4-18-4450/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2019.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-4450 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Tõlk Mariin Vaks Anneli Helmann, Natalia Senkevitš, Marianna Sidorok Kohtuasi

B.G ’u (B.G ; isikukood: XXX 4-18-4450 ) väärteokaebus nr Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 16.08.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,006994.

Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2018.a; 15.01.2019.a

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja B.G kaitsja Viktoria Ivanova

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu RiI

RESOLUTSIOON

Jätta B.G ’u kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri sebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi korrakait 16.08.2018.a otsus muutmata. väärteoasjas nr 2302,18,006994

Välja mõista B.G’ult väärteomenetluse kulud:

-

määratud kaitsja kulud summas 240 eurot.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks alates

Väärteoasi nr 4-18-4450

15.03.2019.a kuni 15.02.2020.a vähemalt 20 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

-

1 CD-plaat videosalvestistega

– jätta väärteoasja materjalide juurde Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 18.02.2019.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja L. Protsykova koostas 24.07.2018.a. AB 1264477 B.G väärteoprotokolli ’ule selle eest, et tema, 21.07.2018.a. kella 18:17 ajal Harjumaal, xxx juures, liikudes xxx puiestee suunas, juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega. Juhtides mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava tule ajal, sooritas parempööret tänava ja xx xxx puiestee ristmikul. Nimetatud tegevustega rikkus B.G väärteoprotokolli kohaselt LS § 38 lg 1 ja § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 234 lg 1 ja § 221 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs karistas

B.G ’ut väärteoasjas nr. 2302,18,006994 16.08.2018.a. koostatud - otsusega, juhindudes KarS § 56 lg st 1, § 481 -st 1 ja lg § 63 lg § 221 trahviühiku ulatuses summas eurot ja LS § -st 3, LS lg 1 alusel rahatrahviga 50

234 lg 1 alusel kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheteistkümneks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud

kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. Isik vaidlustab LS § 234 lg 1 alusel määratud kvalifikatsiooni ja selle eest määratud karistust. Kaebuse esitaja leiab, et talle tuleb juhtimisõigus alles jätta ja selgitab, et ta ei ole teadlikult politsei eest põgenenud.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta tunnistab oma süüd osaliselt, ta ei vaidlusta seda, et ta sõitis keelava fooritule ajal üle ristmiku, küll aga vaidlustab, et ta tahtlikult politsei peatumisnõuet eiras. Isik selgitas, et ta ei näinud politsei peatumismärguannet. Kaebuse esitaja väitis, et tänava laiendusel kohtus ta oma sõpradega, mõlemad Xxx pooled olid sõidukitega. Tema autos oli 3 isikut, teises autos 2 isikut (kohtutoimik lk 70). Kui kaebuse esitaja oli oma autoga lahkumas nägi ta musta sõidukit ja k sõpradel, kellega ta kohtus, olid una teadis, et kriminaalset laadi probleemid, siis ta kavatses ruttu ära sõita, sõitis punase tule alt ristmikult läbi ja kui ta oli ristmiku ületanud nägi ta tema taga oleval sõidukil vilkureid, sai aru, et see on politsei sõiduk ja peatus.

Kaitsja seisukohad istungil olid varieeruvad. Esmalt selgitas, et otsuses puuduvad väärteo tunnused, otsus on vastuoluline ja määratud karistus liiga karm. Kaitsja selgitas, et ta on seisukohal, et käesoleva väärteoasja menetlus on võimalik lõpetada VTMS § 132 p 3 alusel (kohtutoimik lk 64). Hiljem kohtuvaidlustes selgitas kaitsja, et B.G ei vaidle vastu sellele, et tema tegevus on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 alusel, kuid vaidleb vastu LS § 234 lg 1 järgi kvalifits . Kaitsja palus kaebus rahuldada. eeritava väärteo toimepanemisele

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus otsust muuta ning palus jätta kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Menetleja esindaja oli seisukohal, et B.G’u süü on mõlema väärteo toimepanemises tõendamist leidnud, tema süü LS § 234 lg 1 kinnitab kohtus vaadeldud videosalvestised ja ka tunnistajate M. P, T. K ütlused. B.G’ule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistust arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid karistusregistri andmeid. B.G ’ul on 14 kehtivat väärteokaristust, varasemalt määratud rahatrahvid on isikul tasumata. Menetleja esindaja selgitas, et B.G’ule on määratud LS §

234 lg 1 eest sanktsiooni keskmises määras, ehk siis mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 12 ks kuuks, kuivõrd rahatrahv B.G’u puhul on välistatud. LS § 221 lg 1 alusel on - B.G’ule määratud rahatrahv 2 euro ulatuses ning see on õiglane ja proportsionaalne, arvestades videosalvestiselt nähtut, ehk tegemist oli tiheda liiklusega ristmikuga ning tegu oli ohtlik.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja B.G , kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil M P, A S. üle tunnistajad

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - 3, 13 väärteokaebust /kohtutoimik tl /; - 1-2/; väärteoprotokolli /väärteotoimik lk - okoll vallasasja läbivaatuse prot /väärteotoimik lk /; -

sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /väärteotoimik lk 7/; -

sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis /väärteotoimik lk 8/; -

liikluskindlustuse väljatrükk /väärteotoimik lk 9/;

- maanteeameti liiklusregistri väljavõtted/ väärteotoimik lk 10-11/; - ,006994 14- kohtuvälise menetleja 16.08.2018.a. otsust väärteoasjas 2302,18 / väärteotoimik lk

pö/; - 15-20 karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk /.

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Järgnevalt kohus käsitleb tõendeid, mis esitati alles kohtumenetluses.

Kohus nõudis enda initsiatiivil välja dokumentatsiooni, millest nähtub, et B.G oli tagaotsitav ning viidi karistust kan

dma peale käesoleva väärteo toimepanemist.

Kohtuväline menetleja taotles avaldada tunnistaja T K’i poolt eeluurimisel antud ütlused, lähtudes VMTS § 99 lg 8 alusel tunnistaja on kohtukutse kätte saanud, kuid ei saanud , seoses asjaoluga, et

kohtuistungile mõjuvate põhjuste ilmnemisel ilmuda. Kaitsja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse ja kohtuväline menetleja avaldas tunnistaja T. K -4)

’i poolt eeluurimisel antud ütlused (väärteotoimik lk 3 täies ulatuses.

Kaitsja esitas kohtule taotluse lisada väärteoasja materjalide juurde Töötukassa individuaalse tööotsimiskava B.G’u suhtes. Kohtuvälise menetleja esindajal ei olnud nimetatud taotluse osas vastuväiteid. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning võttis eelnimetatud tõendi väärteoasja materjalide juurde.

Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõenditena videosalvestisi.

Kohtu järeldused:

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tühistamiseks kaebuse esitaja otsuse seisukohtade põhjal puudub alus.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja 21.07.2018.a sõitis fooridega reguleer Xxx Xxx puiestee itud ristmikule foori keelava tule ajal, sooritas parempööret tänava ja

ristmikul, isik seda kohtuistungil ei vaidlustanud, LS § 221 lg 1 toimepanemises esineb süü omaksvõtt ning antud väärteo toimepanemist kinnitab ka väärteoprotokoll.

LS § 58 lg 3 kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Käesoleval juhul menetlusalune isik ei täitnud nimetatud nõuet, ületades ristmikku foori keelava tule ajal. Tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema süü lisaks

221 lg 1 on tõendamist leidnud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, tema poolt süü isikliku omaksvõt le, kohtus antud ütlustele, väärteoprotokolli le u le ja ka vallasasja

läbivaatuse protokoll (väärteotoimik lk 6), millest nähtuvalt pandi antud väärtegu toime i

ga nimetatud sõidukiga, sama kinnitava sõi d duki hoiukohta teisaldamise aktiga (väärteotoimik lk 7), s hoiukohta teisaldamise teatisega , samuti ka B.G õiduki (väärteotoimik lk 8)

väärteotoime panemise motiivi kinnitava tõendiga, milliseks on Viru Maakohtu 18.07.2018.a kohtumäärus (kohtutoimik lk 89), millest nähtuvalt oli isik väärteo toimepanemise ajal tagaotsitav ja tal oli põhjust põgeneda, milline asjaolu tingis ka fooritule eiramise. Antud väärteo toimepanemise motiiv on sama, mis teise väärteo toimepanemise puhul (LS § 234 lg 1) ja kohus käsitleb seda järgnevalt põhjalikult.

Kaebuse esitaja vaidlustab asjaolu, et ta tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega, seega LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavat rikkumist.

Kohus analüüsides antud väärteo toimepanemist puudutavaid tõendeid esmalt peatub ristküsitlusel isikute ütluste usaldusväärsuse küsimusel.

Kaebuse esitaja on kohtus eitanud seda, et ta tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega, kuna ta enese sõnul ei näinud märguannet. Kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi usaldusväärseks ja antud seda tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et esinevad vastuolud kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütlustes, kuna need olid muutuvad, ka esinevad vastuolud kohtus teiste uuritud ja usaldusväärsete, omavahel riimuvate

tõenditega.

Nimelt, kaebuse esitaja kohtus antud ütlused sisaldasid vastuolusid. Esmalt märkis ta, et ta kohtus parkimisplatsil teise sõidukiga, kus olid ta sõbrad (kohtutoimik lk 65), hiljem küsimustele vastates selgitas ta, et teises autos oli

A. S tema sõber ja veel üks inimene, keda ta ei tundnud. Seega esialgne (mitmuses) ei olnud

termin „sõbrad“ paikapidav. Põhjus miks kaebuse esitaja oma väite kohaselt antud kohtumiselt ära kiirustas, oli tema sõnul asjaolu, et isikud, kellega ta kohtus omasid kriminaalseid probleeme. Kord väitis ta, et mõlemad omasid (kohtutoimik lk 70), kord väitis ta, et omas vaid A. S (kohtutoimik lk 70), ka asjaolust kuulis ta väitis kaebuse esitaja, et sellest tuttavatelt. Juhul, kui isikud oleksid olnud tema sõbrad, oleks ta seda isegi teadnud. Kohtumise asjaolude kohta selgitas kaebuse esitaja, et

(A. S ammu kohtumise eesmärk oli see, et ta ei olnud sõpra ) näinud ja tahtis temaga kohtuda ning tema autos istunud Ii nimeline mees leppis kohtumise kokku (kohtutoimik lk 70- A S 71). Antud ütlused ei riimu kohtus tunnistajana ülekuulatud ’i ütlustega, kes väitis, et tegelikult ei puudutanud antud kohtumine üldse teda, vaid kohtumise leppisid kokku

hoopis teised isikud (kohtutoimik lk 107), kohtuma pidid hoopis tunnistaja kaasreisija ja B.G ’u kaasreisija. Tema ja B.G kohtusid juhuslikult. Tunnistaja A. S väitis, et kui nende juurde sõitis musta värvi auto, jooksid kõik laiali, B.G sõitis minema ja temale järgi sõitnud must auto lülitas sisse vilkurid. Antud ütlused (vilkurite sisselülitus) riimuvad kohtus vaadeldud videosalvestistega, mistõttu puudub kohtul alus tunnistaja ütlustes kahelda. Küll aga nagu kohus eelnevalt märkis ei ole usaldusväärsed kaebuse esitaja ütlused ja kohus neid tõendina ei arvesta. Lisaks asjaolule, et need ei riimu tunnistaja A. Si ütlustega, ei riimu need kohtus vaadeldud videosalvestistega, ega ka tunnistajate M. P

K

ja T. ’i ütlustega.

Asjaolu, et B.G politsei eest põgenes tuvastamist leidnud motiiv. Nimelt kirjalikust tõendist , kinnitab ka kohtus

(Viru Maakohtu 18.07.2018.a kohtumäärus) ) nähtub, et (kohtutoimik lk 89 isik oli antud ajal tagaotsitav, seega oli tal põhjust põgeneda politsei eest. Ka nähtub kohtus tunnistajana ülekuulatud

M. P ütlustest, et B.G juhitud sõidukile anti peatumismärguanne, kuna arvati, et tegemist oli antud kohtumis kohas. videosalvestistest, et politsei narkootikumide müügiga Ka nähtus kahtlustas mingi paki välja heitmist B.G poolt juhitud sõidukist politsei eest põgenemisel. Tunnistaja M. P selgitas kohtus (politseitöötaja) , et tema andis käega peatumismärguande ning ei ole võimalik, et B.G seda ei näinud, kuna tema kandis helkurvesti ja politseivormi (kohtutoimik lk 104). Ka videosalvestisest nähtub, et mõlemad politseinikud olid sõidukist väljas, üks neist asus juhiukse lähedal, ehk selle sõidutee pool, kust möödus B.G, seega igati nähtavas asukohas. A tus avaldatud tunnistaja T. K . T ntud ütlustega riimuvad ka koh ’i ütlused ema ütlustest nähtuvalt andis ka tema käega peatumismärguande B.G sõidukile, kuid sõiduk ei peatunud, vaid kihutas edasi. Ka väidab antud tunnistaja, et peatumismärguande järgselt B.G juhitud sõiduk tegi järsu pöörde vastassuuna kaudu politsei kasutuses olevast sõidukist mööda. Antud ütlusi kinnitab ka vaadeldud videosalvestised. Seega puudub kohtul alus ka antud tunnistaja ütlustes kahelda. Kõik nimetatud tõendid (tunnistajate ütlused, videosalvestised) on omavahel riimuvad. Seega isiku süü on tõendamist leidnud LS § 234 lg 1 järgi eelkäsitletud tunnistajate (M. P, A. S,

T. K

’i) ütlustega, kohtus vaadeldud videosalvestistega (2 tk). Kaebuse esitaja poolt mootorsõidukit juhtides tahtlikult politseiametniku poolt antud k , mis ohustusliku peatumise märguande eiramine oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt käega on fikseeritud ka 24.07.2018.a koostatud väärteoprotokollis, milline on samuti tõendiks (sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud. Tõendiks on ka:

- vallasasja läbivaatuse protokoll (väärteotoimik lk 6), millest nähtuvalt menetlusaluse isiku juuresolekul teostatud sõiduki vallasasja läbivaatuse protokoll, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (väärteotoimik lk 7), sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis (väärteotoimik lk 8), milledest nähtuvalt teisaldati sõiduk Rahumäe tee 6/1, Tallinn nähtuvalt pani isik väärteod toime xxx ning millistest antud xxx reg nr. xxx. sõidukiga

Tõendiks on ka motiivi tõendav Viru Maakohtu 18.07.2018.a kohtumäärus B.G

(kohtutoimik lk 89)

, selle kohta, et isik oli väärteo toimepanemise ajal tagaotsitav.

Isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 234 lg 1 järgi sik ei täitnud LS § 38 lg 1 kohustust, . I

s.o juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muus isik, kelle pädevus selleks tulenev seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käesoleval juhul menetlusalune isik eiras nimetatud kohustust.

Antud rikkumine d ning kvalifitseeritud LS on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitu § 23 lg 1 järgi.

Kokkuvõttes k B.G poolt LS § 221 § 234 lg 1 järgi ohus asub seisukohale, et lg 1 ja LS

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei väärteoasja tuvastatud rikkumisi

menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on LS lg 1 § 234 ja LS § 221 järgi kvalifitseeritava väär d teod toime pannud kuivõrd kaebuse esitaja seadis endale eesmärgiks politsei eest põgeneda, mistõttu eiras nii politsei poolt käega antud peatumismärguannet, kui ka sõitis üle ristmiku keelava fooritulega.

Seoses kaitsja poolt algselt kohtus esitatud alternatiivse taot lusega lõpetada väärteomenetlus VMTS § 29 või § 30 märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud alusel

tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 234 lg s 1 ja LS § 221 lg - -s 1 ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et süüks kaebuse esitajale arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3).

Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 38 lg 1; § 58 lg 3 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärtegudega vastavalt LS § 234 lg 1; § 221 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud

(§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS § st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka - väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebus Eelpool nimetatud põhjustel e esitaja toime 2 liiklusrikkumist. puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Isik kohtuistungil puhtsüdamlikku kahetsust av Karistusmäärasid aldanud ei ole. puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et B.G-le määratud karistus, LS lg 1 alusel rahatrahviga 50 summas 200

234 lg 1 § 221 trahviühiku ulatuses, s.o eurot ja LS §

alusel kohaldatud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheteistkümneks kuuks on põhjendatud. LS § 221 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, LS § 234 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni ühikut, aresti või

200 trahvi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Praegusel juhul, on isikule määratud karistus LS § järgi maksimummääras ja LS § 234 lg 1 järgi karistus

221 lg 1

juhtimisõiguse äravõtmise näol sanktsiooni keskmääras. se mõistmisel on kohtuväline Karistu menetleja arvestanud, et isikul on varasemast kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, mille eest määratud rahaline karistus ei ole suutnud mõjutada isikut seadusekuulekalt käituma. Ka on arvestatud asjaolu, et isik ei tööta ja tema rahaliste sissetulekute kohta andmed puuduvad. Ka on arvestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus rõhutab, et isikul on 14 kehtivat väärteokaristust, millede eest määratud rahatrahvid on isikul valdavalt tasumata, ka on isikut korduvalt karistatud arestiga (väärteotoimik lk 15-20). Kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikult juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks, kuid LS § 234 lg 1 sätestatud süüteo eest võib põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuni kahekümne nelja kuuni. Seega on kohtuväline menetleja antud juhul kohaldanud seda sanktsiooni keskmääras. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg imisõiguse -st 2 tulenevat juht äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine.

Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuste kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud.

Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures CD-plaat salvestistega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta väärteoasja

see materjalide juurde.

Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskuludeks on käesolevas asjas määratud kaitsja tasu summas 240 eurot, kaitsjatasu taotluse alusel moodustub see ettevalmistamiseks kulunud tasust 100 eurot ja kohtuistungil osalemise tasust 100 eurot, milledele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on nimetatud tasu suurus kooskõlas riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseks - oleva justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § s 9 sätestatuga ja taotletud summa on tõepärane. Kohaldades KrMS § 180 lg s 1 toodud põhimõtet, tuleb järeldada, et

- väärteoasjas kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele kaebuse esitajalt, käesolevas asjas tuleb B.G

’ult välja mõista tema poolt taotletud riigi õigusabi korras teenust osutanud kaitsja kaitsjatasu. Kohus märgib, et riigi õigusabi ei tähenda ka tasuta õigusabi osutamist, RÕS § 25 lgs 4 toodud põhimõtte kohaselt hüvitab kriminaal ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik - riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul takistusi, mis ei võimaldaks B.G’ul asuda tasuma menetluskulusid. Kaebuse esitaja vabanes vanglast 06.12.2018.a ning B.G ’u puhul on tegemist 36. aastase töövõimelise isikuga, kes saab asuda tööle ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. kavast Ka nähtub kohtule esitatud Töötukassa individuaalse tööotsimis (kohtutoimik lk 114),

et isik on end Töötukassas arvele võtnud ning soovib leida tööd. Kuivõrd menetluskulude tasumine ühekordse maksena võib osutuda isikule koormavaks peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude (määratud kaitsjale makstud tasu) hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõu KrMS § stumisest

180 lg 3 alusel.

Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 § 109 111, § 132 p 1, § 133 135, § 155 156; KrMS § 126, §175, , - - - § 180 lg 1, lg 3.

Merle Parts Kohtunik