1-16-7863/114 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-7863

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2019 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28.01.2019 ) Kriminaalasja number 1-16-7863 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Prokurör Rainer Amur (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu RAIDO LEHISTE

isikukood 38708086027, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Heiki Kuningas RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Raido Lehiste Maakohtu 21.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 16-7863

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada kakskümmend üks Raido Lehistelt riigituludesse kaitsetasu 121 ( ) eurot ja 44 senti advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99916700075744.

Edasikaebamise kord

K T ohtumääruse peale on õigus esitada artu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2 (4) ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

Raido Lehiste Maakohtu 21.10.2016. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud Pärnu kriminaalasjas nr 1-16-7863 karistuseks etud 3 aastat 8 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõist

kuud vangistust. rju Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ha

16.06.2015 kohtuotsusega mõistetud kari e ära stus kandmata osa, mis oli 8 kuud vangistust, võrra ks mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel arvat . Liitkaristuse

4 aastat 4 kuud vangistust. i eelvangistus, kahtlustatavana kinnipidamine 09.-10.02.2016 ja vahistamine alates 11.02.2016 karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates 09.02.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.06.2020.

Tartu Vangla edastas 19.12.2018 kohtule materjalid Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamiseks. Kohtule e , et Tartu Vangla ei toeta sitatud materjalidest nähtub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör esitas enda arvamuse Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör märkis kinnipeetavat positiivselt ja negatiivselt iseloomustavad asjaolud ja leidis, et Raido Lehiste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. aatamata varasemalt mõistetud V karistustele ja talle antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on isik jätkanud kuritegude toimepanemist. Raido Lehiste poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Kuriteo raskust näitab narkootilise aine suur kogus (ligikaudu 850 g amfetamiini). Lisaks Raido Lehiste panustas aktiivselt selleks, et narkootiline aine saaks turustatud ja seeläbi oleksid kahjustatud saanud paljude inimeste tervis. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut kujunenud harjumusi ja käitumist muutma. Samuti puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus isiku suhtes täitnud eesmärke. Raido lehiste vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseksnende tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Raido Lehiste avaldas, et soovi ja alustada uut elu. Kinnipeetav ta b enne tähtaega vabaneda

selgitas, millised terviseprobleemid tal on narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud.

Vanglas saab kinnipeetav ravi ning b

Vabaduses käi psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul. kavatse . Vanglasse sattumist pidas kinnipeetav positiivseks, kuna see aitas tal b seda jätkata sõltuvusprobleemidele lahenduse leida ning varasemast tutvusringkonnast loobuda. Ta usub, et kui ta b ravi ja alkoholi ei tarvita, siis saab . Vabaduses toetab teda jätka väljas hakkama elukaaslane ja perekond.

Kaitsja palus Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja arvates on süüdimõistetu muutnud oma eluviisi ja katkestanud suhtluse varasema tutvuskonnaga. Tal on tekkinud terviseprobleemid, mille tõttu peab saama psühhiaatrilist ravi. Kaitsja arvates ei ole olukord lootusetu ja süüdimõistetu on võimalik vabastada.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus mese astme kuriteos süüdlase katseajaga tahtlikus esi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

3 (4)

Käesolevaks ajaks on Raido Lehiste karistusajast temale mõistetud ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku . on karistust kanda rohkem , kuid mitte vähem kui neli kuud Süüdimõistetul kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raido Lehistet on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning talle on mõistetud eriliigilisi karistusi Ükski mõistetud karistustest . , sealhulgas reaalne

vangistus, ei ole Raido Lehistele soovitud mõju avaldanud, sest Raido Lehiste on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemis Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kurit e eest. egu on pandud toime

katseajal. Harju Maakohus vabastas Raido Lehiste 16.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15- tingimisi 4389 mõistetud karistuse kandmiselt süüdimõistetu

allutamisega käitumiskontrollile. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid ning majandusliku kasu saamise soov.

Karistuse kandmise ajaks kinnipeetavale koostatud individuaalne nägi täitmiskava ette

mitmeid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Enamikest tegevustest ei ole kinnipeetav osa võtnud või on lo e tõttu. Nii ei ole kinnipeetav läbinud obunud terviseprobleemid

sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Jõud muutuda“. utseõppe puidupingitöölise K

õppekaval katkestas, kuna ei saanud enam hakkama. Ka vestlustest töövihiku „Viha ja kriitika“ analüüsimiseks kinnipeetav loobus, tuues põhjuseks terviseprobleemid. Praeguseks

on Raido Lehiste osalenud 12 s tervisegrupi ammul põhineva töös, võtnud osa vestlustest

töövihiku „Tagasilanguse ennetamine“ analüüsimiseks, töötanud majandusabitöölisena ning käinud kli ise psühholoogi vastuvõttudel inil

. Lisaks tegeleb kinnipeetav joonistamisega. Temaga on läbi viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Vanglas, kontrollitud keskkonnas, on k

innipeetava käitumine olnud positiivne.

Vabanemise korral asuks Raido Lehiste elama Pärnu Linnavalitsusele kuuluvale elamispinnale, mis on antud tähtajatult rendile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Lisaks majutusteenusele pakutakse keskuses ka teisi teenuseidisikut suunatakse võlanõustamisele, psühholoogilisele nõustamisele ja abistatakse rahaliste toetuste taotlemisel. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta oma ema ja kahe vennaga ning ka oma lastega.

Hinnates kõike eeltoodut kogumis, nõustub kohus suures osas prokuröri seisukohaga. Kohtu arvates ei ole ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Vabastamist ei võimalda eelkõige süüdimõistetu varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastamata, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1- 12-17, p 21). Eeltoodust järeldub, et kuritegude toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on tema tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel oluline kaal. Raido Lehiste korduv karistatus ning pikaaegsed sõltuvusprobleemid annavad kohtu arvates piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Raido Lehistele on antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esinevate probleemidega, kuid ta ei ole abi otsinud. Narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud terviseprobleemide tõttu ei ole kinnipeetav saanud osaleda kõigis individuaalse ka s

4 (4)

täitmiskavas ettenähtud tegevustes, mistõttu ei ole temast lähtuvad k täielikult uriteoriskid

maandatud. t positiivselt iseloomustama Seega jääb süüdimõistetu eelkõige vaid

õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal ning rahuldavad vabanemisjärgsed elutingimused, mis ei ole piisavad, et teda praegu tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et kinnipeetaval tuleb

jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses.

Menetluskulud Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.01.2019 ratud korras osa advokaat Heiki Kuningas. Kaitsja kohtuistungist mää

esitas 28.01.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 121,44 eurot.

kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 121,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Raido Lehistelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik