2-18-14738/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-14738

Kohtuasi

XX

ja YY

hagi

QQ

(Q) vastu

elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2018 määrus hagi menetlusse

võtmata jätmisele

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I XX (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja

Janno Perv

Kostja QQ (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata XX ja YY määruskaebus osas, milles vaidlustati hagi tagamise

taotluse rahuldamata jätmist.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2018 määrus osas, milles kohus keeldus XX ja YY

hagi QQ vastu menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda ning saata

asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse määruskaebuse esitajatele kättetoimetamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 02.10.2018 maakohtule hagi, milles palusid QQ-lt

(kostja) välja mõista tagasiulatuv elatis kokku 5 910 eurot ja edasiulatuv elatis kummagi hageja

kasuks 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäära. Koos hagiga esitasid hagejad hagi tagamise taotluse.

Hagejad selgitasid, et maakohtu 21.10.2016 määrusega asjas nr 2-16-10440 kohustus kostja

tasuma hagejatele ühekordse elatise 12 000 eurot, mis kattis sissenõutavaks muutunud

elatisevõlgnevuse. Alates 2016. aasta novembrist ei tasunud kostja elatist.

2. Kohus küsis kostja seisukohta hagi lubatavuse osas. Kostja oli seisukohal, et hagi ei saanud

menetlusse võtta, sest see ei vastanud seaduses sätestatud vorminõuetele. Samuti põhjusel, et

samas asjas oli tehtud jõustunud lahend. Nimelt olid hagejad juba varem esitanud hagi elatise

tasumiseks ja see vaidlus lõpetati kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt tuli hagejal

elatisenõuete (sh tulevikus tekkivate) katteks tasuda ühekordne summa, s.o 12 000 eurot.

Kompromiss oli õigusjõuline.

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel hagi

menetlusse võtmast ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus

hageja kanda.

Kohus ei saanud hagi menetlusse võtta, sest samasisuline nõue oli varasema määrusega

lahendatud. Hagejad esitasid 07.07.2016 kohtule hagi kostja vastu edasiulatuva elatise

väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas 21.10.2016.

Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma elatisenõude katteks ühekordse maksena

12 000 eurot. Tähtaegse tasumise korral loeti kõik hagiavalduses toodud nõuded täidetuks.

Kohtumäärusest nähtub selgelt, et ühekordne summa tasuti hagejate tulevikku suunatud

elatisenõuete katteks, sest kompromissis sätestati, et kui kostja ei tasu ühekordset summat, siis

peab ta tasuma igakuist elatist. Seega oli käesoleval juhul olemas menetluse lõpetamise määrus,

mis oli tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Sama nõudega uuesti

kohtusse pöördumine oli välistatud. Kuna kohus hagi menetlusse ei võtnud, siis puudus alus

hagi tagamise taotluse rahuldamiseks ning tagamise taotlus tuli jätta rahuldamata.

Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

4. Hagejad palusid maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega võtta hagi menetlusse.

Kohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu 21.10.2016 määrus asjas

nr 2-16-10440 käsitles hagejate nõuet põlvnemise tuvastamise osas. Kohtumäärus sisaldas küll

ka kompromissi ühekordse makse tasumiseks, kuid kompromiss sõlmiti põlvnemise

tuvastamise nõudes ja sisaldas kostja elatise tasumise kohustuse katmist tagasiulatuvalt alates

2016. aasta oktoobrist, mille kostja tasus. Pealegi oli vastavalt perekonnaseaduse (PKS)

§-le 109 kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse

seda ebamõistlikult, tühine, ja kostjal oli seadusest tulenev kohustus lahuselava vanemana

tasuda lastele elatist. Maakohtu 21.10.2016 määrus ei saanud olla eelnevaga vastuolus ja kui

oli, siis tuli algatada vastav menetlus.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning saata kohtuasi menetlusse

võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

Hagi tagamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 391 lg 1 koosmõjus

TsMS § 660 lg-ga 1). Kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt esitasid hagejad määruskaebuse

maakohtu määrusele tervikuna ja maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ka osas, milles

hagejad vaidlustasid hagi tagamata jätmise, tuleb määruskaebus jätta selles osas läbi vaatamata

(TsMS § 664 lg 2).

Ülejäänud nõuete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et kohus ei võta

TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse, kui vaidluses samade poolte vahel sama eseme

kohta samal alusel on tehtud jõustunud lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise. Maakohus kinnitas 21.10.2016 määrusega hagejate, CC ja kostja vahelise

kompromissi, milles lepiti mh kokku, et kostja tasub hagejate elatise nõude katteks 12 000 eurot

hiljemalt 20.10.2016 ja juhul kui kostja ei täida seda tähtaegselt ning nõuetekohaselt, tuleb

kostjal tasuda kummagi hageja kasuks elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, mis toona oli 215 eurot. Kostja tasus kokkulepitud ühekordse makse. Kuivõrd

hagejad esitasid 02.10.2018 hagi, milles palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis

5 910 eurot ja edasiulatuv elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära, tekib õigustatult küsimus, kas võib praegusel juhul tegu olla

sama vaidlusega.

Kui ka nentida, et varasema lahendiga kinnitati kompromiss, milles lepiti kokku edasiulatuva

elatise tasumises ühekordse maksena ja mitte selles, et 12 000 euro tasumisega hüvitab kostja

tekkinud elatisevõla, ei välista see siiski elatisenõudes uue hagi esitamist. Nimelt on vastavalt

TsMS § 459 lg-le 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kuivõrd 2016. aasta määruse tegemisel ajal olid hagejad 12-aastased lapsed ja nende kasuks

mõisteti kostja versiooni järgi elatist kokku 12 000 eurot, s.o ühele lapsele keskeltläbi 1 000

eurot aastas, on võimalik käsitleda hagejate hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks

elatise suurendamise hagina.

Kui hagejate nõue ei kajasta piisaval määral või üheselt arusaadavalt nende poolt taotletut ja/või

ei ole nad piisavalt esile toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, tuleb hagi jätta käiguta

vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1 ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest just

kohtu ülesanne on mh selgitada välja hagejate nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende

nõuete suhtes (TsMS § 392 lg 1 p 1) ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited

esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3).

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing