2-18-106451/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-106451

Hagi ese

OÜ Hõbenool hagi Tarmo Lassi vastu 850 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1150 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Hõbenool OÜ (registrikood 11688896;

asukoht Tähnase tee 2, Peetri alevik, Rae vald,

75312, Harjumaa).

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Jürgen Riim

(e-post info@hobenool.eu)

Kostja Tarmo Lass (isikukood XXX; elukoht XXX).

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Hõbenool hagi Tarmo Lass vastu 850 euro ja viivise

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista Tarmo Lassilt OÜ Hõbenool kasuks välja 421 eurot 41 senti (sh põhivõlg

385 eurot 50 senti ja viivis 35 eurot 91 senti).

3. Mõista Tarmo Lassilt OÜ Hõbenool kasuks välja viivis alates 15. veebruarist

2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhivõlalt.

4. Jätta menetluskuludest 61% OÜ Hõbenool ja 39% Tarmo Lassi kanda. Mõista

Tarmo Lassilt OÜ Hõbenool kasuks välja menetluskulu 68 eurot 25 senti.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2/5

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ Hõbenool (hageja) esitas Pärnu Maakohtule Tarmo Lassi (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

2. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 21. mai

2018. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule

jätkamiseks hagimenetluses.

3. Viru Maakohus edastas 22. mai 2018. a määrusega asja kohtualluvuse alusel

menetlemiseks Tartu Maakohtule.

4. Hageja esitas 11. juunil 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista põhivõla 850 eurot, 13. juuni 2018. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 98,35 eurot ning viivise kuni põhivõla tasumiseni määras 0,065%

päevas tasumata põhivõlalt.

Hagiavalduse kohaselt tõi kostja hageja töökotta sõiduauto Mercedes-Benz, mis vajas

automaatkäigukasti remonti. Hageja ja kostja on sõlminud lepingu. Lepingu kohaselt

kohustus hageja tegema remonttöid kostja sõiduauto juures ja kostja kohustus maksma

hagejale tööde eest tasu. Esialgse pakkumuse tegi hageja kostjale telefoni teel enne

sõiduauto remonti toomist kostja antud veakirjeldusest lähtudes summas 700-2400

eurot. Kostjale selgitati, et täpsem kalkulatsioon on võimalik siis, kui sõiduk on

töökojas ning käigukast demonteeritud ja defekteeritud. Pärast nimetatud töid selgus, et

käigukasti

remondi

maksumuseks

kujuneb

3000

eurot.

Kostja

keeldus

remondipakkumusest, kuid nõustus käigukasti autolt maha monteerimise eest

tasumisega. Kostja teatas, et toob ise uue (kasutatud) käigukasti ning soovib, et hageja

paigaldaks selle tema sõidukile. Hageja võttis töö vastu, millega oli leping sõlmitud.

Hageja täitis endale võetud kohustuse ja paigaldas kostja sõidukile kostja toodud

käigukasti. Hageja paigaldas varuosaks toodud käigukastile originaal käigukasti

juhtploki ning hüdraulikaploki, mis on vajalik käigukasti toimimiseks. Hageja esitas

kostjale tehtud tööde eest arve summas 850 eurot. Kostja soovis enne arve tasumist

teha proovisõidu, mille käigus ilmnesid häired käigukasti töös. Pooled asusid lahenduse

üle läbirääkima, kuid enne kokkuleppe saavutamist lahkus hageja koos sõiduautoga

kostja territooriumilt. Kostja ei ole arvet tasunud. Viga esines käigukasti töös, mille

kostja oli ise toonud, hageja ülesanne oli üksnes käigukasti paigaldamine, mistõttu

hageja ei vastuta kostja toodud käigukasti korrasoleku eest.

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et tema ei ole hagejaga sõlmitud lepingu

pooleks. Kostja tõi auto hageja juurde remonti TL Automarket OÜ esindajana. Hageja

oli teadlik, et tegemist oli ettevõttele kuuluva müügiautoga. Hagi esitamine kostja vastu

ei ole seega põhjendatud. Kostja viis 12. septembril 2017 auto hageja töökotta.

Remonti vajas automaatkäigukast. Telefoni teel oli kokku lepitud hinnas 700 – 2400

eurot. Kokku oli lepitud, et selle raha eest tehakse auto korda. Kirjalikku lepingut

pooled ei sõlminud. Pärast kokkuleppe sõlmimist tõstis hageja hinda 3000 euroni.

Kostja keeldus sellest. Hageja ei olnud aga enam nõus kokkulepitud summaga autot

3/5

remontima. Hageja keeldus ka eelnevat olukorda taastamast ning nõudis käigukasti

maha ja peale monteerimise ja defekteerimise eest tasu. Kostja keeldus selle eest

maksmast, kuna ta ei tellinud seda. Kostja tõi hageja survel uue käigukasti. Ka uue

käigukasti toomisel ei sõlmitud tagasiulatuvalt ega ka uut töökäsku vms. Lepiti kokku,

et hageja paigaldab kostja toodud käigukasti, kui käigukast ei tööta, saab kostja

käigukasti garantii korras tagastada isikule, kellelt ta selle ostis. Hageja aga võttis

sellele vaatamata käigukasti lahti ja vahetas seal juppe, mistõttu kostja ei saanud

toodud käigukasti garantii korras tagasi anda. Pooled leppisid kokku hinnas 900 eurot

korras auto eest. Kostja kutsuti autole järgi. Auto pidi olema korras. Testsõidu ajal aga

selgus, et käigukast ei tööta. Olukorras, kus kahest käigukastist ehitatakse kokku üks

käigukast, ei ole tegemist varuosa paigaldamise, vaid remondiga. Kostja ei ole saanud

lubatud teenust ehk korras käigukasti.

KOHTU SEISUKOHT

6. Hageja on esitanud lepingujärgse tasunõude. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas

kostja on lepingupooleks. Kostja on kinnitanud, et auto tõi hageja juurde tema, kuid

kostja väitel tegutses ta TL Automarket OÜ esindajana, mitte enda nimel. Seda, kelle

nimel isik konkreetse lepingu sõlmib, tuleb hinnata tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 116 järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu

tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse

enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu

tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS §

116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik

aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või

esindatava suhtes. Ka TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või

kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele poolele

äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb (vt Riigikohtu

15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11 ja 12).

7. Kuivõrd kostja on omaks võtnud asjaolu, et tema tõi auto hageja juurde remonti, pidi

seega kostja tõendama asjaolu, et ta kas teavitas hagejat sellest, et tegutseb TL

Automarket OÜ esindajana või et see pidi olema tehingu tegemise asjaoludest

arusaadav. Praegusel juhul kostja ühtegi tõendit, mis neid asjaolusid kinnitaks, esitanud

ei ole. Pooled on esitanud üksnes mõlema poole paljasõnalised väited lepingu

sõlmimise kohta, ilma, et oleks esitatud ühtegi tõendit. Kuivõrd hageja on vaielnud

vastu kostja väitele, et kostja teavitas hagejat asjaolust, et tegutseb äriühingu nimel, siis

ilma seda kinnitavate tõenditeta ei saa kohus tuvastada, et kostja tegutses TL

Automarket OÜ esindajana. Samuti ei saa kohtu hinnangul järeldada kostja tegutsemist

esindajana lepingu sõlmimise asjaoludest. Kostja leiab, et esindajana tegutsemisele

viitab asjaolu, et autol olid ettevõtte proov-numbrimärgid. Kohus märgib, et nimetatud

asjaolu ei viita üheselt, et kostja tegutses lepingu sõlmimisel kellegi esindajana,

kuivõrd iseenesest ei ole välistatud, et kostjal endal olid nimetatud numbrimärgid.

Samuti on võimalik sõlmida leping teise isiku auto remondiks. Igal juhul, ei olnud

hagejal võimalik üksnes numbrimärkidest järeldada, keda kostja sel juhul esindas.

Seega leiab kohus, et lepingupooleks oli kostja.

8. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, milles lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Iseenesest

on mõlemad pooled toonud välja asjaolu, et kostja tõi auto hageja juurde selleks, et

remonditaks auto käigukast. Seega nähtub poolte seisukohtadest, et pooled olid

sõlminud töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Samas vaidlevad

pooled selle üle, millised olid konkreetselt hageja lepingujärgsed kohustused. Kohus

4/5

märgib, et tegemist on lepingu tõlgendamise küsimusega. Samas ei ole pooled ka selles

küsimuses esitanud ühtegi tõendit enda väidete kinnitamiseks. Seega saab kohus

lähtuda üksnes asjaoludest, millises osas poolte väited kattuvad, st millises osas saab

kohus lugeda asjaolud tuvastatuks poolte omaksvõtu alusel. Kuivõrd sellest tulenevalt

ei ole vaidlusalustes küsimustes võimalik tuvastada poolte ühist tegelikku tahet VÕS §

29 lg 1 järgi, lähtub kohus lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 4 kohaselt sellest, kuidas

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

9. Töövõtuleping on VÕS § 635 lg 1 kohaselt tulemusele suunatud leping, st töövõtja

kohustuseks on töövõtulepingus kokku lepitud tulemuse saavutamine. Tasu maksmise

kohustus tekib sellele vastavalt VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimisel. Juhul, kui

kokkulepitud töö ei ole valmis, ei saa töövõtja ainuüksi asjaolule tuginedes, et ta on

tööd teinud tasu nõuda. Seega tuleb poolte sõlmitud lepingut tõlgendades teha selgeks,

millise tulemuse saavutamises pooled kokku leppisid.

10. Kohtu hinnangul nähtub poolte seisukohtadest, et kostja eesmärgiks oli autot hageja

juurde remonti viies saada endale töötava käigukastiga auto. Poolte seisukohad

lahknevad selles, kas pooled olid enne auto remonti viimist saavutanud selles osas

siduva kokkuleppe, sh tasu osas. Kuivõrd poolte väited selles osas ei kattu, ei saa

vastavat kokkulepet ka tuvastada. Poolte väited kattuvad aga selles osas, et pärast seda,

kui hageja oli autolt käigukasti maha võtnud ning selle vea tuvastanud, nõudis hageja

käigukasti parandamise eest tasuks 3000 eurot, millega kostja ei nõustunud.

11. Kohus leiab, et olukorras, kus töövõtulepingu esemeks on professionaalse

autoremontija poolt katkise auto remont, saab vähemalt juhul, kui auto rikke olemus ei

ole enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud, üldjuhul mõistlikuks pidada, et

töövõtuleping hõlmab endast esmalt töövõtja kohustust teha kindlaks, milles auto

puudus seisneb ja mida tuleb teha selle kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul saab seda

pidada eraldi töövõtulepingujärgseks tööks, mille valmimisel on töövõtjal õigus selle

eest tasu saada. Kohtu hinnangul ei saa, ilma vastavasisulise kokkuleppeta, mõistliku

isiku vaatepunktist asuda seisukohale, et juhul, kui ilmneb, et auto riket ei olegi

võimalik parandada või et rikke parandamine oleks majanduslikult ebaotstarbekas, siis

töövõtja rikke tuvastamiseks tehtud töö eest tasu ei saa. Tegemist oleks poolte suhtes

ebamõistliku riskijaotusega. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus saada tasu autolt

käigukasti mahavõtmise ja vea tuvastamise eest.

12. Poolte esitatud asjaolud kattuvad osas, et pärast seda, kui selgus, et käigukasti remont

maksaks 3000 eurot, leppisid pooled kokku, et hageja sel kujul käigukasti ei remondi,

vaid kostja toob hagejale teise käigukasti. Pooled on erinevatel seisukohtadel selle

osas, mis oli muudetud lepingu esemeks. Hageja leiab, et tema kohustus oli üksnes

teine käigukast autole paigaldada. Kostja leiab, et hageja pidi tagama ka selle, et

käigukast toimiks. Kohus leiab, et lepingut mõistliku isiku seisukohast tõlgendades

saab asuda seisukohale, et hageja ülesandeks oli uue käigukasti paigaldamisega

saavutada tulemus, et autol on töötav käigukast. Nimelt ei saa mõistlikult võttes pidada

kostja huviks lihtsalt teise käigukasti paigaldamist, vaid auto tegelikult töökorda

saamist. Sellele, et hageja ülesandeks oli uue paigaldatava käigukasti töökorda

seadmine, viitab selgelt ka asjaolu, et hageja vahetas paigaldataval käigukastil välja

juhtploki ja hüdraulikaploki. Kui juhtploki vahetamine, võib olla käigukasti

vahetamisel vältimatu, millele viitab AS Silberauto e-kiri (tl 99), siis hüdraulikaploki

vahetus viitab selgelt sellele, et hageja ülesandeks oli paigaldada töötav käigukast,

mille saavutamiseks ta kostja toodud käigukasti ka parandas. Kuivõrd ka hageja on

kinnitanud, et käigukast pärast autole paigaldamist korrektselt ei töötanud, siis ei ole

5/5

kokkulepitud töö nõuetekohaselt valmis, mistõttu ei ole hageja tasunõue uue käigukasti

paigaldamisega seotud tööde eest VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutav ja tuleb jätta

rahuldamata.

13. Nagu kohus eelnevalt leidis, saab hageja nõuda kostjalt tasu vana käigukasti

mahavõtmise ja vea tuvastamise eest. Nimetatud tööd kajastuvad hageja esitatud arve

(tl 31) p-des 1-3 kogusummas 321,25 eurot käibemaksuta, so 385,5 eurot

käibemaksuga. Pooled ei ole esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, milline oli

selles osas kokkulepitud tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole

tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle

puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtule on ainsa tõendina selles

osas esitatud AS-i Silberauto hinnapakkumine (tl 100), milles nimetatud tööde hind

ületab hageja arvel esitatut. Seega loeb kohus tasu 385,5 eurot vana käigukasti

mahavõtmise ja vea tuvastamise eest VÕS § 637 lg 1 kohaselt mõistlikuks. Seega tuleb

hagi põhivõla osas rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 385,5

eurot.

14. Hageja on nõudnud kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlausaldaja võlgnikult viivise

tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,065% põhivõlast päevas. See ületab

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgset viivisemäära. Hageja ei ole põhjendanud kust selline

viivisemäär tuleb. Kohus märgib, et seadusejärgsest kõrgema viivisemäära

kohaldamiseks peab olema poolte kokkulepe. Ainuüksi viivisemäära arvel märkimisest

selleks ei piisa. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et pooled on

kokku leppinud seadusejärgsest erinevas viivisemääras. Hageja viivisenõue on seega

põhjendatud üksnes osaliselt, st hageja viivisenõue tuleb rahuldada seadusejärgses

määras ning arvestades põhjendatud põhivõla suurust. Hageja on arvestanud viivist 17.

detsembrist 2017. Arvestades asjaolu, et hageja esitas kostjale arve 7. detsembril 2017,

leiab kohus, et VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 kohaselt on 10 päeva kohustuse täitmiseks

mõistlik aeg ning seega oli hageja nõue 17. detsembrist 2017 sissenõutav ning sellest

kuupäevast saab viivist nõuda. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutav viivis

seega 35,91 eurot.

15. Kohus jagab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

kohaselt proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse

ligikaudu 39% ulatuses jääb 39% menetluskuludest kostja kanda ja 61% hageja kanda.

Kohus leiab, et asjas on menetluskuluks üksnes hageja tasutud riigilõiv 175 eurot,

millest 39%, st 68,25 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mõlemad pooled

on märkinud, et on kandnud kulusid õigusabile. Kohus märgib, et TsMS § 144 p 1 ja §

175 kohaselt saab kohtus hüvitatavaks menetluskuluks olla, mitte igasugune

õigusabikulu, vaid menetlusosalise esindajakulu. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled

oleksid kasutanud menetluses lepingulist esindajat, mistõttu kantud õigusabikulu

hüvitamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik