2-19-611/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (5)

2-19-611

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg

ja koht

14.02.2019. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-19-611

Tsiviilasi

K. K. hagi osaühingu S. vastu

reaalservituudi

lõpetamiseks

nõusoleku

saamise nõudes

Hagihind

191,73 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxx-xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:);

Kostja: osaühing S. (registrikood xxxxxxxx;

aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxx);

seaduslik

esindaja:

juhatuse

liige

xxxxxxxxxxxx (e-post:)

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lugeda tuvastatuks osaühingu S. kohustus anda nõusolek K.

K. kuuluvale kinnistule (registriosa numbriga xxxxxxx,

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxx

vallas

xxxxxxxxxx

külas

2 (5)

xxxxxxxxxxx) kinnistu (nimetusega xxxxxxxx, registriosa

numbriga

xxxxxxx,

asukoht

xxxxxxxxxxxxxxx

vallas

xxxxxxxxxx külas xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks seatud

teeservituudi lõpetamiseks ja selle kohta tehtud kande

kustutamiseks kinnistusraamatust.

3. Käesolev kohtuotsus asendab osaühingu S. nõusolekuid, mille

andmise kohustuse on kohus resolutsiooni punktis 2 lugenud

tuvastatuks.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude

jaotus

1. Jätta menetluskulud osaühingu S. kanda.

2. Mõista osaühingult S. K. K. kasuks välja menetluskulu summas

75 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult

allkirja

vastu

üleandmisega

või

kohtuistungil;

3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine

3 (5)

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale

avaliku e-toimiku kaudu kätte 16.01.2019. a. Kostja kohtu poolt

määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb TsMS 407 lg 1 ja 2

alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud

ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava

osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.

Hagi asjaolud

Hageja K. K. taotleb hagis, et kohus nõuaks osaühingult S. kui

valitseva kinnisasja (kinnistu nimetusega xxxxxxxx, registriosa

numbriga xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx

külas

xxxxxxxx)

omanikult

nõusolekut,

et

kustutada

kinnistusraamatusse

hagejale

kuuluvale

kinnistule

(registriosa

numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx

külas xxxxxxxxxxx) seatud teeservituut. Hagi asjaolude kohaselt on

hageja kinnistule reaalservituudi seadmisest möödunud üle 10 aasta ja

valitseva kinnistu omanik on sellest tulenevate õiguste teostamise vastu

huvi kaotanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ja

seega saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 177 lg 2

näeb ette, et kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi

reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva

kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult

nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse,

kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti

kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja

kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. AÕS § 622

kohaselt on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav

õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise

kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta

teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on

kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks

nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust

kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib

4 (5)

asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks kostja

kohustuse anda nõusolek hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa

numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx

külas xxxxxxxxxxx) kostja kinnistu (nimetusega xxxxxxxx, registriosa

numbriga xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx

külas xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks seatud teeservituudi

lõpetamiseks

ja

selle

kohta

tehtud

kande

kustutamiseks

kinnistusraamatust. Käesolev kohtuotsus asendab kostja nõusolekuid,

mille andmise kohustuse on kohus tuvastanud.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtule

teadaolevalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu

summas 100 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga

kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja tasunud

nõudelt riigilõivu 25 eurot ettenähtust enam. Hageja taotlusel on

võimalik enamtasutud riigilõiv talle tagastada.

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja vajalikuks ja põhjendatuks

menetluskuluks riigilõivu summas 75 eurot. Vastavalt menetluskulude

jaotusele mõistab kohus menetluskulu summas 75 eurot hageja kasuks

välja kostjalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Kristiina Kask

Kohtunik