2-17-10138/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-10138

Tsiviilasi

Öko-Pharma OÜ hagiavaldus Goodpoint Chemicals

OÜ

vastu

kaubamärgi

„Ökosept“

ainuõiguse

tühistamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Öko-Pharma OÜ (registrikood: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo

Lemetti (e-post: margo.lemetti@derling.ee)

Kostja: Goodpoint Chemicals OÜ (registrikood: xxx);

Kostja lepingulised esindajad: patendivolinikud Kristjan

Leppik ja Urmas Kauler (e-post turvaja@turvaja.ee)

Asja arutamine

07.01.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja Öko-Pharma OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nii Öko-Pharma OÜ (edaspidi „hageja“) kui ka

Goodpoint Chemicals OÜ (edaspidi „kostja“) on hügieeni-, puhastus- ja desinfektsioonivahendite

valdkonnas tootearenduse ning tootmisega tegelevad ettevõtted. 09. märtsil 2016. aastal esitas

kostja Patendiametile kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise taotluse Nizza klassifikatsiooni

klassis nr 5, kuhu kuuluvad muuhulgas järgnevad toodete ja teenuste valdkonnad: farmaatsia-

meditsiini- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised hügieenitarbed; desinfektsioonivahendid;

desinfitseerivad kätepesuvahendid. 16. märtsil 2017. aastal registreeris Patendiamet kaubamärgi

„ÖKOSEPT“ eelnimetatud toodete ja teenuste klassis kostja nimele.

Hageja on kasutanud tähist ÖKOSEPT desinfitseerivate ainete tähistamiseks alates 2013. aastast,

mida kinnitab 11.11.2013 Terviseameti poolt hagejale väljastatud biotsiidi registreerimistunnistus.

ÖKOSEPT

nime

all

turundab

hageja

tootesarja,

mis

koosneb

etanoolipõhistest

desinfitseerimisvahenditest, mille valmistamisel on kasutatud 100% looduslikke koostisaineid.

Muuhulgas on alates 13. augustist 2013. a hageja nimele registreeritud ka domeen

www.okosept.com.

13. juunil 2017. aastal edastas patendivolinik Urmas Kauler kostja nimel hagejale õiguste

rikkumise lõpetamise nõude, milles palus hagejal eemaldada turundusvõrgust kõik kaubamärgiga

„ÖKOSEPT“ tähistatud tooted ning anda need hiljemalt 01.07.2017 üle Goodpoint Chemicals OÜ

esindajale või tõendada, et need on hävitatud. Nimetatud kirja teel sai hageja esmakordselt teada

aastaid hageja kasutuses olnud üldtuntud tähise registreerimisest kaubamärgina kostja nimele.

Hageja vaidlustab kostja ainuõiguse kaubamärgile „ÖKOSEPT“. Hageja on seisukohal, et kostja

nimele kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise otsuse tegemise ajal esinesid kaubamärgiseaduse

(edaspidi „KaMS“) §-des 9 ja 10 väljatoodud õiguskaitset välistavad asjaolud, mistõttu tuginedes

KaMS § 52 lg-le 1 taotleb hageja kostja ainuõiguse kaubamärgile „ÖKOSEPT“ tühiseks

tunnistamist. Täpsemalt on kostja esitanud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse

pahauskselt ning kasutab kaubamärki pahauskselt KaMS § 9 lg 1 p 10 mõistes. Lisaks on kostja

nimele kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatuga, kuna

rikub hageja õiguseid.

KaMS § 9 lg 1 p 10 sätestab, et õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud

taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. Hageja on seisukohal, et kostja oli

kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise hetkel pahauskne. Kostja pahausksus ilmneb eelkõige

olukorras, kus kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotlust esitades oli kostja teadlik, et hageja

kasutab identset tähist enda toodete eristamiseks turul. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eestis

biotsiidi tootval ning turustaval ettevõttel kohustus saada biotsiidi tootmiseks ja turustamiseks

Terviseametilt registreerimistunnistus. Terviseameti kodulehel on ammendav loetelu kõigist

biotsiididele väljastatud registreerimistunnistustest. Nimetatud loetelus on nii hageja kui kostja

nimele registreeritud biotsiidid, kusjuures hageja ja kostja nimele registreeritud biotsiidid asetsevad

nimekirjas ka teineteise järel. Kostja pidi olema teadlik, et tootesarja Ökosept tooted on

registreeritud biotsiidina, olles tutvunud registreeritud biotsiidide loeteluga (kus ka kostja enda

mitmed tooted nagu Cyclone, Vitasept, Globaquat, Virobac jne nimetatud on). Eelnev on eriti

tõenäoline arvestades, et üks kostja nimele registreeritud biotsiid (Vitasept) järgneb loetelus hageja

nimele registreeritud biotsiidile Ökosept. Järelikult pidi kostja ka kaubamärgi „ÖKOSEPT“

registreerimistaotlust Patendiametile esitades olema teadlik sellest, et samas valdkonnas (Nizza

klassifikatsiooni klassis nr 5), milles tegutseb ka kostja ise, kasutab hageja tähist „ÖKOSEPT“ enda

toodete tähistamiseks. Konkureeriva ettevõtte kasutuses oleva tootesarja tähise kaubamärgina

registreerimiseks taotluse esitamist tuleb käsitleda pahauskse käitumisena kostja poolt.

KaMS § 9 lg 1 p 10 välistab sellise taotluse alusel õiguskaitse andmise taotletud kaubamärgile.

Kostjapoolset kaubamärgitaotluse pahauskset esitamist ning kaubamärgi kasutamist pahauskselt

väljendab ka asjaolu, et kostja ise ei tooda ühtegi toodet, mis kannaks tähist „ÖKOSEPT“ või

sarnaneks tähisega „ÖKOSEPT“. Tulenevalt KaMS §-st 3 on kaubamärgi eesmärk eristada ühe

isiku kaupa või teenust teise isiku kaupadest või teenustest. Kostja ei kasuta aga kaubamärki

„ÖKOSEPT“ enda teenuste või toodete eristamiseks, vaid registreeris vastava kaubamärgi

eesmärgiga takistada hagejat kasutamast tähist, mis on hageja kasutuses olnud aktiivselt juba alates

2013. aastast (so ligi 5 aastat).

Kostjal ei ole muuhulgas tähise „ÖKOSEPT“ oma toodete ja teenuste eristamiseks kasutamise

võimalust, kuna tegemist on biotsiidiga, mille kasutamise õigus on registreerimistaotluse alusel

antud üksnes hagejale. Samuti on just hageja nimele Eesti Maksu- ja Tolliamet (edaspidi „EMTA“)

11.03.2014.a väljastanud alkoholiaktsiisi vabastuse loa desinfektandi „ÖKOSEPT“ tootmiseks.

Nimetatud luba on alkoholi sisaldava desinfektandi tootmise eelduseks, seega ei ole kostjal reaalset

võimalust kaubamärki „ÖKOSEPT“ oma toodete ja teenuste suhtes samas valdkonnas kasutada.

Järelikult kasutab kostja kaubamärki „ÖKOSEPT“ pahauskselt, kuna nimetatud kaubamärgi

registreerimise ainus võimalik eesmärk on takistada hagejal tähise „ÖKOSEPT“ kasutamist hageja

toodete ja teenuste suhtes. Täiendavalt viitab kostja pahausksusele kaubamärgi „ÖKOSEPT“

registreerimistaotluse esitamisel ning nimetatud kaubamärgi kasutamisel asjaolu, et algselt esitas

taotluse kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimiseks OÜ Interxxx (registrikood xxx), kelle juhatuse

liikmeks on L K. Hagejale mitteteadaolevatel asjaoludel muudeti kaubamärgi „ÖKOSEPT“ omanik

ümber aga kostja nimele, kelle juhatuse liikmena tegutses aastatel 2011-2015 K K. Võttes arvesse

eelnevalt välja toodud asjaolusid, viitab selline „skeemitamine“ lähikondsete ettevõtete vahel

täiendavalt ja ilmselgelt kostja pahausksusele. Kostja pahausksus kaubamärgi „ÖKOSEPT“

registreerimistaotluse esitamisel ning nimetatud kaubamärgi kasutamisel välistab kaubamärgi

ainuõiguse kuulumise kostjale, mistõttu tuleb kostja ainuõigus tühiseks tunnistada.

Hageja leiab, et kostja ainuõigus kaubamärgile „ÖKOSEPT“ on välistatud KaMS § 10 lg 1 p 2

alusel. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane

varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või

teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas

kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Hagejale kuulub varasem kaubamärk.

Varasem kaubamärk KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes on KaMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ka kaubamärk,

mis omandas üldtuntuse varem (st enne, kui esitati hilisem kaubamärgi registreerimise taotlus).

Hageja on seisukohal, et alates 2013. aastast hageja kasutuses olnud tähis „ÖKOSEPT“ on

üldtuntuse omandanud Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi

konventsioon“) artikkel 6 bis tähenduses.

Hagejapoolset tähise „ÖKOSEPT“ kasutamist eeltoodud kriteeriumite alusel hinnates saab

järeldada, et tegemist on üldtuntuse omandanud kaubamärgiga. Hageja on tähist „ÖKOSEPT“

kasutanud desinfektantide tootmisel ja turustamisel juba ligemale 5 aastat erinevates Eesti

piirkondades – hageja toodete edasimüügiga tegelevad kauplused nii Harjumaal kui ka Tartumaal,

nagu

nähtub

hageja

tootesarja

Ökosept

koduleheküljelt.

Tootesarja

kodulehekülg

www.okosept.com, mis on juba alates 2013. aastast hageja nimele registreeritud, on oluliseks

turundamise allikaks, kust tarbijad saavad täpsemat infot tootesarja kohta. Ühtlasi kinnistab tähise

„ÖKOSEPT“ sisaldumine domeeninimes tähise kuvandit tarbija jaoks ning seostab seda just hageja

tootesarja kuuluvate toodetega.

Tähise kasutamise ning turundamise ulatuse hindamisel on oluline määratleda asjakohane

avalikkus, kes toodet tarbib. Käesoleval juhul on asjakohane avalikkus suhteliselt kitsas –

keskkonnateadlik eratarbija ning ettevõte (ÖKOSEPT tooted on muuhulgas müügil Tradehouse

kauplusteketis). Arvestada tuleb, et lisaks keskmisele desinfektantide tarbijale on oluline asjakohast

avalikkust määratlev omadus keskkonnateadlikkus, kuna ÖKOSEPT-i tootesarja kuvand on

ehitatud toodete loodussõbralikule koostisele. Nimetatud asjakohase avalikkuse silmis on ligi 5

aastat turul tegutsenud hageja toodetud desinfektantide tootesari tugevalt seostunud tähisega

„ÖKOSEPT“. Seega seostab keskmine keskkonnateadlik desinfektsioonivahendite tarbija tähist

„ÖKOSEPT“ just hageja toodetega, mistõttu tuleb jaatada tähise üldtuntust nimetatud sihtrühma

jaoks.

Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda hageja varasema üldtuntud kaubamärgi omanikuks KaMS § 11

lg 1 p 1 mõistes.

Kostja kaubamärk on identne või sarnane hageja kaubamärgiga ning kaubamärgid omavad

õiguskaitset identsete toodete ja teenuste liikide suhtes. Kostja on registreerinud sõnalise tähise

„ÖKOSEPT“, hageja kaubamärk koosneb lisaks sõnalisele tähisele ka rohelise ja punase

värvikombinatsioonist ning „Ö“ tähe täppe imiteerivad lehe kujutised (nagu nähtav allolevast

tabelist). Visuaalselt on kaubamärgid sarnased. Olenemata sellest, et hageja kaubamärgi visuaal on

kostja kaubamärgi visuaalist rikkalikum, on mõlema kaubamärgi domineerivaks osaks sõnaline

fraas ökosept. Semantilise (ja kõlalise) elemendi domineerivust süvendab asjaolu, et nimetatud

fraasil on desinfektantide valdkonnas ka valdkonnaga seostatav tähendus (öko viitab

loodussõbralikkusele ning sept viitab tähisega tähistatud toote antiseptilisele toimele). Keskmine

tarbija seostab seega nimetatud kaubamärke tugevalt nende semantilise tähendusega, mistõttu ei

domineeri kaubamärkide visuaalid (kuigi ka need on sarnased). Järelikult on tegemist visuaalselt

sarnaste ning kõlaliselt ja semantiliselt identsete tähistega.

Tegemist kaubamärkidega, mida kasutatakse toodete suhtes, mille valdkonnad on identsed. Kostja

on registreerinud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ klassis 5, millesse kuuluvad desinfektsioonivahendid,

desinfitseerivad kätepesuvahendid jms. Hageja on aastaid kasutanud kaubamärki „ÖKOSEPT“ just

desinfitseeriva toimega toodete tootmiseks ja turustamiseks. Hagejapoolset kaubamärgi kasutamist

desinfektantide tähistamiseks kinnitavad nii biotsiidi registreerimistunnistus kui ka EMTA

väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, mis on desinfektandi „ÖKOSEPT“ tootmiseks hageja

nimele väljastatud. Seega on valdkonnad, milles kostja ja hageja turustavad kaubamärkidega

tähistatud tooteid, identsed (või vähemalt samaliigilised).

Kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt on tõenäoline. Tegemist on sarnaste, kui mitte isegi

identsete kaubamärkidega, mida kasutatakse kaupade suhtes identsetes toodete ja teenuste

valdkondades. Olukorras, kus kostja hakkaks kasutama kaubamärki „ÖKOSEPT“ desinfektantide

suhtes, on äärmiselt tõenäoline, et tavatarbija usub sellise toote pärinevat hagejalt. Seega tuleb

jaatada tarbija poolt kaubamärkide äravahetamise suurt tõenäosust. Seega täidab hageja varasem

üldtuntud kaubamärk KaMS § 10 lg 1 p-s 2 väljatoodud eeldused, mistõttu esines juba kostja poolt

kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel ning registreerimisotsuse tegemisel kaubamärgile

õiguskaitse saamist välistav asjaolu.

Eelnevast tulenevalt hageja palub tunnistada tühiseks Goodpoint Chemicals OÜ ainuõigus

kaubamärgile „ÖKOSEPT“, panna kõik menetluskulud Goodpoint Chemicals OÜ kanda ja mõista

need Goodpoint Chemicals OÜ-lt Öko-Pharma OÜ kasuks välja vastavalt nende poolt esitatavale

menetluskulude nimekirjale.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja leiab, et ükski esitatud tõend ei tõenda mingilgi viisil kostja pahausksust KaMS § 9 lg 1 p

10 mõttes registreerimistaotluse esitamise hetkel. KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset

tähis, mille registreerimist taotlev isik (edaspidi taotleja) on esitanud taotluse pahauskselt või mida

on hakatud kasutama pahauskselt. Hageja kostja pahausksust registreerimistaotluse esitamisel

tõendanud ei ole. Veelgi enam, KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaldamiseks, tuleb tõendada pahausksust

registreerimistaotluse esitamise ajal, s.o 09.03.2016.a. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit,

mis kinnitaks antud asjaolu.

Hageja väidab, et "Kostja pidi olema teadlik, et tootesarja Ökosept tooted on registreeritud

biotsiidina, olles tutvunud registreeritud biotsiidide loeteluga. Puuduvad mistahes tõendid

kinnitamaks, et kostja teadis või pidi teadma sellest, et hageja on registreerinud biotsiidi nimega

ÖKOSEPT. Kostja sai teada hageja poolt kaubamärgi ÖKOSEPT kasutamisest 2017. aasta kevadel,

s.o pärast seda kui oli omandanud OÜ-lt Interxxx kaubamärgi registreeringu ning enda kaubamärgi

kasutusele võtmiseks ettevalmistusi tehes, mil leidis kogemata TradeHouse ilukaubamaja

pakkumiste seast üllatuslikult toote ÖKOSEPT. Kostja reageeris kaubamärgiõigust rikkuvale

kasutamisele koheselt ning edastas hagejale ka vastavasisulise nõudekirja. Jääb arusaamatuks miks

kostja oleks pidanud tutvuma Terviseametis registreeritud biotsiidide nimekirjaga?

Kostja kavatseb kaubamärgi ÖKOSEPT all turule tuua veebaasilise haavaloputus-hooldusvahendi,

milline klassifitseeritakse meditsiiniseadmete klassis IIb, s.o kostja ei kavatse kaubamärki

ÖKOSEPT kasutusele võtta biotsiidi tähistamiseks, vaid meditsiiniseadme tähistamiseks. Seetõttu

puudus ka mistahes loogiline vajadus ning mõistlik põhjus registreeritud biotsiididega tutvumiseks.

Kostja poolt kohtule esitatud 2015 uue toote väljatöötamise lähteülesandest, tööplaanist ning

tehnilisest kirjeldusest (2016 aastast) nähtub, et kostja on endiselt oma toote väljatöötamise

staadiumis ning hetkel toimuvad veel täiendavad uuringud ning katsetused. Arvestades, et toote

lanseerimiseks vajalikud kriteeriumid ei ole veel täidetud, ei ole ka kostja saanud kaubamärgiga

ÖKOSEPT tähistatud tootega turule siseneda. Küll aga teeb kostja selleks ettevalmistusi. Just

viimaste käigus selguski 2017. aasta kevadel, et hageja on turule tulnud samanimelise

kaubamärgiga, milline omakorda päädis nõudekirja esitamisega. Kõik eeltoodut arvestades on

täiesti paljasõnaline ning meelevaldne hageja väide, et kostja teadis või pidi teadma, et hageja on

registreerinud samanimelise biotsiidi ning seetõttu esitas kostja kaubamärgi ÖKOSEPT

registreerimistaotluse pahauskselt.

Kostjale teadaolevalt kontrolliti enne taotluse esitamist Eestis registreeritud kaubamärke,

ärinimesid ning raviminimetusi. Ükski otsing ei andnud vasteks varasemat registreeritud õigust

nimele ÖKOSEPT. Just need kolm kriteeriumi on olulised kaubamärgi registreerimisel, s.o

kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis on vastuolus mh. varasemate kaubamärkide, ärinimede

ja registreeritud ravimipreparaadi nimetustega.

Isegi kui võtta aluseks hagiavalduses toodud paljasõnaline väide, et hageja oli alates 2013 aastast

kaubamärgiga ÖKOSEPT turul, näitavad hageja majandusaasta aruanded, et see kasutus oli

võimalik alles 2014. aasta teisest poolest ning oli sedavõrd minimaalne, et ei ole kuigi tõenäoline

et seda teadis laiem üldsus, ammugi mitte kostja.

Goodpoint Chemicals OÜ alustas oma tegevust 2009. aasta kevadel. Firma peamiseks

tegevusvaldkonnaks on hügieeni-, puhastus-, ja desinfektsioonivahendite ning meditsiiniseadmete

kavandamine, tootearendus ja tootmine. Senise tegevuse jooksul on välja töötatud spetsiaalsed

desinfektsioonivahendite sarjad tervishoiu- ja veterinaarmeditsiiniasutustele, toiduainetööstustele

ja loomakasvatusettevõtetele. Laia tootevaliku hulgast leiab tooteid ka ilusalongidele, SPA-dele,

spordikeskustele ja paljudele teistele teenindussektori asutustele ning ka tavatarbijale. Eesmärgiks

on pakkuda tarbijatele kasutajasõbralikku, kuluefektiivset ja keskkonda säästvat toodangut.

Ettevõtet

on

tunnustatud

ISO

9001

kvaliteedijuhtimissüsteemi-

ja

ISO

14001

keskkonnajuhtimissüsteemi

sertifikaadiga.

Lisaks

on

meditsiinitoodetele

vastavalt

Meditsiiniseadmete Direktiivile 93/42 EEC omistatud CE märk, mis tagab, et nende toodete

kavandamise ja tootmise käigus on arvesse võetud kõik direktiivis toodud nõuded.

Kostja on aastaid tegelenud mh. desinfektsioonivahendite ning meditsiiniseadmete tootmise ja

turustamisega ning kaubamärk ÖKOSEPT töötati välja just sel eesmärgil. Mistahes väited

pahausksele taotluse esitamisele on ekslikud. Pigem esinevad pahatahtlikkuse tunnused hageja

tegevuses, s.o arvestades hageja senist käitumist on tõenäoline, et hageja eesmärk oli kasutada ära

juba aastaid turul olnud ettevõtte mainet ning väljatöötatud kaubamärki. Ääremärkusena olgu

siinkohal viidatud ka hageja ärinimele ÖKO-PHARMA OÜ, mis on praktiliselt identne Euroopa

ühe suurima tervishoiu valdkonna ettevõtte ÖKOPHARM GMBH nimega.

Kostja on eelnevalt juba märkinud, et ei ole oma toodet veel kasutusele võtnud. Hagiavaldusest ei

selgu, millistele tõenditele tuginedes on hageja veendunud, et kostja toote näol on tegemist

biotsiidiga ning et toode sisaldab alkoholi. Just viimasest tulenevalt on asjakohatu viide

alkoholiaktsiisi vabastuse loa otsusele ning meelevaldsed sellest esitatud järeldused nagu ei oleks

kostjal reaalselt võimalust kaubamärki ÖKOSEPT oma toodete suhtes kasutada. Kostja rõhutab

veelkord, et kavatseb turule tulla mitte biotsiidi vaid meditsiiniseadmega.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, s.o hageja

ei ole tõendanud, et kostja esitas kaubamärgi ÖKOSEPT registreerimistaotluse pahauskselt või, et

kostja on hakanud kasutama kaubamärki ÖKOSEPT pahauskselt.

Hagi on esitatud ka toetudes KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatule. Nimelt leiab hageja, et kostja nimele

registreeritud kaubamärk on identne või sarnane hageja üldtuntud kaubamärgiga, ning kaubamärgid

omavad õiguskaitset identsete toodete ja teenuste liikide suhtes. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks

vajalikku KaMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses varasem õigus on hageja hinnangul üldtuntud kaubamärk

"ÖKOSEPT + kuju". Kostja on seisukohal, et kuna kostja pahausksus registreerimistaotluse

esitamisel ei ole tõendatud, ei saa ka hagi esitada KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel.

Siinkohal viitab kostja hagi esitamise aluseks olevale KaMS § 52 sätetele, s.o vastavalt lõikele 1 –

võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks

tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul,

kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Sama § lõike 2

kohaselt võib KaMS § 52 lõikes 1 nimetatud hagi esitada: 1.viie aasta jooksul pärast kaubamärgi

kasutamisest teada saamist; 2.

tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud

pahauskselt. Arvestades, et kostja ei ole oma kaubamärki kasutusele võtnud, ei saanud ka hageja

olla teadlik kaubamärgi kasutamisest, mistõttu puudub hagejal õigus esitada KaMS § 52 lg 1

sätestatud alusel hagi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel.

Toodust hoolimata on kostja nõus hagejaga, et hageja kaubamärk on äravahetamiseni sarnane

kostja kaubamärgi registreeringus nr. xxx toodud kaubamärgiga ning sellega, et hageja kasutab

tähist ÖKOSEPT kostja kaubamärgi registreeringus nr. xxx toodud kaupade kontekstis.

Seonduvalt hageja poolt viidatud üldtuntusega, osundab kostja täiendavalt hageja majandusaasta

aruannetele, millised kinnitavad, et isegi kui lähtuda hüpoteesist, et kogu hageja majandustegevus

seisnes aastatel 2013-2015 üksnes tähisega ÖKOSEPT tähistatud kaupade tootmises ja

turustamises, olid müüginumbrid sedavõrd marginaalsed, et tähise üldtuntuks tunnistamiseks

sellest kindlasti ei piisa.

Eesti mõistes on üldtuntud sellised kaubamärgid nagu KALEV, TERE, LEIBUR, TALLINK,

LIVIKO, BALBIINO, KAUBAMAJA, ORTO, SAKU.

Kokkuvõtvalt ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaubamärgi kasutamist, veel vähem

üldtuntust enne 09.03.2016.a. Mistõttu ei saa hageja kaubamärki üldtuntuks lugeda ning ühtlasi

puudub ka KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamise imperatiivne tingimus – varasem õigus.

Kostja leiab, et kostja ainuõiguse, kaubamärgi registreeringu nr. xxx suhtes, tühistamiseks

puuduvad alused ning põhjused.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: 09. märtsil 2016. aastal

esitas kostja Patendiametile kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise taotluse Nizza

klassifikatsiooni klassis nr 5, kuhu kuuluvad muuhulgas järgnevad toodete ja teenuste valdkonnad:

farmaatsia-

meditsiini-

ja

veterinaariapreparaadid;

meditsiinilised

hügieenitarbed;

desinfektsioonivahendid; desinfitseerivad kätepesuvahendid. 16. märtsil 2017. aastal registreeris

Patendiamet kaubamärgi „ÖKOSEPT“ eelnimetatud toodete ja teenuste klassis kostja nimele

(registreeringu nr xxx) (tlk 11). 11.11.2013 on Terviseameti poolt hagejale väljastatud biotsiidi

kaubandusliku nimega „ÖKOSEPT“ registreerimistunnistus (tlk 7). Alates 13. augustist 2013. a

hageja nimele registreeritud domeen www.okosept.com (tlk 133-135). Kostja on 13.06.2017

esitanud hagejale kohtuväliselt nõude oma kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks

(tlk 10-10 pöördel).

Hageja taotleb, et kohus tuvastaks KaMS§ § 10 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1 p 10 tulenevate õiguskaitset

välistavat asjaolude esinemise kostja kaubamärgi „ÖKOSEPT“ suhtes. Hageja on seisukohal, et

kostja nimele kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise otsuse tegemise ajal esinesid KaMS §-des

9 ja 10 väljatoodud õiguskaitset välistavad asjaolud, mistõttu tuginedes KaMS § 52 lg-le 1 taotleb

hageja kostja ainuõiguse kaubamärgile „ÖKOSEPT“ tühiseks tunnistamist. Hageja leiab, et kostja

on esitanud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse pahauskselt ning kasutab kaubamärki

pahauskselt KaMS § 9 lg 1 p 10 mõistes. Lisaks on kostja nimele kaubamärgi „ÖKOSEPT“

registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatuga, kuna rikub hageja õiguseid.

Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku

kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi

põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide

omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et

tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis

võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba

kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see

võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel

tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel,

vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi

ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Ühtlasi tuleneb KaMS §-st 12, et

kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta

üldtuntuse omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon.

KaMS § 52 lg 1 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema

ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu

olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt nimetatud hagi võib esitada : 1) viie aasta jooksul pärast kaubamärgi

kasutamisest teada saamist; 2) tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud

pahauskselt.

Kostja väidab, et arvestades seda, et kostja ei ole oma kaubamärki kasutusele võtnud, ei saanud ka

hageja olla teadlik kaubamärgi kasutamisest, mistõttu puudub hagejal õigus esitada KaMS § 52 lg

1 sätestatud alusel hagi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS § 10 lg 1 p 2. Vaidlust pole selle

üle, et kostja tema nimele registreeritud kaubamärki „ÖKOSEPT“ kostja poolt toodetud ja

turustatud toodet tähistamiseks ei kasuta. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et hagi on esitatud

pahatahtlikult eesmärgiga takistada kostjal oma tootega turule tulemast ning hagi tuleb jätta läbi

vaatamata.

Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et ei pea paika KaMS § 52 lg 2 p 1

põhjal tehtud järeldus, et kuna kostja ei ole kaubamärki „ÖKOSEPT“ oma toodete või teenuste

suhtes veel kasutanud, siis on hagi esitamine KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel välistatud. Kohus leiab, et

KaMS § 52 lg 2 p-ss sätestatud eesmärk on ennekõike määratleda aegumistähtaja kulgema

hakkamise alguspunkt, st KaMS § 52 lg 2 p 1 tuleb kaubamärgivaidlustes arutlusele ainult siis, kui

on kahtlus selles, et nõue võib olla aegunud. Õiguslikult ei oleks mõistlik eeldada, et selleks, et

juhul kui hageja soovib enda väidetavaid varasemaid õiguseid kaitsta, peab ta ootama pärast

kaubamärgi „ÖKOSEPT“ kostja nimele registreerimisest teadasaamisest määramata aja kuni kostja

nimetatud kaubamärki oma toodete suhtes kasutama hakkab. Seega on hagejal antud vaidluses

õigus tugineda ka KaMS § 10 lg 1 p-le 2.

Hageja leiab, et kostja nimele registreeritud kaubamärk „ ÖKOSEPT“ on identne või sarnane

hageja üldtuntud kaubamärgiga „ÖKOSEPT+kuju“ ning kaubamärgid omavad õiguskaitset

identsete toodete või teenuste liikide suhtes. Kostja nõustub hagejaga, et hageja kaubamärk on

äravahetamiseni sarnane kostja kaubamärgi registreeringus nr xxx toodud kaubamärgiga ja et

hageja kasutab tähist „ÖKOSEPT+kuju“ kostja kaubamärgi registreeringus nr 54594 toodud

kaupade kontekstis. Seega pole vaidlust selle üle, et tegemist on sarnaste kaubamärkidega. Sama

kostja ei nõustu hageja väitega, et registreerimata sõnalisel tähisel ÖKOSEPT“ on õiguskaitse, kuna

hageja pole tõendanud sõnalise tähise „ÖKOSEPT üldtuntust.

KaMS § 10 sätestab kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistav asjaolud. Nimetatud paragrahvi 1.

lõike p 2 kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema

kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste

tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi

assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Varasem kaubamärk KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes on

KaMS § 11 p 1 kohaselt kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem (st enne kui esitati hilisema

kaubamärgi registreerimise taotlus).

Seega tuleb kohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt tuvastatada, kas hagejale kuulub

üldtuntud tähis „ÖKOSEPT+kuju“. Samas tuleb antud asjas üldtuntus tuvastada enne kosta poolt

pool kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse esitamist, so 09.03.2016.

KaMS § 7 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel ning

üksnes juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. KaMS

§ 7 lg 3 pp-de 1 kuni 4 kohaselt kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas

kaubamärgi:1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste

kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste

jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2)

kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3)

registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. Lg 4 kohaselt

üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. Tööstusomandi kaitse

Pariisi konventsiooni (jõustus Eesti Vabariigis alates Eesti taasühinemisest konventsiooniga

24.08.1994.a., RT II 1994, 4, 19) artikkel 6bis lg 1 näeb ette, et liikmesriigid kohustuvad ex officio,

kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või

kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi

taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või

kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selle riigis üldtuntud või konventsiooni eesõigusi

kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Säte laieneb

seejuures ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust

või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Intellektuaalomandi õiguste

kaubandusaspektide lepingu ((TRIPS) RT II 1999, 22, 123) artikli 16 lõike 2 teise lause järgi tuleb

kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamisel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval alal,

kaasa arvatud tuntus selle liikme territooriumil, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise

tulemusena.

Vastavalt

Ülemaailmse

Intellektuaalse

Omandi

Organisatsiooni

(WIPO)

liikmesriikide assamblee ühisresolutsioonile nr A/34/13 04.08.1999.a. art 2 lg 1 tuleb arvesse võtta

muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust ja teisi asjaolusid. Seejuures ei välista isegi

andmete puudumine nimetatud asjaolude kohta kaubamärgi

üldtuntuks tunnistamist.

Ühisresolutsiooni kohaselt peab arvesse võtma mistahes asjaolu, millest võib järeldada kaubamärgi

üldtuntust. Vastavalt nimetatud resolutsioonile ei pea kaubamärk olema sõna otseses mõttes

üldtuntud, so. tuntud laiale üldsusele, et saada õiguskaitset. Selleks piisab ka kaubamärgi "hästi

tuntusest" vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis, vahendus- või ärisektoris.

Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada tema kaubamärgi „ÖKOSEPT+kuju“ üldtuntust.

Kohus põhjendab oma seisukoha alljärgnevalt.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kasutanud tähist „ÖKOSEPT“ desinfitseeritavate ainete

tähistamiseks alates 2013. aastast, mida kinnitab 11.11.2013 Terviseameti poolt hagejale

väljastatud biotsiidi registreerimistunnistus. Hageja väidab, et ta on tähist „ÖKOSEPT“ kasutanud

desinfektantide tootmisel ja turustamisel juba ligi 5 aastat erinevates Eesti piirkondades -hageja

toodete edasimüügiga tegelevad kauplused nii Harjumaal kui Tartumaal, samuti on kodulehekülg

www.okocept.com juba alates 2013 aastast hageja nimele registreeritud. Hageja hinnangul on

asjakohane avalikkus, kes toodet tarbib suhteliselt kitsas- keskkonnateadlik tarbija ning ettevõte

(ÖKOSEPT tooted on müügis muuhulgas Tradehouse kaupluseketis).

Kohtule esitatud hageja majandusaasta aruannetest ilmneb järgnev: 2013. majandusaasta aruandes

toodud kasumiaruande kohaselt oli Öko-Pharma OÜ "muud äritulud" 216.- eurot ning "müügitulu

jaotus tegevusalade lõikes" kohaselt seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmise osas

müügitulu 0.- eurot. 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu kokku 1884.-

eurot. 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu 52 682 eurot, kuid

desinfektsiooni- ja puhastusvahendite müügitulu 2682.- eurot (tlk 35-56). 2016. aasta

majandusaasta aruandes kohaselt oli Öko-Pharma OÜ müügitulu 396 507 eurot, kuid aruande Lisa

9 "müügitulu" kohaselt oli Eesti müügitulu suuruseks 4272.- eurot (tlk 142-149). Seega hageja

majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli hageja 2014 aasta müügitulu 1884.- eurot, 2015.a

desinfektsioon –ja puhastusvahenidte müügitulu oli 2682.- eurot ja 2016. aasta müügitulu Eestis

oli 4272.- eurot. Samast tuleb arvestada sellega, et kostja on kaubamärgi registreerimise taotluse

esitanud 09.03.2016, mistõttu ei saanud olla selleks ajaks tekkinud kogu hageja 2016.a müügitulu

Eestis, vaid see pidi olema märgatavalt väiksem. Kohtu hinnangul hageja müügitulu Eesti turul

desinfektsioonivahendite turustamisel aastas summas 2000-4000 eurot näol on tegemist siiski

niivõrd marginaalsete müüginumbritega, et tähise üldtuntuks tunnistamiseks sellest kindlasti ei

piisa.

Hageja

on

kaubamärgi

„ÖKOSEPT“

üldtuntuse

tõendamiseks

esitanud

veebilehe

www.okocept.com väidetava külastusstatistika (tlk 173-176). Kui nimetatud kodulehe

külastusstatistika kohaselt on nt septembris 2013 külastatud veebilehel 120 korda, jaanuaris 2014

külastatud 463 korda, veebruaris 2015 külastatud 855 korda ja märtsis 2016 külastatud 1800 korda,

siis nimetatud veebilehe külastatavus ei tõenda iseeneest kaubamärgi „ÖKOSEPT“ üldtuntust.

Nimetatud statistikast ei nähtu, millise kaubamärgiga ja milliste kaupadega seonduvalt väidetavad

külastajad veebilehega tutvuda said. Samuti võivad veebilehega tutvuda korduvalt ühed ja samad

isikud. Kohus leiab, et kaubamärgi „ÖKOSEPT“ üldtuntust ei tõenda samuti Tradehouse OÜ

tellimuskiri, Kaubamaja ostutellimus ja AS Sanoma Baltic arve. Tradehouse 18.11.2014

tellimuskirja kohaselt on tellitud hagejalt kokku 38 ÖKOSEPT desinfitseerimisvahendit (tlk 130).

AS Kaubamaja 20.07.2015 arve kohaselt on AS Kaubamaja tellinud hagejalt 75 ühikut

desinfitseerimisvahendit Ökosept kokku summas 193,62 eurot (tlk 131). Kohus märgib, et tegemist

on ühekordsete tellimustega ja kogus ei ole kuigi suur, mistõttu ei saa järeldada nimetatud

tellimustest kaubamärgi ÖKOSEPT üldtuntust. AS Sanoma Baltics arvest nähtuvalt on hageja

tellinud oktoobris 2014 kuulutuse Soomes ja põllumajandus.ee lehel (tlk 132). Tegemist on

ühekordse reklaami tellimisega. Kohus märgib, et hageja on küll märkinud, et on lisaks AS-lt

Sanoma Baltics tellitud reklaamile tellinud paber- ja ka telereklaami ning hageja toodetel on

pikaajaline kohalolu erinevates kauplustes ja kauplusekettides, kuid selle kohta ei kohtule ühtegi

tõendit esitatud, mistõttu on tegemist hageja paljasõnalise väitega. Hageja on väitnud, et temalt ei

saa eeldada kõigi oma klientide, nendele tarnitud kauba koguste ning tarnehindade avaldamist

konkurendile (so kostjale), kuna tegemist on hageja ärisaladusega, mis tagab hagejale

konkurentsieelise. Kohus iseenesest mõistab hageja muret oma ärisaladuse avaldamise osas, samas

kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt hageja peab tõendama oma väiteid st. oma kaubamärgi

ÖKOSEPT üldtuntust ning selle tõendamiseks võib osutuda vajalikuks hageja klientide ja tarnitud

kaubakoguste avaldamine kohtule. Kui hageja väitel toodet „ÖKOSEPT“ müüakse erinevates

kaupluses nii Harjumaal kui Tartumaal, siis sellise teabe näol ei saa olla tegemist sellise

informatsiooniga, mida saaks pidada ärisaladuseks. Kohus märgib, et TsMS § 37 lg 1 p 6 alusel on

võimalik taotleda menetluse kinniseks kuulutamiseks ärisaladuse või muu sellesarnase saladuses

hoidmiseks. Sellist taotlust hageja ei ole kohtule esitanud.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tõendamist pole leidnud, et Eesti turul keskkonnateadlike tarbijate

ja ettevõtete seas saaks lugeda hageja kaubamärki „ÖKOSEPT+kuju“ üldtuntuks. Seega ei ole

leidnud tõendamist, et esineksid kostja kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimisnumbriga xxx

KaMS § § 10 lg 1 p 2 tulenevad õiguskaitset välistavad asjaolud.

Hageja on seisukohal, et kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus KaMS § 9 lg 1 p 10-ga,

mille järgi ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse

pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. Hageja leiab, et kostja oli kaubamärgi

registreerimistaotluse esitamise hetkel pahauskne. Hageja väidab, et kostja pahausksus ilmneb

eelkõige olukorras, kus kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotlust esitades oli kostja teadlik,

et hageja kasutab identset tähist enda toodete eristamiseks turul.

KaMS § 9 sätestab tähise absoluutset õiguskaitset välistavad asjaolud, milleks on KaMS § 9 lg 1 p

10 kohaselt registreerimistaotluse pahauskne esitamine. Kaubamärgiseaduses ega õiguskirjanduses

ei ole määratletud, kuidas KaMS § 9 lg 1 p-s 10 nimetatud pahausksuse mõistet sisustada.

Samasisuline säte sisaldub aga ka Euroopa Liidu kaubamärgi direktiivi nr (EL) 2017/1001 artiklis

59(1)(b) (varem kehtinud Euroopa Ühenduse direktiivi nr (EL) 207/2009 artiklis 52(1)(b)) Euroopa

Liidu kaubamärgi (varasemalt Ühenduse kaubamärk) taotlemisel taotleja pahausksust kui

kaubamärgi ainuõiguse tühistamise alust hinnates on Euroopa Kohus rõhutanud, et küsimust, kas

menetlusosaline on käitunud kaubamärgi registreerimistaotlust esitades pahauskselt, tuleb hinnata

igakülgselt võttes arvesse kõiki konkreetsel juhul asjakohaseid tegureid (Euroopa Kohtu lahend

asjas nr C‑529/07, p 37; T-291/09, p 48). Sealjuures on Euroopa Intellektuaalomandi

Organisatsiooni (edaspidi EUIPO) koostatud Euroopa Liidu kaubamärkide hindamise juhises

kohtupraktikale tuginedes välja toodud kolm peamist asjaolu, mis viitavad taotleja pahausksuse

esinemisele kaubamärgitaotluse esitamisel: (i) tähiste identsus või segiajamise tõenäosus; (ii)

taotleja teadmine identse või suure segiajamise tõenäosuse tõttu sarnase tähise kasutamisest kellegi

teise poolt ning (iii) ebaaus kavatsus taotletava kaubamärgi kasutamise suhtes.

Kohus leiab, et muude tõlgendamisjuhiste puudumisel ning Eesti ja Euroopa Liidu

kaubamärgiregulatsiooni sarnasust arvestades tuleb käesoleval juhul lähtuda kostja pahausksuse

hindamisel viidatud Euroopa Kohtu seisukohtades ning EUIPO juhistes sätestatud kriteeriumitest.

Euroopa kohus on asjas nr C-529/07 tehtud otsuses leidnud, et määruse 40/94 art 51 lg 1 p b

sõnastusest tuleneb, et pahausksuse esinemise hindamisel on asjakohaseks hetkes aeg, kui huvitatud

isik esitas registreerimistaotluse. Seega tuleb kostja pahausksus või selle puudumine kindlaks teha

09.03.2016 seisuga, mil kostja esitas taotluse Patendiametile kaubamärgi „ÖKOSEPT“

registreerimiseks.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt kasutatav tähis ja kostja kaubamärk on sarnased.

Seega tuleb järgnevalt kohtul tuvastada, kas kostja sellest teadis või pidi teadma ja kas kostjal oli

tahe hageja tähise kasutust takistada.

Hageja väitel pidi kostja olema teadlik, et hageja kasutab tähist ÖKOSEPT oma majandustegevuses

seetõttu, et Eestis on biotsiidi tootval ja turustaval ettevõttel kohustus saada biotsiidi tootmiseks ja

turustamiseks Terviseametilt registreerimistunnistus. Terviseameti kodulehel on ammendav loetelu

nii hageja kui kostja nimele registreeritud biotsiididest. Samuti väidab hageja, et seda, kas biotsiid,

mille registreerimist on taotletud, on Terviseameti poolt ka tegelikult registreeritud, saab teada

üksnes eelnimetatud registreeritud biotsiidide loetelu avamisel (st ühtegi täiendavat kinnitust

biotsiidi registreeringu kohta registreeringu taotlejale esi saadeta). Kohus leiab, et nimetatud hageja

väide on vastuolus hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditega. Nimelt hageja poolt kohtule

esitatud hagejale väljastatud Terviseameti kinnitus biotsiidi registreerimise kohta (tlk 7) lükkab

ümber hageja väite, et selleks, et teada saada, millal taotletud biotsiid müügiloa saab, peab

registreeringu taotleja läbi vaatama Terviseameti poolt peetava tabeli biotsiidide müügiloa kohta.

Hageja poolt kohtule esitatud tõendist nähtuvalt Terviseamet väljastab biotsiidi registreerimise

kohta taotlejale registreerimistunnistuse, seega puudub vajadus isikutel, kes on taotlenud biotsiidi

registreerimist, tutvuda Terviseameti kodulehel peetava registreeritud biotsiidide nimekirjaga.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et asjaolu, et nii hageja kui kostja toodavad ja turustavad

biotsiide, mis on registreeritud Terviseameti poolt, ei kinnita hageja väidet, et kostja pidi olema

saanud teadlikuks, et hageja on registreerinud biotsiidi nimega „ÖKOSEPT“.

Hageja väitel pidi kostja olema teadlik, et hageja kasutab tähist ÖKOSEPT oma majandustegevuses

ka seetõttu, et 2016 aasta alguses osalesid hageja ja kostja Kaitseväe riigihankel viitenumbriga

168942

ning

esitasid

konkureerivad

pakkumused

hanke

V

osas

(tootegrupp

desinfektsioonivahendid). Hageja väitel pakkumised avati 10.02.2016, mis on vahetult enne seda,

kui on esitatud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotlus. Hageja leiab, et kostja käitumine

viitab sellele, et kostja märkas Öko-Pharma OÜ-d kui konkureerivat pakkujat ning tutvus ka Öko-

Pharma OÜ tootevalikuga ning sai teada, et hageja turustab enda tooteid tähisega „ÖKOSEPT“.

Nimetatud väite tõendamiseks on hageja esitanud Kaitseväe riigihanke viitenumbriga 168942

pakkumuste avamise protokolli ja pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumendid (tlk 75-128).

Kohus leiab, et nimetatud protokolli ja pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumentidega ei ole

tõendatud, et kostja teadis hageja poolt veebruaris 2016 kasutusel olnud kaubamärgist

„ÖKOSEPT“. Nimelt antud protokollis on küll loetletud 19 pakkuja hulgas nii hageja kui kostja

nimed, kuid kordagi ei ole märgitud ühtegi tootenimetust/kaubamärki. Pakkumuste avamise

protokollile lisatud pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumentidest nähtuvalt on Öko-Pharma

OÜ teinud pakkumuse 86740 hanke osas 5V tootegrupis desinfektsioonivahendid, kuid nimetatud

pakkumusest ei nähtu, millise nimetusega desinfektsioonivahendit hageja on hankel osalemisel

pakkunud. Kohus ei pea usutavaks hageja väidet, et pärast pakkumuste protokolli avamist kostja

hankel osalejana hakkas kontrollima kõigi 19 hankel osalenud äriühingu poolt müüdavatael

kaupadel kasutatavaid tähiseid. See kõik on pelgalt hageja tõendamata oletus. Seega ei kinnita

kohtu hinnangul asjaolu, et nii hageja kui kostja osalesid Kaitseväe riigihankel viitenumbriga

168942

ning

esitasid

konkureerivad

pakkumused

hanke

V

osas

(tootegrupp

desinfektsioonivahendid), et kostja sai teada, et hageja kasutab oma kaupade tähistamiseks

kaubamärki „ÖKOSEPT“.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et kaubamärgi

„ÖKOSEPT“ registreerimistaotlust esitades oli kostja teadlik, et hageja kasutab identset tähist enda

toodete eristamiseks turul.

Hageja väidab, et kostja pahausksust tõendab asjaolu, et kostja ei tooda ühtegi toodet, mis kannaks

tähist „ÖKOSEPT“, seega kostja ei kasuta nimetatud kaubamärki enda toodete ega teenuste

eristamiseks turul. Kostja on selgitanud, et kostja on aastaid tegelenud mh desinfektsioonivahendite

ning meditsiiniseadmete tootmise ja turustamiseks ning selgitanud ta ei kavatse kaubamärki

„ÖKOSEPT“ kasutusele võtta biotsiidi tähistamiseks, vaid meditsiiniseadme tähistamiseks ning

kaubamärk „ÖKOSEPT“ töötati välja sellel eesmärgil. Selle väite tõendamiseks on kostja esitanud

toote nimetusega XXX xxx uue toote kavandamise tööplaani ning tootekirjelduse (tlk 58-62).

Tööplaani kohaselt esimese etapina on kavandatud juunis 2016 osta teenusena sisse toote nime ja

kaubamärgi väljatöötamine, seejärel on kavas aprillis 2016 esialgse retseptuuri ja toote

karakteristika kinnitamine, augusits 2016 on kavas katsetootmiseks vajaliku tooraine, vajaduselt

tooraine näidiste tootmine jne. Toote toomisesse kinnitamine on kavas 2019 aastal. Kui uue toote

kavandamise plaanis on märgitud toote nimetusena XXX, siis kohtule esitatud tootekirjeldusetes

on märgitud toote tehnoloogilise nimena ÖKOSEPT ja toote koodina XXX. Hageja väitel ei ole

kostja esitanud ühtegi tõendit, et just XXX nimetusega toote väljatöötamisel olev meditsiiniseade

on välja töötatud eesmärgiga selle toote kaubamärgi ÖKOSEPT all turustamiseks. Kohus leiab, et

kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt võib kostja olla välja töötamas meditsiiniseadet,

milline algselt kandis nö tööprojekti all nime XXX xx. Viimane on muutunud hilisema toote

arenduse käigus kaubamärgiks „ÖKOSEPT“. Kohus märgib, et kostjal on ka teisi SEPT lõpuga

kaubamärke, nt on registreeritud kostja kaubamärgina VITASEPT reg nr xxx) ja GLOBASEPT

(XXX). Seega ei ole selles midagi üllatavat, et kostja soovis registreerida enda nimele veel mõne

uue SEPT lõpuga kaubamärgi. Kohus märgib, et kuna tänapäeval on sõna ÖKO väga populaarne,

siis on võimalik, et ka teised isikud võivad tulla ideele kasutada oma kaubamärgi sees sõna ÖKO,

mistõttu on võimalik, et kostja poolt on juhuslikult välja töötatud hagejaga identne kaubamärk

ÖKOSEPT.

Hageja väidab, et kaubamärgi „ÖKOSEPT“ kasutamise pahausksus väljendub selles, et nimetatud

kaubamärgi registreerimise ainus eesmärk oli takistada hagejal tähise „ÖKOSEPT“ kasutamist

hageja toodete ja teenuste suhtes. Kohus leiab, et tõendamist oleks leidnud, et kostja oleks

registreerinud nimetatud kaubamärgi eesmärgil takistada hagejal kasutada tähist „ÖKOSEPT“

toodete suhtes. Kohus märgib, et selleks, et hagejal oleks ainuõigus kasutada tähist „ÖKOSEPT“

oma toodetel, oleks hageja pidanud hageja nimetatud tähise registreerima Patendiametis enda

kaubamärgina. Paraku ei ole hageja ise olnud piisavalt hoolas enda õiguste eest seismisel ja hakkas

tegutsema alles pärast seda kui selgus, et kostja on enda kaupade tähistamiseks registreerinud

kaubamärgi „ÖKOSEPT“. Asjaolust, et kostja on pärast enda kaubamärgi registreerimist saatnud

hagejale kirja, milles kostja lõpetada tema nimele registreeritud kaubamärgi „ÖKOSEPT“

rikkumine, ei saa järeldada, et kostja eesmärk kaubamärgi registreerimisel oleks olnud hagejale

kahju tekitada. Kostja on kasutanud kaubamärgi omaniku ainuõigusi ja palunud hagejal nimetatud

kaubamärgi kasutamine lõpetada.

TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et

pelgalt asjaolust, et hageja esitas taotluse sellise kaubamärgi registreerimiseks, mis on identne

kostja poolt sarnase toote poolt kasutatud tähisega, mida kostja ei olnud oma kaubamärgina

registreerinud, ei piisa hageja pahausksuse tuvastamiseks. Taotluse pahauskne esitamine tähendab

kohtu hinnangul tegelikku või võimalikku kelmust, tahtlikku eksitamist või kahju tekitatavat

eesmärki kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Näiteks võib pahauskseks taotluse

esitamiseks olla olukord, kus isik soovib ühes Euroopa Ühenduse liikmesriigis endale registreerida

kaubamärki, mis on registreeritud teistes riikides teise isiku kaubamärgina, samuti kui isiku soovib

endale registreerida tähist, mille näol on tegemist üldtuntud kaubamärgina. Käesoleval juhul on

kohus eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt kasutatav tähis „ÖKOSEPT“ ei ole üldtuntud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud kostja poolne

pahausksus kaubamärgi ÖKOSEPT registreerimise taotluse esitamisel ja, et esineksid kostja

kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimisnumbriga xxx KaMS 9 lg 1 p 10 tulenevad õiguskaitset

välistavad asjaolud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik