss, kellega tuleb pidevalt tegeleda. Tema süütegude register on väga pikk ning ükski karistus talle positiivset mõju avaldanud ei ole. Kohtuvälise menetleja arvates on R R süü tõendatud, H. P. esialgsete politseis antud ütlustega, Opeli velje kadumise kohta ja E. N. ütlustega selle ostmise kohta vanarauaks. Seetõttu on R R ka karistuse ära teeninud.

Kaitsja arvates tuleks lähtuda H. P. omakäelisest seletusest, et ta on oma vana Opeli ise R R’le müünud ja eeldada viimase süütust.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et R R ei ole seekord süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Uurimise käigus on kindlaks tehtud, et H. P. on 26. aprillil 2008. a avaldanud politseile, et temal on kaduma läinud sõiduauto Opel valuvelg ning et selletaolise velje on R R müünud E.N.. E. N. muidugi velje algset päritolu ei tea. R R on kogu aeg oma süüd eitanud ning mingeid otseseid tõendeid tema vastu kohtule esitatud ega kohus tuvastanud ei ole. 6. oktoobril 2008. a on H. P. kirjutanud omakäeliselt, et ta on ise sama aasta 20. veebruaril müünud oma vana Opeli R R’le ning, et isa sellest teada ei saaks, kirjutanud avalduse politseile varguse kohta. Keegi seda kirja vaidlustanud ega ümber lükanud ei ole. H. P. ei ole olnud võimalik kätte saada ei kohtul ega politseil ja ilmselt ei viibi ta isegi Eestis. Antud asjas rohkem tõendeid mõistliku aja jooksul koguda ei ole võimalik.

Seega ei ole antud asjas ühtki otsest tõendit, mis viitaksid R R süüle KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Kohus ei saa mööda vaadata H. P. omakäelisest selgitusest, mis vabastab R R süüst. Pealegi tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüaluse kasuks, mitte tema kahjuks. Süütuse presumtsioon on sätestatud juba Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 22 .

Seega ei ole kohtule esitatud ühtki vettpidavat tõendit, mille alusel oleks võimalik R R KarS § 218 lg 1 alusel süüdi mõista ja kuna tema käitumises puuduvad väärteo tunnused, tuleb tema suhtes menetlus lõpetada VTMS §§ 29 lg 1 p 1 alusel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, lõpetab maakohus R R süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi menetluse.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik