3-17-1909/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1909

Haldusasi

XX kaebus Kiili Vallavalitsuse 15.08.2017 korralduste

nr 273, nr 274, nr 275, nr 276 ja nende alusel antud

ehituslubade

tühistamiseks

ning

Kiili

valla

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX (ik XXXXXXXXXXX), volitatud

esindaja v.adv Margo Lemetti

Vastustaja – Kiili vald, volitatud esindaja Tarko Tuisk

Kolmas isik – Kaljula Arenduse OÜ (rk 12812826),

volitatud esindaja v.adv Margus Kõiva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.04.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.04.2018 otsus. Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus ning kohustada Kiili valda rajama oma kulul ühe aasta jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kanalisatsioonitorustik Kiili Vallavolikogu 13.08.2002

otsusega nr 37 ja 12.09.2006 otsusega nr 52 kehtestatud detailplaneeringutes ettenähtud

ulatuses, sealhulgas kogu Kalju tee ulatuses koos Kalju tee 7 ja Kalju tee 5 kinnistute

vahetusse lähedusse rajatavate liitumispunktidega.

3. Mõista Kiili vallalt XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 4545 (neli

tuhat viissada nelikümmend viis) eurot.

4. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2019.

3-17-1909

2(9)

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37 kehtestati Kiili valla Sausti küla Kaljula II

maaüksuse detailplaneering (DP I).

2. Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsusega nr 52 kehtestati Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee

maaüksuste detailplaneering (DP II).

3. Kiili Vallavalitsus väljastas 15.08.2017 korraldustega nr 273, 274, 275 ja 276 ehitusload

nr 1712271/28423, nr 1712271/28422, nr 1712271/28419 ja nr 1712271/28420 Kiili vallas

Sausti külas DP II planeeringualas asuvatele Kaljula tee 30, Kaljula tee 22, Kaljula tee 28 ja

Kaljula tee 20 kinnistutele paariselamute püstitamiseks.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 15.08.2017 korralduste nr

273, nr 274, nr 275, nr 276 ja nende alusel 16.08.2017 antud ehituslubade tühistamiseks.

1)

Vaidlustatud korralduste alusel ehituslubade andmine on vastuolus Kiili Vallavolikogu

12.09.2006 otsusega nr 52 (DP II). Kaebaja kinnistud jäävad DP I alale. DP II elluviimine peab

DP I seletuskirja kohaselt lahendama ka DP I planeeringuala ühiskanalisatsiooni

väljaehitamise. Vaidlustatud korralduste alusel ehitusõiguse realiseerimisel on ilmne oht, et DP

II

realiseerimisest

huvitatud

isik

ei

raja

detailplaneeringuga

ettenähtud

kanalisatsioonitorustikku. See omakorda rikub kaebaja kui arenduspiirkonna elaniku õigustatud

ootust. Kaebaja eesmärgiks on, et kanalisatsioonitorustik ehitataks välja ja seeläbi tekiks

võimalus sellega liituda. Ehituslubade väljastamine raskendab kanalisatsioonitorustiku rajamist

kaebajale kuuluvatele kinnistutele. Vastustaja oli teadlik kaebaja huvist, et ehituslube ei antaks

enne kanalisatsioonitrassi väljaehitamist, kuid ei kaasanud kaebajat ehituslubade väljastamise

menetlusse.

2)

Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1 järgi peab ehitusprojekt vastama detailplaneeringule.

12.09.2006 otsuse nr 52 p-s 3 on kehtestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt ei väljastata

ehituslube hoonete püstitamiseks enne tehnovõrkude rajamist. Kõrvaltingimuse eesmärk on

tagada arenduspiirkonna taristu terviklikkus. Viidatud otsuse p 2 (arendamine vastavalt

halduslepingule nr 8-7/40) ja p 3 ei ole omavahel seotud. Otsuse nr 52 p-st 3 tuleneb kaebaja

õigustatud ootus DP II kohaste trasside väljaehitamiseks enne alal hoonetele ehituslubade

väljastamist.

3)

Arenduspiirkonna

ääremail

asuvate

kinnistute

omanikel

on

iseseisvalt

kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise korraldamine raskendatud ning tunduvalt kulukam,

võrreldes sellega, kui terve detailplaneeringu ala kanalisatsioonitorustik ehitatakse välja

korraga. Ehituslubade väljastamisel kolmandale isikule kui piirkonna arendajale kaob arendajal

igasugune huvi kanalisatsioonitorustiku täieliku väljaehitamise suhtes. Praeguses olukorras on

kaebaja sunnitud omal kulul ehitama välja ühiskanalisatsiooni Kalju teel ca 150 meetri ulatuses.

Kui arendaja ehitaks vastavalt DP-le II kanalisatsioonitrassi välja kuni Kalju tee lõpuni, siis

tuleks kaebajal tasuda trassiga liitumiseks vaid mõistlikus suuruses liitumistasu.

3-17-1909

3(9)

4)

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava ei piira kuidagi

detailplaneeringu kohaste trasside väljaehitamist. Kava Kalju tee ja Kaljula tee äärseid elamuid

käsitlev lõik ei anna alust järelduseks, et vaidlusalune trassilõik rajatakse ja finantseeritakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) alusel. Asjaolust, et kolmas isik on trassi

välja ehitanud, lähtudes Kiili valla ÜVK arendamise kavas tehtud täpsustustest, mis ei vasta

täielikult DP I ja II perspektiivsele ja põhimõttelisele lahendusele ühiskanalisatsiooni

väljaehitamisel, ei andnud talle õigust saada ehituslube vastuolus otsuse nr 52 p-ga 3. Nimetatud

kõrvaltingimus on sisuliselt avalik-õiguslik kitsendus EhS § 44 p 1 mõttes.

5)

Detailplaneeringut ei saa realiseerida valikuliselt. Kanalisatsioonitrass lõppeb Kalju tee 6

juures tänava keskel. Teelõigul Kalju tee 4 kuni Kalju tee 7 on kanalisatsioonitorustik välja

ehitamata. DP-st tulenevad arendajale kohustused, mis ei ole otseselt seotud konkreetsete

kinnistutega. Näiteks on kolmas isik rajanud teed ja tänavavalgustuse, mis samuti ei ole

kolmanda isiku kinnistute teenindamiseks vajalik. See kinnitab, et kolmas isik on saanud DP-

st tulenevatest kohustustest aru, kuid täitnud neid valikuliselt. Kõik ülejäänud tehnovõrgud ja

taristu on rajatud terviklikus ulatuses nii DP I kui ka DP II osas, v.a. vaidlusalune

kanalisatsioonitorustik. Samas võib tehnovõrkude rajamise kohustuse täita ka kohalik

omavalitsus. Kaebajal on subjektiivne õigus DP-le II tuginedes nõuda, et taristu oleks tervikuna

rajatud enne ehituslubade väljastamist.

5. Kiili vald vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid (EhS § 44) ei esine, kuna load on kooskõlas

detailplaneeringus (DP II) sätestatuga. DP I ja II seletuskirjad annavad võimaluse rajada

kanalisatsioon nii lokaalse kui ka tsentraalsena. Kolmanda isiku krundid on ÜVK võrku

ühendatud ja seega on DP II nõue täidetud. Kaebaja väidetud kohustust kolmandale isikule DP

II kehtestamise otsusest ei tulene. Vaidlustatud load ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kaebaja saab liituda ÜVK-ga, esitades selleks vastava taotluse valla ÜVVKS kohasele vee-

ettevõtjale. Selleks ei ole kolmas isik. Kolmandale isikule väljastatud ehitusload ei välista

kaebaja õigust ja võimalust liituda ÜVK-ga.

6. Kaljula Arenduse OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsuse nr 52 p 3 eesmärk on tagada eelkõige tänavate

väljaehitamine planeeringualal. Seda ei saa tõlgendada kolmanda isiku kohustusi laiendavalt

ning konkreetsete tehnovõrkude väljaehitamist reguleerivaid eriseadusi arvestamata.

Detailplaneeringute seletuskirjadest ega joonistest ei tulene kolmandale isikule kohustust

ehitada välja kaebaja soovitud ulatuses kanalisatsioonitrass. DP I ja DP II tingimustest nähtuvalt

ei sätestanud need vastaval planeeringualal ühiskanalisatsiooni lõplikku tehnilist lahendust ega

määranud rajatise ehitamiseks kohustatud isikut. Isegi kui detailplaneering oleks sellise

detailsusega kehtestatud, käsitleks iga detailplaneering selle ala teenindamiseks vajalikke

tehnorajatisi ning ei annaks subjektiivset nõudeõigust väljaspool detailplaneeringu ala asuva

kinnistu omanikule.

2) Vaidlustatud ehitusload ei hõlma ühiskanalisatsiooni ega mõjuta ehitustehniliselt kaebaja

kinnistu ühendamist ühiskanalisatsiooniga. Isegi kui DP II näeks ette täiendavate

ühiskanalisatsiooni osade väljaehitamise, ei tooks ehituslubade tühistamine kaasa

kanalisatsioonirajatiste püstitamist ja kaebuse eesmärgi saavutamist. ÜVK väljaehitamise

kohustus

ei

saa

ÜVVKS

regulatsiooni

arvestades

tuleneda

detailplaneeringust.

Detailplaneeringu alal on ÜVK välja ehitatud vastavalt Kiili Vallavolikogu 28.06.2016

määrusega nr 17 kinnitatud ÜVK arendamise kavale ning kõikide elamukruntide tarbeks, mille

omanikud on vastava taotluse esitanud. Sellega on täidetud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006

otsuse nr 52 p-s 3 sätestatud tingimus.

3-17-1909

4(9)

3) Kolmas isik ei ole sõlminud lepingut, millest tuleneks kohustus luua kaebajale

ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus. Ka ei ole kolmas isik terve DP II ala suhtes

määratletav arendajana. Kolmas isik on muu hulgas enda kinnistute liitumiseks ÜVK-ga

ehitanud omal kulul välja neid kinnistuid teenindavad ÜVK torustikud ja sõlminud

liitumislepingud piirkonna vee-ettevõtjaga. ÜVVKS regulatsioon ei võimalda panna

ühiskanalisatsiooniga liitujale kohustust osaleda kulude finantseerimisel, mis ei ole otseselt

vajalikud tema kinnistu liitumiseks.

4) Kaebaja ei ole esitanud avaldust, mis oleks kohaseks aluseks liitumislepingu sõlmimisele.

Kuivõrd vee-ettevõtjale ei olnud ühiskanalisatsiooniga liitumise soov teada ja sellest lähtuvalt

ei ole sõlmitud kaebajale kuuluvate kinnistute suhtes ka liitumislepingut ühiskanalisatsiooniga

liitumiseks, ei ole toimunud ka vastavate torustike ehitust. Sellest lähtuvalt on vaidlusalused

torustikud kirjeldatud ehitusprojekti asendiplaanil ka perspektiivsetena, broneerides neile

asukoha vastavalt ÜVK arengukavale. Neid torustikke on võimalik igal hetkel ehitada,

sõltumata kaebuse alusel vaidlustatud ehituslubade olemasolust.

5) Detailplaneeringus toodud perspektiivset ja põhimõttelist ÜVK tehnovõrkude lahendust ei

ole ka tehniliselt võimalik ellu viia. Nimelt on DP ja sellega piirneva ala maapinna profiil erinev

ning Kalju tee 1, 3, 5, 7 ja 8 kinnistute ÜVK-ga ühendamist ei saa lahendada detailplaneeringus

kirjeldatud isevoolse kanalisatsiooniga, kuna maapinna kõrguste iseärasuste tõttu ei saa

torustikule anda vajalikku kallet.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 2374 eurot.

1)

Kaebaja vaidlustatud ehitusload on antud kolmandale isikule nelja paariselamu

püstitamiseks. Tegemist pole lubadega tehnovõrkude rajamiseks ning nende tühistamine ei too

seega otseselt kaasa kaebaja soovitud eesmärki – kanalisatsioonitrassi lõigu rajamist vähemalt

temale kuuluva Kalju tee 7 kinnistuni. DP I ei näe ette vaidlusaluse kanalisatsioonitrassi

projekteerimist, vaid selles tehakse üksnes perspektiivse kanalisatsioonitrassi kulgemise

ettepanek. Kanalisatsiooni lahenduseks DP-s I on kogumismahutid. DP I ega ka DP II ei sätesta

vastaval planeeringualal ÜVK lõplikku tehnilist lahendust, kuna see pole seaduse kohaselt

detailplaneeringu eesmärk.

2)

DP II kehtestamise otsuse p 2 kohaselt tagatakse detailplaneeringu kohaste teede ja

tehnovõrkude väljaehitamine vastavalt Kiili valla ja OÜ Sigma Arendus (pankrotis) vahel

sõlmitud kokkuleppele. Puudub vaidlus, et OÜ Sigma Arendus ei rajanud vaidlusalust

kanalisatsioonitrassi ning vald ei ole Kaljula Arenduse OÜ-ga sõlminud ühtegi (haldus)lepingut

kanalisatsioonitrassi rajamise kohta. Kaljula Arenduse OÜ ja Kiili valla vahelises vaidluses

(haldusasi

nr

3-17-586)

leidis

halduskohus

22.06.2017

otsuses

(jõustunud),

et

detailplaneeringualal asuvad kinnistud omandanud isikule ei lähe automaatselt üle kokkuleppes

sätestatud kohustused, vaid selleks on vajalik sõlmida võla- või asjaõiguslik kokkulepe.

Puuduvad tõendid, et kolmas isik oleks üle võtnud 12.09.2006 lepingust arendajale tulenevad

kohustused. DP-dest I ja II ei tulene kolmandale isikule kohustust rajada kaebaja soovitud

kanalisatsioonitrassi lõik. DP II p 9.1 seletuskirja järgi tuleb kanalisatsioonitorustik rajada

kõikide planeeritud kinnistuteni. Sellega peetaks silmas üksnes DP-ga II hõlmatud kinnistuid,

mille hulka ei kuulu kaebaja kinnistud. Seega pole õige kaebaja väide, et kolmas isik võttis üle

algse arendaja õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse rajada kanalisatsioonitrass.

Asjaolust, et kõrvuti paiknevate alade detailplaneeringute joonistel on kajastatud perspektiivsed

trassid, et need omavahel haakuksid, ei saa tuletada ühe planeeringu ala kinnistud omandanud

isikule kohustust ehitada joonisel näidatud trassid omal kulul.

3-17-1909

5(9)

3)

Kuivõrd DP II kehtestamise otsus ei reguleeri DP I alal asuvatel kinnistutel

kanalisatsiooni väljaehitamist ega väljaehitamist planeeringuala piirini enne DP II alal

asuvatele kruntidele hoonete ehitamiseks ehituslubade andmist, ei saa kaevatavad ehitusload

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja saab liituda ÜVK-ga, esitades selleks vastava

taotluse vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ-le ning tasudes liitumistasu (ÜVVKS § 6 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus jättis analüüsimata vastustajale etteheidetud tegevuse ning asus selle asemel

hindama kolmanda isiku kohustust tehnovõrkude väljaehitamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et

kolmandal isikul lasub kõnealune kohustus, vaid on tuginenud sellele, et vastustajal on

kehtivast haldusaktist (12.09.2006 otsus nr 52) tulenev kohustus mitte väljastada ehituslubasid

DP II alal ehitiste püstitamiseks enne, kui DP-le II vastavad teed ja tehnovõrgud on välja

ehitatud. Kuna kaebaja jaoks pole oluline, kes need tehnovõrgud välja ehitab, on asjakohatu

halduskohtu analüüs selle kohta, kas see kohustus lasub kolmandal isikul. Halduskohus ei ole

põhjendanud kaebaja põhiväitega mittenõustumist. 12.09.2006 otsuse nr 52 grammatiline ja

süstemaatiline tõlgendamine toetavad kaebaja seisukohta, et otsuse p-s 3 sätestatud

kõrvaltingimus ei ole seotud p-s 2 nimetatud 12.09.2009 sõlmitud lepinguga, mille kohaselt

võttis OÜ Sigma Arendus kohustuse tagada teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Asjaolu, et

otsuse p-s 3 ei ole kokkulepet mainitud, viitab selgelt tahtele, et p-s 3 sätestatud kõrvaltingimus

saaks täidetud ka arendaja vahetumise korral. Ka ringkonnakohus on oma 22.12.2017 määruses

käsitlenud otsuse p-s 3 sätestatud kõrvaltingimust eraldiseisvalt p-st 2. Halduskohtu viide

kohtuotsusele haldusasjas nr 3-17-586 on asjakohatu, kuna kaebaja ei ole väitnud, et OÜ Sigma

Arendus kohustused läksid üle kolmandale isikule. Vastustaja pidi pärast OÜ Sigma Arendus

pankrotistumist tagama, et tehnovõrgud saaksid välja ehitatud.

2)

Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, leides, et DP II saab ette näha vaid

planeeringualale jäävate kinnistute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude väljaehitamise.

Halduskohtu tõlgendus planeeritavast maa-alast on põhjendamatult kitsas. Planeeringujärgsete

tehnovõrkude väljaehitamise puhul ei saa keskenduda üksnes planeeritavaid kinnistuid

teenindavatele tehnovõrkudele, vaid tuleb arvestada tervikliku ruumilise planeerimise

põhimõttega.

3)

ÜVK on välja ehitatud DP-st II tulenevaid nõudeid eirates. Ringkonnakohus tuvastas

22.12.2017 määruses ligi 110 meetrise erinevuse väljaehitatud kanalisatsioonitrassi lõpp-punkti

ja DP-s II ette nähtud kanalisatsioonitrassi lõpp-punkti vahel ning leidis, et tegemist ei ole trassi

paiknemise täpsustuse, vaid põhimõttelise muudatusega, mis pole DP-ga II kooskõlas.

Ringkonnakohus märkis samas määruses, et DP I planeeringujoonisest ja seletuskirjast tuleneb

kaebajale õiguspärane ootus, et ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel haaratakse sellesse ka

kaebaja kinnistud. Praeguses asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kui kaugel kaebaja kinnistust

peaks asuma Kalju teel paiknev lähim ühiskanalisatsiooni lõpp-punkt, millega kaebaja liituda

saaks.

4)

Kui ringkonnakohus ei rahulda tühistamisnõuet, palub kaebaja alternatiivselt kohustada

Kiili valda rajama oma kulul kanalisatsioonitorustik DP-des I ja II ettenähtud ulatuses. Kaebajal

oli õiguspärane ootus, et Kaljula piirkond (sh kaebaja kinnistud) liidetakse ÜVK-ga ning

vastavad tööd teeb ja rahastab arendaja. Arendaja kohustuste täitmise korral saaks kaebaja

liituda ÜVK-ga oma kinnistute vahetus läheduses. Kaebaja õiguspärane ootus tuleneb muu

hulgas Kiili valla ÜVK arengukavast aastateks 2013–2024, mis nägi ette ÜVK väljaehitamise

3-17-1909

6(9)

arendajate poolt. 2016. aastal võttis vastustaja vastu uue arengukava, mis erinevalt varasemast

nägi ette Kalju tee ja Kaljula tee äärsete kinnistute ühendamise ÜVK-ga pikaajalises

perspektiivis, rahastades seda liitumistasudest. Olukorras, kus vastustaja on varasema

arendajaga sõlmitud lepingut eirates väljastanud kolmandale isikule ehitusload enne ÜVK

väljaehitamist, tuleb vastustajal see kohustus ise täita.

9. Kiili vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

Kaebaja ei ole täitnud ÜVK-ga liitumise eeltingimusi. Kaebajal ei saa olla õigust nõuda

liitumist Kiili valla ÜVK-ga, kuni pole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud kehtivat

Kiili valla ÜVK arendamise kava ja Kiili Vallavolikogu 21.08.2014 määrusega nr 6 kinnitatud

Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja.

10. Kaljula Arenduse OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Vaidlustatud ehitusload ei saa puudutada kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on

senises menetluses läbivalt viidanud kolmanda isiku kohustusele rajada kanalisatsioonitrass

ning põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist sellega, et kolmas isik ei raja

ehitusõiguse realiseerimisel detailplaneeringuga ette nähtud kanalisatsioonitorustikku. Kaebaja

väidetele tuginedes on ka Tallinna Ringkonnakohus 22.12.2017 määruses põhjendamatult

lähtunud eeldusest, et küsimuse all on arendaja kohustus ehitada välja detailplaneeringus

näidatud kanalisatsioonitrass.

2)

12.09.2006 otsuse nr 52 p-s 3 nimetatud planeeringukohased teed ja tehnovõrgud saavad

olla vaid need, mis on vajalikud DP-s II planeeritud kinnistute tarbeks. DP-ga II ei ole

lahendatud DP I alal paiknevate elamukruntide varustamist kanalisatsiooniga. DP-s II on

esitatud tehnovõrkude põhimõtteline, ehitusprojektis (tööprojekti staadiumis) täpsustatav

lahendus. DP II alal on välja ehitatud Kiili valla ÜVK arendamise kavaga täpsustatud

tehnovõrkude lahendus, mis hõlmab kõiki kinnistuid, mille omanikud on esitanud ÜVVKS

alusel liitumise taotluse. Detailplaneeringuga üksnes määratakse tehnovõrkude asukohad,

nende rajamine toimub lepingu alusel vastavalt ÜVVKS-le. ÜVK väljaehitamise ulatus ei

mõjuta kaebaja liitumistasu suurust.

3)

Kolmandal isikul puudub teave, et kaebaja oleks esitanud vastustajale taotluse ÜVK

väljaehitamiseks

ning

saanud

sellele

keelduva

vastuse.

Kaebaja

oleks

saanud

kohustamiskaebuse eraldi esitada. Kohustamisnõudel puudub seos vaidlustatud haldusaktidega.

Kaebaja

ei

ole

esitanud

ÜVVKS-le

vastavat

liitumistaotlust.

Kaebaja

soovib

kohustamiskaebusega saavutada ÜVK väljaehitamise tema kinnistuteni ilma vastavaid kulusid

kandmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. DP II kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 2 p 7 järgi oli

detailplaneeringu eesmärgiks muu hulgas tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. DP II

planeeringuala kattub osaliselt – Kalju tee 8 kinnisasja ja kaebajale kuuluvate Kalju tee 5 ja 7

kinnistutega piirnevat Kalju tee lõiku puudutavas osas – DP-ga I. DP II tehnovõrkude joonise

järgi kulgeb planeeritud kanalisatsioonitrass Kalju tee ning Kalju tee 8 kinnisasja piiril kuni

Kalju tee 7 kinnisasjani. Ka DP I nägi ette perspektiivse kanalisatsioonitrassi kulgemise Kalju

tee 7 kinnisasjani. Seega on vaidlusaluse trassi paiknemine hõlmatud mõlema

detailplaneeringuga. Toimikust nähtub, et kanalisatsioonitrassi ei ole välja ehitatud kuni Kalju

3-17-1909

7(9)

tee 7 kinnistu piirini, vaid võimalik liitumispunkt asub Kalju tee ääres Kalju tee 4 ja Kalju tee

6 kinnistute piiri juures (tl 31 ja 32), mis asub kaebaja kinnistust enam kui 100 m kaugusel.

13. Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsuse nr 52 (tl 8) p-s 2 sätestati, et detailplaneeringukohaste

teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 12.09.2006 sõlmitud lepingule nr 8-

7/40. Nimetatud lepingu alusel võttis arendaja OÜ Sigma Arendus (kustutatud äriregistrist

06.10.2010) kohustuse rajada oma kulul muu hulgas planeeringukohane reoveekanalisatsioon.

Sama otsuse p 3 nägi ette, et selle otsusega kehtestatud detailplaneeringu alale ei tohi väljastada

ehituslubasid hoonete ehitamiseks enne, kui on välja ehitatud detailplaneeringukohased teed ja

tehnovõrgud.

14. Otsuse nr 52 punkte 1–3 tuleb vaadelda ühtselt: p-s 3 peetakse silmas

detailplaneeringukohaseid teid ja tehnovõrke, sh kanalisatsioonitrass, mis on loetletud p-s 2

nimetatud lepingus. Otsuse tegemise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) §-s 13 nimetatud

objektide

(avalikult

kasutatav

tee,

üldkasutatav

haljastus,

välisvalgustus

ja

vihmaveekanalisatsioon) väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni pidi tagama

kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või

ehitusloa taotleja ei leppinud kokku teisiti. 12.09.2006 lepinguga nähti ette, et OÜ Sigma

Arendus rajab EhS v.r §-s 13 nimetatud teed ja tehnovõrgud ning lisaks veel ka vee- ja

kanalisatsioonitrassid ning elektri- ja sidevarustuse. Riigikohus on selgitanud (EhS v.r §-ga 13

samasisulise planeerimis- ja ehitusseaduse § 47 kohta), et selle kohustuse saab lugeda täidetuks,

kui detailplaneeringukohased rajatised on ehituslikult lõpetatud (29.10.2004 otsus nr 3-3-1-35-

04, p 11). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesandeks muu hulgas veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine. Otsuse nr 52 p-de 2 ja 3

sisuks on panna arendajale kohustus enne detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerima

asumist ehitada omal kulul välja kavandatavaid elamuid teenindavad teed ja tehnovõrgud,

vältimaks olukorda, kus vald peab hiljem ise nende väljaehitamist korraldama ja puuduvate

tehnovõrkude probleemiga tegelema (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-26-10, p-d 12 ja 13). Otsus

nr 52 ja 12.09.2006 sõlmitud haldusleping puudutasid kogu DP II ala, sh Kalju teed, mida

mööda kulgevad ÜVK trassid kuni Kalju tee 7 kinnistuni.

Ka kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-st 1 tuleneb, et planeeringu koostamise

korraldaja

(s.o

kohalik

omavalitsus)

on

kohustatud

oma

kulul

välja

ehitama

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja

detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. PlanS § 131 lg 3 sätestab, et

planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult

kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende

otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ÜVK-ga, kui

planeeringuala jääb ÜVK arendamise piirkonda. Sarnaselt EhS v.r §-le 13 näeb ka kehtiva PlanS

§ 131 ette võimaluse keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole

täitnud halduslepingust tulenevat kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks

või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

15. Kaebaja on toonud välja, et ka Kiili valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013–2024

(väljavõte tl 142-143) nägi ette, et Kaljula piirkonna ÜVK-ga liitumiseks vajalikud tööd teevad

ja rahastavad arendajad. Seevastu tuleneb Kiili valla ÜVK arendamise kavast aastateks 2016–

20271 (p 5.3.2), et ühiskanalisatsiooni rajamine Kalju ja Kaljula tee äärsete elamuteni on

võimalik Luige torustike baasil ning investeeringud on plaanis teha pikaajalises perspektiivis

liitumistasudest. Arengukava joonise nr 2-1 järgi on Kalju tee lõppu kavandatud rajada

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/401072016028.

3-17-1909

8(9)

reoveepumpla ning mh kaebaja kinnistu ühendatakse piki Kalju teed kulgeva

survekanalisatsiooniga. Ringkonnakohus märgib, et kehtivas arengukavas märgitu ei mõjuta

varasemalt kehtestatud detailplaneeringust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh otsuses nr 52

sätestatud arendaja kohustust ehitada välja DP II kohased teed ja tehnovõrgud ning vastustaja

kohustust keelduda enne selle kohustuse täitmist DP II alale ehituslubade väljastamisest.

Arendaja vahetumine neid kohustusi ei mõjutanud.

16. DP II kehtestamise otsusest tulenes kaebajal õigustatud ootus, et enne planeeringualal

ehituslubade väljastamist rajatakse selles ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrassid Kalju tee

lõpuni ehk tema kinnistuni. Kuna otsuse nr 52 p-s 2 nimetatud lepinguga teede ja tehnovõrkude

rajamise kohustuse üle võtnud juriidiline isik on lõppenud ning uue arendajaga pole sarnast

lepingut sõlmitud, vastutab trasside rajamise eest Kiili vald. Alates ehituslubade väljastamisest

on vastustaja selle kohustuse täitmisega viivituses. Asjaolu, kas kaebaja on esitanud vee-

ettevõtjale ÜVK-ga liitumise taotluse, ei mõjuta vastustaja kohustust ehitada välja tehnovõrgud.

Praegune vaidlus ei puuduta otseselt ÜVK-ga liitumist, vaid selleks kinnisasja omanikule

eelduste loomist. Ringkonnakohtu hinnangul on riigivastutuse seaduse §-st 6 tulenevad

kohustamiskaebuse esitamise eeldused täidetud.

17. Arvestades, et vaidlustatud ehitusload ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pea

ringkonnakohus nende tühistamist põhjendatuks. Küll aga tuleb rahuldada alternatiivne

kohustamisnõue. Alternatiivse nõude rahuldamisega tuleb lugeda kaebus täies ulatuses

rahuldatuks. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega

kohustab Kiili valda rajama oma kulul ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kanalisatsioonitorustik Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37 ja 12.09.2006 otsusega

nr 52 kehtestatud detailplaneeringutes ettenähtud ulatuses, sealhulgas kogu Kalju tee ulatuses

koos Kalju tee 7 ja Kalju tee 5 kinnistute vahetusse lähedusse rajatavate liitumispunktidega.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 4 tuleneb, et kui kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või

teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna

apellatsioonkaebus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele, jäävad kaebaja esimese ja teise

kohtuastme menetluskulud vastustaja kanda. Kolmanda isiku esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

Kaebaja taotles halduskohtus 2370 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõivud 45

eurot ja õigusabikulud 2325 eurot. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata,

pole põhjendatud sellega seotud menetluskulude väljamõistmine vastustajalt. Esialgse

õiguskaitsega seotud menetluskulud on riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu esialgse õiguskaitse

taotluse mahtu arvestades hinnanguliselt 75 eurot (0,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele

lisandub käibemaks 20%), s.o kokku 90 eurot. Ülejäänud osas (2280 eurot) on kaebaja esimese

astme menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

Ringkonnakohtus taotleb kaebaja 2715 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv 15

eurot ja õigusabikulu 2700 eurot. Kohtupraktika kohaselt ei saa põhjendatud menetluskulud

üldjuhul olla apellatsiooniastmes suuremad kui esimese astme kohtus, kuna kõrgema astme

menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks reeglina vähem aega (vt nt Riigikohtu

10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika). See, et kaebaja esitas

ringkonnakohtu menetluses kaebuse muutmise avalduse, ei ole erandlikuks asjaoluks, mis

õigustaks kõnealusest reeglist kõrvale kaldumist. Seega ei saa apellatsiooniastmes kantud

õigusabikuludest olla välja mõistetav enam kui 2250 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot.

Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks

välja mõista 4545 eurot.

3-17-1909

9(9)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 02.12.2019 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a otsuse resolutsiooni

punkti 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus ning kohustada Kiili valda rajama omal kulul ühe aasta

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ühiskanalisatsiooni torustik Kalju

tee 7 kinnistuni koos selle vahetusse lähedusse rajatava liitumispunktiga.“

3. Jätta muus osas ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa muutmata.

4. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

5. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

22. veebruari 2019. a määrus muutmata.

6. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kiili

valla kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot ja Advokaadibüroo

FORT OÜ-le Kaljula Arenduse OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

25 eurot.

7. Mõista Kiili vallalt XX kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulu

900 eurot. Jätta Kiili valla ja Kaljula Arenduse OÜ kassatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.