1-18-7543/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-18-7543

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-18-7543 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.T , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 22.08.2018 22.04.2019 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.T

Kohtumääruse peale on õigus esitada ääruskaebus 15 päeva Viru Maakohtule m

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.12.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava N.T id vangistusest astamiseks. tingimisi enne tähtaega vab

N.T Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsusega nr 1-18- kannab käesoleval ajal 7543 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.08.2018.

N.T on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Praegune kuritegu on samuti toime pannud on kehaline väärkohtlemine. Varasemalt ta

kehalised väärkohtlemised, avaliku varguse, röövimise. Kuriteod on toime tahtliku tapmise/

pandud ette kavatsemata, impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Isiku praegune käitumine

2 sarnaneb varasema käitumisega. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tegemist on alla aastase karistusega.

Kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. l ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning enam kui 2 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

N.T htaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx, kus ta soovib ennetä

elas ka enne vangistust. 21.11.20 selgus, et tegemist on N I 18 toimunud kodukülastusel

kuuluva 2- N I (praeguses kuriteos kannatanu) toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab üksinda. pandud kõnea Kuritegu on toime luses elukohas. Katseajal pani isik toime uue kuriteo

samuti e omandas

samas elukohas. Põhiharidus kinnipeetav Jõhvi 16. koolis. Kutseõpe jäi

viimasel kursusel pooleli, sest avanes võimalus tööle minna ja saada majanduslikult

iseseisvaks. Riigikeelt isik ei valda. Isik asus õppima riigikeelt A1 tasemel. Ametlikult töötamise perioodid on olnud lühiajalised, on olnud ka töötuse perioode. Kinnipeetava sõnul

omab praktil Xxxx ta isi tööoskusi keevituse valdkonnas. Isik töötas ametlikult alates 2015.a

OÜ-s xxxx Sissetulekuteks vabaduses oli , misjärel võttis ennast Töötukassas arvele.

Töötukassast saadav hüvitis, töövõimetus

pension ja ema pension. Vanglas toet isikut ab

materiaalselt tema ema. vanglas asuma. Vabaduses Kinnipeetav ei ole nõus tööle

garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav on varasemalt toime pannud röövimise majanduslikel

põhjustel. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi ca 1000 euro ringis.

Kinnipeetav pani kuriteo toime oma ema suhtes. Praeguseks on suhted N I isiku vägivaldse

sõnul parenenud, suheldakse omavahel telefoni ja kirja teel. Eelmisest kooselust on kinnipeetaval 21- de A B elab xxxx, omavahel ei suhelda. aastane tütar J, kellega ta ei suhtle. Õ Kinnipeetav on lahutatud. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega ta oma sõnul enam ei suhtle. Isiku elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks. Tegemist on süstemaatilis hooli oma tegude tagajärgedest, samuti teiste inimeste, e seaduserikkujaga, kes ei kaasa arvatud eaka/abitu ema heaolust. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Varasemalt

on isikut AS alusel karistatud 3 korral ning korduvalt on teda karistatud avaliku rahu rikkumise eest. Kriminaalhooldusel olles pani isik katseaja esimesel kuul toime uue kuriteo,

olles samuti al karistus

on isik koholijoobes, mistõttu pöörati täitmisele. Mõlemal juhul

alkoholijoobes olles koholi tarvitamisega käitunud vägivaldselt. N.T sõnul tal al

probleeme ei ole. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest puudub. Viru Vangla

andmetel sõltuvus ei ole diagnoositud. Isiku sõnul on ta varem proovinud amfetamiini. t

Viimase aasta jooksul isik narkootikume ei tarvitanud. Viru Vangla andmetel sõltuvust

diagnoositud ei ole. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Ta saab igapäevaselt

medikamentoosset ravi. Tulevikueesmärgid on ebamäärased. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Varem on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mis

väljendus alkoholi tarvitamise keelu eiramises. 18.07.2016 pöörati vangistus täitmisele just

alkoholi tarvitamise keelule mitteallumisest tulenevalt. Puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. kõige Kinnipeetava puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks tõenäolisem, kui Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta ta tarvitab alkoholi. jooksul on 59% ja v

samuti ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikku , ei se taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toeta Viru Vangla kinnipeetava tingi

misi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik et , tulenevalt tema ohtlikkus tepaneku määrata talle e

3 tasemest ja uue kuriteo toime , katsea 6 panemise tõenäosusest eg ja käitumiskontroll pikkusega kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata N.T-le KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused.

N.T kinnitas kohtuistungil, et ei soovi ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest karis Ta soovib minna tuse kandmiselt vabanedes soovib ta lahkuda välismaale.

Soome Vabariiki asuda ta elama ema juurde kuni eesmärgiga seal tööle . Esialgu jääks

dokumendid ärasõiduks korda saab. Suhted emaga on normaalsed ning need ei ole kunagi halvaks läinud. ema sõbranna po Neil oli arusaamatus seoses jaga.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

N.T tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, N.T ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et N.T ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat

kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti mitmendat korda. Korduv

kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasema karistustest vajalikke test

järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud

uute kuritegude toimepanemist.

Käesolev karistus on kehaline väärkohtlemine, varem on ta

samuti toime pannud , lisaks kehalisi väärkohtlemisi tahtliku tapmise ja röövimise. Seega ei ole kinnipeetava käitumine muutunud, ta paneb jätkuvalt toime vägivaldseid kuritegusid. sest

Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Kuivõrd

kinnipeetav on varem pannud kuritegusid toime nimetatud korteris ning viimases kuriteos

kannatanuks oli kinnipeetava ema, kes samuti nimetatud korteris elab, leiab kohus, et

elukohaga seoses püsib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Kinnipeetaval puudub

vabanemisel . Enne vangistust olid isiku sissetulekuteks T garanteeritud töökoht öötukassast

saadav hüvitis, töövõimetuspension ja ema pension. Kuigi käesolev kuritegu ei ole seotud

isiku majandusliku toimetulekuga, on ta varem pannud toime kuritegusid materiaalse kasu

saamiseks. Seeg sissetuleku puudumine olla uue kuriteo a võib töökoha ja kindla

toimepanemise riskiks, kui isik ei tule majanduslikult toime. Lisaks on kinnipeetaval

probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuigi isiku enda sõnul tal probleeme alkoholi

tarvitamisega ei ole ning seega motivatsioon edaspidi tarvitamisest hoiduda puudub, on ta kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles, samuti on ta kriminaalhooldusel olles rikkunud

alkoholi tarvitamise keeldu. Seega esineb kohtu arvates uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid,

millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4

sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud

4

alkoholi tarvitamise ke i . Lisaks eldu, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörat täitmisele

sellele väärib märkimist, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega kinnipeetav

vabaneda, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vastu oma tahtmist lle ta

tingimisi

. ennetähtaegse vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täidaks Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud. astamine ei ole

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik