2-18-10925/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.veebruar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10925

Tsiviilasi

A N hagi N J vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

337,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: A N (isikukood xxx),

esindajad

lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja: N J (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta A N hagi N J vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. A N (hageja) esitas 18.07.2018. a Harju Maakohtule hagiavalduse N J (kostja) vastu.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 312 eurot. Samuti

mõista välja kostjalt viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõuete täieliku

täitmiseni protsendina põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-18-10925

2. Sissenõudja A N avalduse alusel algatas kohtutäitur täiteasjas nr 022/2017/5245

täitemenetluse N J suhtes, suhtlemise korra täitmise kohustamiseks. 15.01.2018. a esitas N J

kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse läbivaatamine toimus 22.01.2018. a kell 10:00

kohtutäituri büroos. Kaebuse läbivaatamise juures viibis sissenõudja, kes palus jätta kaebuse

rahuldamata. Sisuliselt jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. 29.01.2018. a kohtutäituri otsus

on jõustunud.

3. 12.03.2018. a esitas N J kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse läbivaatamise juures

viibis sissenõudja. Kaebus rahuldati osaliselt. Kostja ei ole 02.04.2018. a kohtutäituri otsust

vaidlustanud.

4. Hageja on pöördunud kostja poolt tekitatud komplikatsioonide ja suhtluskorra

nõuetekohase täitmata jätmise tõttu tekkinud õigusliku probleemi lahendamiseks õigusabi

saamiseks OÜ Law Office Mets & Co poole. Law Office Mets & Co OÜ jurist Reimo Mets

osales kaebuse läbivaatamisel nii 22.01.2018. a kui ka 20.03.2018. a. Käesoleval juhul on

hagejale tekkinud kahju seoses Tallinna kohtutäituri xxx poolt N Je esitatud kaebuste

läbivaatamisega kantud õigusabi kulutuste näol – lepingulise esindaja arvete esitamine

summas 312 eurot.

5. Hagejal ei oleks neid kulutusi tekkinud kui kostja käituks õiguskuulekalt ja täidaks Harju

Maakohtu suhtluskorra kohtumäärust, mida viimane paraku pole tänaseni asunud täitma, vaid

vaidlustab järjepanu kõik kohtutäituri sunniraha otsused ja esitab kohtutäituri tegevusele

järjepanu kaebuseid.

6. Hageja poolt täitemenetlustes osalemiseks õigusteadmistega spetsialisti palkamine on

põhjendatud, arvestades veel seejuures fakti, et hageja ei räägi eesti keeles – on xxx kodanik.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

8. Hageja poolt on täitemenetluse algatamine, kaebuste läbivaatamisel osalemine vabatahtlik

otsus ja tegevus. Hageja pidev pöördumine kohtutäituri poole, samuti tema esindaja viibimine

avaldaja kaebuste läbivaatamisel, ei olnud vajalik ega õigustatud ning hageja tekitas seega

endale põhjendamatu kulu või kahju. Kostjal oli õigus täituri poole kaebustega pöörduda,

seega ei käitunud kostja õigusvastaselt.

9. Hageja poolt suvaliselt esitatud arved on fabritseeritud. Hageja esindaja mõtleb neid

jooksvalt välja, et tekitada kostjale nõudeid juurde. Kord hageja esindaja esitab arveid koos

käibemaksuga, teine kord ilma käibemaksuta; hagi lisas 3 esitatud arvetel on erinevad arve

tasumise tähtajad, kord 7 päeva, kord 6 päeva; rääkimata sellest, et arve nr 365 oli koostatud

hagi esitamise samal kuupäeval, ehk 18.07.2018. a, kuid see oli esitatud väidetava teenuse

eest, mis oli teostatud 4 kuud varem, ehk 20.03.2018. a. Hageja ei ole oma hagiavalduses

toodud nõuete esitamisel järjepidev, sest hagi punktis 5 on hageja esindaja hinnangul tegemist

kahjuga summas 312 eurot õigusabi arvete näol, hagi punktis 18 on kahju suuruseks hageja

esindaja hinnangul 300 eurot. Osa kahjust on hagi kirjeldava osaga juba kadunud, seega ei tea

hageja ise ka millises ulatuses tal on kahju tekkinud või kas kahju üldse on tekkinud. Samuti

kostja on arvamusel, et esindaja tunnitasu ei saa olla nii kõrge - 130 eurot/tunnis + km, sest

tavalise juristi tasu perekonnaasjades on poole väiksem.

10. Menetluse asjaoludes ei ole näha, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist kostjalt raha

nõudnud, seega on ka hagi iseenesest pahatahtlik.

11. Hageja on jätnud märkimata, millal muutus väidetav nõue kostja suhtes sissenõutavaks.

2 (5)

2-18-10925

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur täiteasjas nr 022/2017/5245 täitemenetluse

kostja suhtes, suhtlemise korra täitmise kohustamiseks.

-

15.01.2018.a esitas kostja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

-

Kaebuse läbivaatamine toimus 22.01.2018. a kell 10:00 kohtutäituri büroos. Kaebuse

läbivaatamise juures viibis sissenõudja, kes palus jätta kaebuse rahuldamata.

-

Kohtutäitur jättis 29.01.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsus on

jõustunud.

-

12.03.2018. a esitas kostja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

-

Kaebuse läbivaatamine toimus 20.03.2018. a kohtutäituri büroos.

Kaebuse läbivaatamise juures viibis sissenõudja, kes palus jätta kaebus rahuldamata.

-

Kaebus rahuldati kohtutäituri 02.04.2018. a otsusega osaliselt.

Kostja ei ole kohtutäituri otsust vaidlustanud.

-

Hageja osales kaebuste läbivaatamisel oma esindaja osalusel.

14. Vaidluse all on kas hageja poolt esindaja osalemine kaebuste läbivaatamisel oli

põhjendatud ning kas esindaja kulude suurus on põhjendatud. Samas peab eelkõige kohus

tuvastama, kas kostja poolt kohtutäiturile kaebuste esitamine oli põhjendatud.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu

kohaldamisele hageja poolt viidatud VÕS 1045 lg 1 p 7. Hageja seisukohtadest ei nähtu,

milles seisnes antud juhul seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Kohtu hinnangul saab

kohaldada VÕS § 1045 lg 1 p 8, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige kui

see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1

p 8 järgi eeldab seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning

subjektiivsest küljest oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kolleegium

on varasemas praktikas leidnud, et õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi

piisab sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua

hagejale kaasa kahju (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10; 2.

novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 17; 12. detsembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik

saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik

nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt

Riigikohtu 06. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24, p 13.2). Seega tuleb

käesolevas asjas tuvastada, kas kostja, esitades kohtutäiturile kaebused pidi aru saama, et

kaebused on ilmselgelt põhjendamatud ning kas kostja pidi aru saama, et selline tegevus võib

kaasa tuua hagejale kahju.

3 (5)

2-18-10925

16. Harju tööpiirkonna kohtutäituri xxx 29.01.2018. a otsusest täiteasjas nr

022/2017/5245 nähtub, et 15.01.2018. a esitas N J kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale, milles kaebaja leiab, et kohtutäituri sunniraha määramise otsus on kehtetu, kuna selles

on märgitud erinevates kohtades erinevad summad; sunniraha on määratud vastuolus

seadusega, täitmata on sunniraha määramise eeldused, kuna täitedokumendis märgitud viisil

kohtumine ei ole turvaline emale ega ka lapsele ning see ei ole lapse huvides; kohtutäituril

puudub õigus sunniraha määramise hoiatuse koostamiseks ja täitemenetlus tuleb lõpetada.

Kohtutäitur rahuldas N Je kaebuse osas, milles kaebaja märgib, et kohtutäitur on

sunniraha määramise otsuses viidanud erinevatele summadele ning viga parandada. Muus

osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. (tl 6-8).

Kohtutäitur on oma otsuses õigesti märkinud, et sunniraha võib kohustatud isikule määrata

siis, kui isik oma kohustust ei täida ja kuni ta seda ei täida. Sunniraha määramisele peab

eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud

ajaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana. Kohtutäitur on

märkinud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja, teinud ettepaneku täita täitedokument

vabatahtlikult ja hoiatanud, et kohtulahendi vabatahtlikult täitmata jätmisel rakendab

kohtutäitur adressaadi suhtes sunniraha. (tl 6-8). Kohtutäitur märgib veel, et „õige on kaebaja

viide asjaolule, et kohtutäituri poolt 05.01.2018 koostatud sunniraha määramise otsuses on

märgitud erinevad summad (hoiatust puudutavas osas on märgitud 250 eurot, otsuses

sunniraha määramise kohta on märgitud 200 eurot ja samas sõnadega on välja kirjutatud

192 eurot). Kohtutäitur selgitab, et õige on läbivalt 250 eurot, nii nagu on märgitud ka

sunniraha määramise hoiatuses ning antud viga tuleb parandada. Kohtutäitur vabandab

menetlusosaliste ees, kuid märgib, et antud viga ei muuda sunniraha sisu, määramise

asjaolusid ega põhjendusi.“ (tl 6-8).

Seega on kostja vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud sunniraha otsust, viidates ühtlasi

sellele, et täitmata on sunniraha määramise eeldused. Kohus leiab, et sunniraha määramise

eelduste põhjalik kontroll on alati vajalik ja sellele tähelepanu juhtimine võlgniku poolt on

õigustatud. Kohus ei leia, et kostja oleks 15.01.2018. a esitanud ilmselgelt põhjendamatu

kaebuse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217 sätestatud õigus esitada kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale kaebus on üks täitemenetluses kehtivatest võlgniku põhilistest õigustest.

Sunniraha määramise otsus piirab oluliselt võlgniku varalisi õigusi. Seetõttu ja lähtudes antud

juhul kostja poolt esitatud kaebusest kohtutäituri tegevuse peale, ei saa väita, et tegemist oleks

tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil esitatud kaebusega. Kostja eesmärk oli kontrollida

sunniraha määramise põhjendatust. Ainuüksi asjaolust, et kaebust ei rahuldata ja kohtutäituri

otsus jääb jõusse, ei saa järeldada, et tegemist oleks ilmselgelt põhjendamatu ja pahatahtliku

kaebusega. Pahatahtlikkust võiks järeldada kui isik esitab korduvalt ühesuguse sisuga taotlusi,

mis on korduvalt jäetud rahuldamata. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja

oleks samasisulise kaebuse varasemalt esitanud ja see oleks jäetud rahuldamata.

17. Harju tööpiirkonna kohtutäituri xxx 02.04.2018. a otsusest täiteasjas nr

022/2017/5245 nähtub, et 12.03.2018. a esitas N J kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale, milles kaebaja leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema

suhtluskord ei vasta lapse huvidele; laps oli haigestunud; isal oli võimalus lapsega kohtuda,

millest ta ise keeldus; sunniraha on määratud vastuolus seadusega, täitmata on sunniraha

määramise eeldused, kuna täitedokumendis märgitud viisil kohtumine ei ole turvaline emale

ega ka lapsele ning see ei ole lapse huvides. Kaebaja on seisukohal, et täitmine on vastuolus

lapse huvidega ja hea usu põhimõttega ning tegelikult ei ole isa suhtlemine lapsega üksinda ja

ilma tema juuresolekuta üldse võimalik ei ole, ei ole kaebaja tegevus ega tegevusetus;

kohtutäituril puudub õigus sunniraha määramise hoiatuse koostamiseks ja õigus sunniraha

määrata, kuna kohtutäitur ei ole piisavalt arvestanud lapse huvidega ega piisavalt

tutvunud

4 (5)

2-18-10925

antud menetluse asjaoludega, ega ole võtnud ühendust ka lapse arstiga, et haigusega seotud

asjaolud välja selgitada; täitemenetlus tuleb peatada ja sunniraha rakendamise edasi lükata

kuni uue kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäitur rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas

28.01.2018, 02.02.2018 ja 25.02.2018 ära jäänud kohtumiste eest määratud sunniraha. Muus

osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. (tl 9-12).

Kohus ei leia, et kostja oleks ka 02.04.2018. a esitanud ilmselgelt põhjendamatu kaebuse.

Lähtudes kostja poolt esitatud kaebusest kohtutäituri tegevuse peale ei saa väita, et tegemist

oleks tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil esitatud kaebusega. Ehkki osaliselt,

rahuldamata jäetud osas, sisaldas kostja 12.03.2018 kaebus samasid vastuväiteid nagu

15.01.2018 kaebus, ei saa antud kaebuse osas väita, et kostja oleks kaebust esitades käitunud

hageja kahjustamise eesmärgil. Osaliselt sisaldas kaebus põhjendatud vastuväiteid ja osaliselt

kaebus kohtutäituri poolt ka rahuldati.

18. Kuna tegemist ei ole olnud hageja kahjustamise eesmärgil esitatud kaebustega, ei ole

kostja käitumises võimalik tuvastada õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning kostja

poolt esitatud kaebuste läbivaatamisel hageja esindaja osavõtu tõttu ei saanud hagejal kahju

tekkida.

19. Lisaks märgib kohus, et esindaja osavõtt täitemenetluse toimingutest ei ole kohustuslik,

vaid on isiku enda vaba valik. Asjaolu, et hageja näol on tegemist xxx kodanikuga ja ta ei

valda eesti keelt, ei tähenda, et ilmtingimata peaks hagejal täitemenetluse toimingu juures

esindaja viibima. Kohtutäituril on kohustus selgitada toimingu asjaolusid osalistele,

sealhulgas osalisele arusaadavas keeles. Vajadusel saab osaline kaasata selleks tõlgi.

20. Samuti ei takista TMS § 217 lg 4 kohaselt menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele

ilmumata jäämine kaebuse läbivaatamist. Seega ei ole ka sissenõudja osalemine kaebuse

läbivaatamisel kohustuslik ega vältimatult vajalik. Eeltoodud VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätte

kohaselt oleks seega õigusvastane käitumine kaebuse esitaja poolt mõeldav vaid juhul kui

kaebuse esitaja lisaks korduvatele samadel asjaoludel kaebuste esitamisele saab aru ka sellest,

et teine pool (antud juhul hageja) osaleb toimingus ja teeb seda palgatud esindaja osavõtul.

21. Tegemist on täies ulatuses põhjendamatu hagiga ja kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kostja ei ole

käesolevas asjas menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest,

et kostja oleks menetluskulu kandnud. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

5 (5)