1-17-11859/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

13. veebruar 2019

, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11859 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne H.D tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.D XXX , isikukood , viibib Viru Vanglas Määratud kaitsja Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Vabastada H. karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega D alates antud kohtumääruse jõustumise ja määrata ta kuni katseaja lõpuni st katseajaga

kuni 10.09.2019 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada H. ’it järgima KarS §75 lg 1 p 1 6 sätestatud D

- kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada

H. suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: D 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid 3) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat

Nikolai Rõžov taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas , sh tasu 75 eurot ja käibemaks 15

eurot.

90 eurot

Välja mõista H. lt menetluskulud D-

90 eurot kaitsjatasu.

Menetluskulud tasuda ositi

- 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700006025 ning selgitus „H. 1 menetluskulud“. D -17-11859

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Saata kohtumääruse koopia süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne H.

D tähtaega vabastamiseks.

H. on süüdi tunnistatud Harju kohtuotsusega KarS § D Maakohtu 30.01.2018

199 lg 2 p 8, 9

alusel ele liideti järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 mõistetud karistus 19.10.2017 Harju karistus, s 1 aasta 10 kuud Maakohtu otsusega mõistetud mõistes liitkaristusek ja 22 vangistust. Karistuse kandmise . päeva algus 09.03.2017 10.09.2019 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

puuduvad

H. kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal D distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib asuda elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on xx haridust. Vanglas olles ei ole motiveeritud jätkama põhihariduse omandamisega, väidab, et tal ei ole mugav vangla koolis õppida. 2018 aasta alguses lisati H. riigikeele kursuse nimekirja. D 01.02.2018 teavitas H. , et ei soovi riigikeele õppes osaleda. Tingimisi ennetähtaegse D vabanemise korral soovib asuda tööle. Enne vangistust oli enamuse ajast tegevuseta või töötas aegajalt juhutöödel. 2016.a suvel töötas 1 kuu xxx. Eriala õppinud/omandanud ei ole. Samas on motiveeritud vanglas töötama ning osalenud vangla tööhõives. Eelnevalt oli soov pääseda avavanglasse, kus saaks tema sõnul hakata väljaspool vanglat tööl käima. Poolelioleva kriminaalasja tõttu ei olnud see võimalik. Suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid ka enda tuttavate suhtes, mis näitab hoolimatust ning teisi ärakasutavat elustiili. H. l on D-

probleeme alkoholi tarvitamisega. Isikuvastased kuriteod on sooritanud alkoholijoobes. Üldjoontes peab end rahulikuks inimeseks, kuid alkoholijoobes olles muutub vägivaldseks. H. D tunnistab, et tal on probleeme alkoholiga. Varasemalt, 29.11.2016 rikkus isik katseaja nõuet mitte tarvitada alkoholi. Väärteo korras on Alkoholiseaduse alusel karistatud kuuel korral. Viimase kuriteo, varguse, pani enda sõnul toime kainelt. Teised kuriteod on sooritatud olles alkoholijoobes. Viimati tarvitas alkoholi 08.03.2018. Perioodil 28.09.2017 - 07.02.2018 paiknes isik Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas ja osales iganädalastes joogatreeningutes. Isik heideti osakonnast välja kaaskinnipeetava ründamise tõttu. on H. 02.02.2018 D Vangistuses olles seisuga Alates 22.11.2018 on H.D läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele". tagasi SRS osakonnas ning osaleb iganädalases joogatreeningus. Tulevikus soovib minna xxx alkoholiravile. H.

D tarvitas esimest korda narkootikume 16-aastaselt. Amfetamiini hakkas ta tarvitama 2014 aastal. Ta tegi seda periooditi 2- 17.

3 korda nädalas. Viimati tarvitas amfetamiini 07.03.20

Periooditi on tarvitanud ka MDMA-d ja ecstasyt. Süstinud ei ole. Narkojoobes olles enda sõnul vägivaldselt käitunud ei ole ning seoses narkootikumide tarvitamisega ravil viibinud ei ole. Hetkel viibib isik no

ortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas. Vangistuses H.D lävis vestlused psühholoogiga erinevatel teemadel, osales programmis viha juhtimine. -2/644-1 alusel algusega 28.07.2017 kuni Määratud koristaja ametikohale kk nr 6 tähtajatult. Tööst keeldunud ei ole, kuid igapäevaselt ka tööhõives ei osale. Enda sõnul, kui öe läheb koristama. ldakse, et tuleb minna, siis ka Materiaalselt tuleb toime. H. on . Varasemalt on vältinud kok D ametnikega suhtlemisel viisakas kupuuteid kaaskinnipeetavatega. Ta on end teadlikult kambrisse isoleerinud. Ta on korduvalt kasutanud teiste isikute suhtes vägivalda avalikes kohtades. Kasutanud ka relva kehavigastuse tekitamisel. Tunnistab, et muutub alkoholijoobes vägivaldseks, kuid muidu peab end rahulikuks. Vangistuses olles esines 19.12.2017 noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni (SRS) osakonnas viibides konflikt kaaskinnipeetavaga. 05.02.2018 algatati kriminaalmenetlus nr 18922700010 KarS § 120 lg 1 tunnustel. Sellise raske rikkumise tõttu arvati isik SRS osakonnast välja, sest ta kujutas ohtu kaaskinnipeetavale. Kriminaalmenetlus lõpetati, süüd ei tuvastatud. H.D on varasemalt tegutsenud impulsiivselt ning ei ole mõelnud tegude tagajärgedele.

H. on 2016 a kriminaalhoolduse all olles eiranud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist D . Ta ei ilmunud registreerimisele, ei täitnud üldkasuliku töö kohustust ega allunud kohtu poolt määratud lisakohustusele, mitte tarvitada alkoholi. Oma mitteilmumist registreerimisele ja ÜKT st kõrvale - hoidmist misega, kuid põhjendas H. kuupäevade segiajamisega ning enda haigestu D vajalikke tõendeid likeelu rikkumist põhjendas enda ravimisega, esitada ei olnud. Alkoho kus 29.11.2016 jõi pipraviina. Katseaja negatiivse läbimise tõttu tehti 12.12.2016 ja 13.02.2017 kohtule kahel korral ettepanek pöörata katseajaga määratud karistus täitmisele. Esimesel korral andis kohus teise võimaluse H. le , määrates temale sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine D- osalemise kohustuse, mida ta ei täitnud lisaks ÜKTle. Seetõttu pööras 20.03.2017 Harju MK täitmisele lõpuks H. le mõistetud ja osaliselt ärakandmata D- 14.10.2016 kohtuotsusega karistuse - 1a 11k 12 p. Isik on karistat peegeldab tema suhtumist ud väärteokorras 19 korral, mis ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Vangistuses olles on isik suutnud kehtivat korda järgida, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Arvestades kinnipeetava ühiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

18.01.2019 õiendi kohaselt alates 4.03.2018 osaleb H. motivatsioonisüsteemis, kus D hea käitumise eest on välja teenin . On osalenud väljaspool vanglat korraldatud ud preemiaid kodukülastamisel viiel korral. Kodukülastamised toimusid pereliikmete külastamise eesmärgil ning kulgesid probleemideta (tl 11).

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega toega, vanglaga sarnaselt, H. ’i ennetähtaegset vabastamist D (tl 17).

H.D avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. See on tema esimene vangistus ja oli piisav, et mõjutada. Kui oli katseaeg, siis ei mõelnud tagajärgedele, seetõttu rikkus kontrollnõuded. Vabaduses on sõber, kes ei ole kriminaalse taustaga, suhtleb temaga. Garanteeritud tööd vabaduses ei ole, aga loodab tugiisiku abile. Vabaduses tahab minna tööle.

Kaitsja leidis, et enne Vabaduses on olemas elukoht. tähtaegne vabastamine on põhjendatud. Käitumine vangistuses on hea, distsiplinaarkaristusi ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, arvestades prokuröri kir H. tingimisi enne tähtaega D jaliku arvamust, leiab, et

vabastamine on põhjendatud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20).

H.D

’i käitumine enne karistuse kandmisele asumist räägib olulistest riskidest tema suhtes. Vabaduses oli tal probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, 2016.a kriminaalhoolduse all olles on ta aja eiranud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist, rikkus katse nõuet mitte tarvitada alkoholi. Ka vangistuse kandmise ajal oli juhtum, kui ta heideti osakonnast välja kaaskinnipeetava ründamise tõttu. iimase suhtes tuleb märkida, et see oli ainus Samas v vanglas korra rikkumise juhtum ning ülejäänud osas iseloomustab vangla H. ’i käitumist D positiivselt. Ta t b ööta majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogramme. Alates 22.11.2018 on tagasi SRS osakonnas. Ametnikega suhtlemisel on viisakas. Vangistuses olles on suutnud kehtivat korda järgida, kehtivad distsiplinaarkar Vabaduses on süüdimõistetul võimalus asuda istused puuduvad. elama ühiselamusse. Garanteeritud töökohta vabaduses ei ole. Süüdimõistetu ise loodab selles osas tugiisiku abile. Kuriteod, mille eest karistuse kannab ei ole rasked. Viimati karistatud varguste eest, võrreldes eelnevate karistustega kuriteod on muutunud laadilt kergemaks.

Eeltoodu alusel ja hinnanud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et see, lõppkokkuvõttes kuidas H. on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud viitab pigem selle D le, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus tõestamaks, et ta suudab kanda karistust vabaduses. Viimase kasuks räägib ka see, et H. D praegu osaleb motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on välja teeninud preemiaid ning on korduvalt osalenud väljaspool vanglat korraldatud kodukülastamisel, mis kulgesid probleemideta. Tegemist on noore, 1997.s.a inimesega, see on tema esimene reaalne vangistus (eelnev karistus pöörati täitmisele ja siis liideti uue karistusega) ja kuigi varem rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid,

H. ’i seletused, et selle esimese vangistuse kogemus oli talle piisavalt õpetlik, tal on D reaalse elus nüüd uued väärtused, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlema ei hakka ning soovib oma eluviisi muuta ja minna vabaduses tööle on piisavalt veenvad, et vähemalt anda süüdimõistetule veel üks võimalus resotsialiseerumiseks.

Siinkohal arvestab kohus, et Viru vangla ega prokurör ei toeta H. ennetähtaegset D vabastamist. Samas tuleneb see arvamus enamasti kinnipeetava vangla iseloomustusest nähtuvalt ohtlikkuse taseme ja uute kuritegude riski tõenäosuse protsentuaalsest hinnangust, mida kohtupraktikas on peetud juriidiliselt kasutuks (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13- -15-6703, p 5). 8065, p 26; 2.03.2018 määrus 1 3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1 Prokuratuuri arvamus on samuti üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.D tuleb tingimisi ennetähtaega vabastada katseajaga ja käitumiskontrolli tähtajaga kuni 10.09.2019, lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsjatasu jätta süüdimõistetu kanda, lubades selle tasumist ositi

1 aasta jooksul.

/ / allkirjastatud digitaalselt Deniss Minzatov Kohtunik