3-18-1145/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1145

Haldusasi

J.K. kaebus 04.03.2018 C1-taseme eksami tulemuse ja

Haridus-

ja

Teadusministeeriumi

16.05.2018

vaideotsuse nr 9893 tühistamiseks ning Sihtasutus

Innove kohustamiseks hinnata uuesti C1-taseme

eksamit

Menetlusosalised

Kaebaja – J.K. (K.)

Vastustaja I – Sihtasutus Innove, volitatud esindaja

Meelis Maiste

Vastustaja II – Haridus- ja Teadusministeerium,

volitatud esindaja Liina Hirv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.K. (K.) sooritas 04.03.2018 eesti keele C1-taseme eksami, mida hinnati 59 punktiga 100st

(kirjutamine 7, kuulamine 22, lugemine 15, rääkimine 15 punkti). Haridus- ja

2(6)

Teadusministeeriumi (HTM) vaidekomisjon jättis tulemusele esitatud vaide 16.05.2018

vaideotsusega

nr

9893

rahuldamata.

Vaidemenetluses

vaatas

kaebaja

töö

läbi

ekspertiisikomisjon, kes tegi vaideorganile ettepaneku lugeda õigeks lugemise osa 3. ülesande

28. küsimuse vastus, millest eksamitulemus ei muutunud.

2. Tartu Halduskohtus registreeriti 06.06.2018 J. K. vaidena pealkirjastatud avaldus SA Innove

kohustamiseks hinnata uuesti tema C1-taseme eksamit ja väljastada tasemetunnistus. Kohus

tõlgendas avaldust kaebusena. Tartu Halduskohus andis haldusasja 14.06.2018 määrusega

kohtualluvuse alusel üle Tallinna Halduskohtule.

3. Kohus võttis kaebuse 10.07.2018 määrusega menetlusse. Kohus jättis 18.10.2018 määruses

rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna menetlusse võetud nõuetega ei olnud võimalik kaebuse

eesmärki saavutada, lubas kohus kaebust muuta 29.10.2018 määrusega, kaasates ühtlasi

menetlusse täiendava vastustajana HTM. Pärast kaebuse muutmist jäi kaebuse nõudeks

tühistada 04.03.2018 C1-taseme eksami tulemus ja HTM 16.05.2018 vaideotsus nr 9893 ning

kohustada SA-d Innove uuesti hindama kaebaja C1-taseme eksamit.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et eksami kirjaliku osa tulemus on kaheldav. Kaebaja oskas end eksamil

väljendada, vallates piisavalt sõnavara, et tasemekohaselt ülesandeid lahendada. Kaebaja

taotles eksamitööga tutvumist. SA Innove andis kaebajale võimaluse eksamitööga tutvuda alles

02.05.2018 ehk päeval, mil saabus vaide esitamise tähtaeg. Kuna kaebaja elab Ida-Virumaal,

puudus tal võimalus tutvuda eksamitööga enne vaide esitamist.

5. Vastustaja I kaebusega ei nõustu.

Toiming, mille sooritamist kaebusega taotletakse – C1-taseme eksami kirjaliku osa hindamine

–, on tehtud. Vaidekomisjon on kaebaja tööd uuesti hinnanud, kaasates täiendava eksperdi.

Eksamitöö hindamisel on lähtutud hindamisjuhendist. Kaebaja väited enda keeleoskuse kohta

ei ole asjakohased, hindamaks keeleoskustaset C1-tasemega. Kirjutusosa eest on võimalik

saada 24 punkti (mõlema ülesande eest 12 punkti), mis teisendatakse skaalale 0–25. Eksamitöö

kirjalikku osa hindas kaks teineteisest sõltumatut hindajat – Mare Kitsnik ja Katrin Tamme –,

kellest üks hindas kirjutamise osa ülesandeid 3 ja 5 punktiga ning teine 3 ja 2 punktiga.

Vaidekomisjoni töös osales omakorda eksperdina Tiina Mänd, kes leidis, et hindepunkte ei

peaks muutma. Eksperdi arvamuse kohaselt olid mõlemad ülesanded täidetud osaliselt: kuigi

kirjutised olid teemakohased, oli sisu pealiskaudne, esines grammatika- ja õigekirjavigu, mis

kohati häirisid teksti mõistmist. Selliselt puudus ka alus hindepunktide muutmiseks.

Kaebajal oli võimalik enda eksamitööga tutvuda, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata.

Tööga tutvumiseks võimaldatud aeg võis olla ebapiisav, kuid kohtumenetluses ei ole see enam

asjakohane. Vaatamata põhjenduste puudumisele, vaatas vaidekomisjon kaebaja töö uuesti läbi.

6. Vastustaja II palub kaebuse jätta rahuldamata.

Vaidekomisjon hindas, kas eksperdid on eksamitöö hindamisel lähtunud hindamisjuhendist.

Vaidekomisjoni töösse kaasati eksperdina T. Mänd, kes hindas kogu töö uuesti, lähtudes

hindamisjuhendist. T. Mänd oli seisukohal, et puudub alus tulemuse muutmiseks.

Vaidekomisjon on seega hinnanud hindamisprotsessi formaalset korrektsust ning hindamisel

antud hinnangu õigsust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet, alust ega tõendit selle kohta, et

vaidekomisjoni otsus oleks formaalselt või materiaalselt õigusvastane, mistõttu puudub alus

eksamitulemuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Toiming, mille sooritamist kaebaja taotleb, on

tehtud.

3(6)

Vaide esitamise tähtaeg oli 03.05.2018. Eksamitööga sai tutvuda 02.05.2018. Seega on ekslik

kaebaja seisukoht, et eksamitööga sai tutvuda vaide esitamise tähtpäeval. Kui asuda

seisukohale, et eksamitööga tutvumiseks ja vaide esitamiseks oli liiga vähe aega, oleks kaebajal

olnud võimalik nõuda menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada 04.03.2018 C1-taseme eksami tulemus, HTM

16.05.2018 vaideotsus nr 9893 ning kohustada SA-d Innove kaebaja eksamitööd uuesti

hindama.

Kohus kordab, et kaebaja ei ole kohustamisnõude osas kaebuse eesmärki saavutanud. Kaebaja

nõutud toimingut ei ole tehtud. HTM on eesti keele C1-taseme eksamite ettevalmistamise ja

läbiviimise, samuti tasemetunnistuste väljastamise andnud halduslepinguga SA-le Innove.

Haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksami ülesehitus ja

läbiviimise kord“ (määrus nr 24) § 7 lg 1 kohaselt hindavad eesti keele oskust ministri

kinnitatud eksami hindajad. Kaebaja tööle andis hinnangu kaks hindajat, iga osa kohta erinevad

hindajad. Asjaolu, et kaebaja töö vaadati läbi ka vaidemenetluses, ei tähenda, et kaebaja oleks

sellega kaebuse eesmärgi saavutanud. Teisisõnu ei ole kaebuse eesmärgi tähenduses kaebaja

tööd uuesti läbi vaadatud. Vaidemenetluse eesmärgiks ei ole teha esialgne halduse otsustus

uuesti, vaid veenduda juba tehtud otsustuse õigsuses. Sisuliselt lahendatakse vaidemenetluses

pooltevahelist vaidlust, mitte esialgset taotlust. Vaidemenetlus annab haldusorganile võimaluse

kontrollida oma tegevuse otstarbekust ja õiguspärasust. Kuigi vaideotsuse näol on tegemist

haldusaktiga, ei ole see esialgse taotluse kohta tehtud otsustusest sõltumatu. Ka vaideotsuse

eraldiseisvat vaidlustamist on HKMS § 45 lg 4 alusel piiratud. T. Männi vaidemenetluses antud

eksperthinnangut punktide muutmata jätmise kohta võib pidada menetlustoiminguks, mis on

vaidlustatud koos vaideotsusega, ja 11.06.2018 eksperthinnangut dokumentaalseks tõendiks,

mida tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega.

8. Kaebus jääb rahuldamata. Kaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Vastustaja I on

kaebaja eksamitöö hindamisel järginud hindamisjuhendit.

9. Eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil, mille ülesehituse ja läbiviimise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega (keeleseaduse (KeeleS) § 24 lg-d 1 ja 3).

Keeleoskustaset hinnatakse muu hulgas eesti keele C1-taseme eksamil (määruse nr 24 § 3 lg

2). Eksamil kontrollitakse nelja osaoskust: kuuldu mõistmine (kuulamine), loetu mõistmine

(lugemine), kirjutamine (kirjutamine), rääkimine (rääkimine), kusjuures kuuldu ja loetu

mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt. C1-

taseme eksami suuline osa sisaldab tööalase tegevusvaldkonnaga seotud teemasid (määruse nr

24 § 3 lg-d 1 ja 3). Eksamit hindavad haridus- ja teadusministri kinnitatud hindajad, kes

vormistavad tulemused hindamisprotokollis. Eksamiosasid hinnatakse sõltumatult ja tulemused

fikseeritakse. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on saanud vähemalt 60%

võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti (määruse

nr 24 § 7 lg-d 1–5). Eksamit hinnatakse vastavaks eksamiks välja töötatud hindamisjuhendi

alusel (määruse nr 24 § 4 lg 2; vastustaja 08.08.2018 vastuse lisa 3, tl 44). Hindamisjuhend

koosneb kahest osast: rääkimis- ja kirjutamisosa hindamisjuhendist. Hindamisjuhendi

koostamisel

võetakse

aluseks

Euroopa

Nõukogu

koostatud

Euroopa

keeleõppe

raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed.

10. Kohus käsitas 18.10.2018 määruses eksamitulemust eelhaldusaktina, leides, et

tasemetunnistuse puudumine võib kaebaja õigusi negatiivselt mõjutada. Samal ajal pidas kohus

eksamitulemuse vaidlustamist lubatavaks (p 5). Kuigi eelhaldusaktile kehtivad HMS-s

sätestatud vormi-, sisu- ja menetlusnõuded, ei ole tegemist tavapärase haldusotsustusega.

Tulemuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ennekõike hindamisele kehtestatud

4(6)

juhenditest ja tavast. Põhjenduste puhul piisab, kui kirjalikul eksamitööl näidata ära vead või

anda selgitused tagantjärele. Eksamitulemuste hindamist saab kontrollida vaid piiratud ulatuses.

Kohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid

sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud sisuline viga, peab HKMS § 59 lg 1 ls-st 1

tulenevalt tõendama eksamitulemuse vaidlustaja (Riigikohtu 04.03.2013 otsus haldusasjas nr

3-3-1-68-12, p-d 22, 24). Kohtul puudub seega endal pädevus kontrollida eksperdi poolt

eksaminandi teadmiste õigsusele antud sisulist hinnangut, v.a kui sisuline viga on ilmselge.

Ennekõike saab kohus hinnata seda, kas kirjalikku osa on hinnatud hindamisjuhendi alusel.

11. Kaebaja osales eesti keele C1-taseme eksamil 04.03.2018, saades 59 punkti (59%) 100st.

Kirjutamise osas sai kaebaja 7 punkti 25st, kuulamise osas 22 punkti 25st, lugemise osas 15

punkti 25st, rääkimise osas 15 punkti 25st. Kuna tulemus jäi alla 60 punkti, loeti eksam

mittesooritatuks. Vaidemenetluses loeti küll lugemise osa 3. ülesande 28. küsimuse vastus

õigeks, ent eksamitulemus sellest ei muutunud. Kaebaja etteheited seonduvad kirjaliku osa

hindamisega. Kaebaja hinnangul oskas ta end eksamil selgelt väljendada, vallates piisavalt

sõnavara selleks, et ülesandeid lahendada.

11.1. Kaebaja eksami kirjalikku osa hindas kaks hindajat – Mare Kitsnik ja Katrin Tamme –,

kellest esimene hindas kirjutamise osa ülesandeid 3 ja 5 punktiga (kokku 8 punkti) ning teine 3

ja 2 punktiga (kokku 5 punkti). Pärast teisendust 0–25 skaalale hinnati kaebaja kirjutamise osa

kokku 7 punktiga 25st. Mittesooritusteate (vastustaja I 14.06.2018 vastuse lisa 3, tl 23) kohaselt

ei vasta see taseme nõuetele (1–49%).

11.2. Vaidlus puudub, et tasemeeksami hindajad kuuluvad KeeleS § 24 lg 2 alusel kinnitatud

loetelusse. Hindajad on kinnitatud haridus- ja teadusministri 18.04.2017 käskkirjaga nr 1.1-

2/17/98 „Eesti keele tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate kinnitamine“. Samuti kuulub

käskkirja alusel loetelusse T. Mänd, kes vaatas kaebaja töö läbi vaidekomisjoni eksperdina ning

esitas täiendavalt kaebaja töö kohta eksperthinnangu, leides, et puudub alus eksamitulemuse

muutmiseks (vastustaja I 08.08.2018 vastuse lisa 4, tl 45 jj).

11.3. Hindamisjuhendi kohaselt on kirjutamisosa eest võimalik saada 24 punkti, mõlema

ülesande eest 12 punkti. Kirjutamisosa tulemus teisendatakse 0–25 skaalale. Mõlemat ülesannet

hinnatakse analüütiliselt kolmest aspektist: ülesande täitmine (teksti vastavus ülesandele, info

asjakohasus, teksti pikkus), teksti ülesehitus ja sidusus (kirjutise seostatus ülesande ja

alustekstiga, teksti sisemine sidusus, ülesehituse loogilisus), keel (korrektsus, sõnavara ulatus

ja kasutustäpsus, grammatika mitmekülgsus ja korrektsus, stiil). Iga aspekti eest on võimalik

saada maksimaalselt 4 punkti, mis liidetakse kummagi ülesande puhul.

Kaebaja eksamitööl (vastustaja I 14.06.2018 vastuse lisa 1, tl 16 jj; 08.08.2018 vastuse lisa 1,

tl 42 jj) puuduvad märkmed vigade kohta, kuid vigu pole ka ühegi teise osa puhul tööle

märgitud. Võib eeldada, et hindamise tava kohaselt töödele märkmeid ei tehtagi. Küll on asja

materjalide hulgas kirjutamise hindamisprotokoll (vastustaja I 14.06.2018 vastuse lisa 2, tl 20

jj). Protokollis on võimalik eristada, kui palju punkte kaebaja kummagi ülesande eest sai. Sealt

ei nähtu siiski täpselt, kui palju punkte sai kaebaja ülesande iga aspekti (ülesande täitmine,

teksti ülesehitus ja sidusus, keel) eest. Arvestades T. Männi eksperthinnangut, võib eeldada, et

nii täpset punktide jaotust iga töö kohta ei tehtagi. Seda ei ole teinud ka T. Mänd oma

eksperthinnangus. Hindamise täpsusastet ei saa vastustajale I siiski ette heita. Iga aspekti osas

punktide panemine ei nähtu hindamise korraldusest ja tavast. Samuti tuleb arvestada tehtavate

tööde hulka. Eksaminandi õiguste kaitse tagatakse seeläbi, et tööd hindab kaks hindajat, ükski

hindaja ei saa hinnata kõiki eksami osasid (määruse nr 24 § 7 lg 1). Kui hindepunktid erinevad

4 või enama punkti võrra, hinnatakse tööd kolmandat korda. Samuti kontrollitakse

vaidemenetluses täiendavalt, kas hindamisel on vigu tehtud. Eelnevast tulenevalt ei saa väita,

et kaebaja õigused oleksid kaitseta. Igal juhul on hindamisjuhendist lähtudes võimalik töö

5(6)

punktide kujunemist kontrollida. Lisaks on selgitused esitatud tagantjärele, mida Riigikohus on

oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-68-12 pidanud piisavaks.

11.4. Kohtu hinnangul on hindajad lähtunud hindamisjuhendist. Asja materjalide põhjal ei ole

võimalik tuvastada, et hindajad oleks eksamitööd hinnanud mõne muu aspekti suhtes kui

hindamisjuhendis kirjeldatud või hinnanud kaebaja tööd ebamõistlikult madalalt.

Kirjaliku osa esimene ülesandena tuli koostada üldistav lähteandmetele tuginev kokkuvõte

(pikkusega u 180 sõna). Kohus leiab, et sisulise hindamise osas on asjakohane T. Männi

eksperthinnang (vastustaja I 08.08.2018 vastuse lisa 4, tl 45 jj), kus selgitatakse täpsemalt,

missugused puudused kaebaja töös esinesid. Kohtul puudub endal pädevus eksamitööd hinnata,

v.a ilmselged sisulised vead. Praegu ei nähtu, et hindamisel oleks tehtud ilmselgeid sisulisi vigu.

Kaebaja tööd ei saanud hinnata 0 ega maksimaalsete punktidega. Seda ei ole hindajad ka teinud.

Hindamisjuhendis on eksperthinnangus kirjeldatud puudusi igale aspektile vastavate punktide

osas selgitatud. Esinevate puuduste tõttu ülesande eest pandud punktid – mõlema hindaja poolt

3 punkti – ja eksperdi selgitused on veenvad. Puudub põhjus eksperthinnangus kahelda.

Kaebaja ei ole esitanud ka hindajate sisulist hinnangut ümberlükkavaid tõendeid, kuigi kohus

selgitas selle vajadust 08.01.2019 määruses (p 5).

Teise ülesandena tuli koostada selge žanriomase ülesehitusega pikem arvamustekst (220–260

sõna). Kui esimene hindaja hindas teist ülesannet 5 punktiga, siis teine 2 punktiga.

Hindepunktid ei erinenud 4 või enama punkti võrra, mis oleks iseenesest tinginud kaebaja töö

hindamise kolmandat korda. Ilmselge on see, et kaebaja tööd ei saanud hinnata 0 ega

maksimaalsete punktidega. Seda ei ole hindajad ka teinud. Jällegi on asjakohane T. Männi

ekspertarvamus, kus kirjeldatakse kaebaja töös esinevaid puudusi. Kõrvutades kaebaja tööd,

hindamisjuhendit ja eksperthinnangut, on viimases kirjeldatud puuduste esinemine töös

tuvastatav. Kuigi hindajate punktid erinesid 3 palli võrra, ei saa sellest järeldada, et

hindamisjuhendist oleks kõrvale kaldutud. Kohtu hinnangul on teise ülesande puhul

objektiivsete kriteeriumite kõrval oluline ka subjektiivne kriteerium, s.o hindaja subjektiivne

arusaam sellest, kuidas peaks ülesannet täitma või mis peaks kirjutises kajastuma, et see vastaks

C1-tasemele. Üksnes objektiivsetest kriteeriumidest lähtumine ei pruugi viia alati õiglase

tulemuseni. Näiteks ei saa keele aspekti eest anda maksimaalseid punkte tööle, mille sisu on

küll korrektne, kuid kirjutises kasutatud sõnad on seosetud, ei puuduta teemat või on ebatäpsed.

Praegu ei ole mitte ükski hindaja leidnud, et kaebaja töö oleks vastanud C1-tasemele. Kaebaja

pole esitanud ka seda hinnangut ümberlükkavaid tõendeid. Seega vastas hindamine

hindamisjuhendile.

Kaebaja on olnud seisukohal, et ta valdas piisavalt sõnavara, et kirjutamisosa edukalt

lahendada. Nagu hindamisjuhendist nähtub, ei hinnata kirjalikus osas üksnes sõnavara.

Sõnavara on üks keele aspekti komponent. Keele aspekt hõlmab sõnavara ulatuse kõrval veel

korrektsust, sõnavara kasutustäpsust, grammatika mitmekülgsust ja korrektsust, stiili.

Kaebajale on eksperthinnangus ette heidetud vigu sõnavara kasutustäpsuses (sõnakasutusvead),

aga ka grammatika- ja õigekirjavigu, mis kohati häirivad teksti mõistmist, ning lauseehituse

vigu. Sõnavara ulatust on peetud enam-vähem piisavaks. Selliselt ei saanud kaebajale sõnavara

eest ka palju punkte anda. Kaebaja väited ei anna seega põhjust hindajate tegevuses kahelda.

12. Väide, et kaebajal ei olnud enne vaide esitamist võimalik eksamitööga tutvuda, ei muuda

04.03.2018 eksamitulemust õigusvastaseks. Kaebajale väljastati teade eksami mittesooritamise

kohta 03.04.2018, seega on vastustaja II-l õigus, et vaide esitamise tähtaeg oli 03.05.2018.

Arvestades, et kaebajal võimaldati eksamitööga tutvuda 02.05.2018, tuleb nõustuda, et

põhjendatud vaide esitamiseks oli liiga vähe aega. Samas on kaebaja vaide esitanud ning see

on sisuliselt läbi vaadatud. Ebamõistlikult lühike tähtaeg tööga tutvumise ja vaide esitamise

tähtaja vahel ei saanud vaideotsuse õiguspärasust mõjutada. Igal juhul on kaebajal olnud

6(6)

võimalik oma tööga tutvuda kohtumenetluses ning esitada tõendeid ja vastuväiteid. Kaebaja ei

ole esitanud tõendeid, mis hindajate hinnangu ümber lükkaks.

13. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hindajad on hindamisel lähtunud

hindamisjuhendist. Ilmselgeid sisulisi vigu ei esine. Kaebus jääb rahuldamata.

14. HKMS § 158 lg lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, tehes

otsuse seega kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud,

mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik